EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirje...
Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased ...
Paleontoloogia - teadus möödunud aegadel elanud organismidest. fossiilid - väljasurnud organismide jäänused/jäljendid. Fülogenees- evolutsiooniline põlvnemine (liigi genoomis talletunud informatsioon) Kivististe suhteline vanus - näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on...
Evolutsiooniteooria Maal elavad organismid on arenenud ühisest eellasest, kes elas 3,7miljardit aastat tagasi. Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist Charles Darwin ja Alfred Wallace- evolutsiooniteooria ja loodusliku valiku põhimõtted Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1. Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2. Isendite sigivust arv...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. - liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid ..mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. ...
Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. 4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alam...
Nimeta neli evolutsiooni vormi. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne. Milliste katsete abil on püütud tõestada keemilist evolutsiooni? Stanley Miller: katse aminohapete abiootilise võimalikkuse kohta; kuum vesi, varase atmosfääri mudelina gaasisegu H2, CH4, NH3, veeaur ja elekter. Sidney Fox: aminohapete kuumutamine laavatükil; tekivad polüaminuhapped, vees moodustavad mikrokerasid, mis meenutavad rakke. Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja keskkonnategurite sunnil. Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest lii...
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Füüsikaline evol.- ebapüsivatest elementaaroskamestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktika teke ja edasine areng. (4-5 milj.) Keemiline evol- aatomite ühin. molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. (4,5) Bioloogiline evol.- elu areng Maal esimestest elusorgan. tänapäevaste eluvormideni. Kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonnaga; liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organ. anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine. (4) Sotsiaalne evol- inimüh. Areng, s.o kultuuri ja tsivilisatsiooni areng. (2) GEORGES CUVIER Prantsuse loodusteadlane. Ta tegi 19. sajandi alguses kindlaks, et erinevates maakihtides on erisuguste loomade kivistised. Siiski jäi teadlane seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistised on hukkunud organismide jäänused. JEAN BAPTISTE LAMARCK Prantsu...
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. abs...
Baltisaksa kõrgkultuur Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Vene...
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
Evolutsioon 1.) Evolutsiooni teooriad: Antiik-Kreeka filosoofid loomad ja inimesed võisid areneda teist tüüpi loomadest. Aristoteles ja Platon ideede õpetus, mille järgi kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist. Summutasid Antiik-Kreeka filosoofide hüpoteesi. Georges-Louis Leclerc de Buffom koostas 44-köitelise loodusloo ensüklopeedia ning seadis kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu...
1)Evolutsioon- kindlasuunaline pöördumatu areng Bioevolutsioon- elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Erinevad evolutsioonid : Sotsiaalne evolutsioon- Inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng Keemiline evolutsioon – Tänu sellele sai tekkida elu 2)Kes lõi esimese teadusliku ja kes tervikliku evolutsiooniteooria? Teadusliku- Charles Darwin Tervikliku –Jean –Baptiste Lamarck 3)Mis on lamarkism? - Keskkonnatingimuste mõjul orgasimides tekkinud muutused on otstarbekohased ja pärilikud 4)Sünteetiline evolutsiooniteooria? – Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle tegureid, mehhanisme. 5)Paleontoloogia,millega tegeleb ja fossiil? – Palentoloogia – möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Tegeleb kivististe ehk fossiilide uurimisega. Fossiil-organismi kivistunud jäänus 6)Fülogenees- lii...
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja ka...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
Bioloogia kontrolltöö Villu Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. S...
Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. · K e e m i l i n e e v o l u t s i o o n- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke. · B i o l o o g i l i n e e v o l u t s i o o n- elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna t...
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine ...
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea ...
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum algus...
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine ...
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
Mis on evolutsioon, millisteks vormideks see jagatakse? Eluslooduse ajalooline areng, mille liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinesid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem ...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
Ökoloogia Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik,...
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
