Võlakirjad 1. Mis on võlakiri? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks. Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb...
Riigivõlakirjad kas atraktiivsed investeerimisobjektid, kindel ja turvaline rahapaigutus või hoopis mõttetu investeering? Tooge näiteid maailma "turvalisematest" riigivõlakirjadest USA, Saksamaa Mitme riigi majanduses on oluline koht riigivõlakirjadel, toetades nii riigi kapitalituru arengut, pakkudes väikese riskiga investeerimisvõimalust näiteks eraisikutele. Põhjamaade börsil on valitsuse võlakirjad väga populaarsed, eriti just aktsiahindade languse ajal. Riiklikud võlakirjad on riigile üheks rahaliste vahendite teenimise meetodiks. Igal asjal on oma head ja vead, nii riigi võlakirjade puhulgi. Olulisemad riskid on valuuta- ja intressimäärarisk. Valuutarisk on kiirete muutustest tingitud risk, kohaliku valuuta nõrgenemine investori alusvaluuta suhtes; intressimäärariskiga kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. Kui riiklikel võlakirjadel on väike riskitase, see tähendab, et riigi võimalused p...
Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida sääst...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 00...
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 ...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle o...
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige t...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võ...
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajad...
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettev...
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulud...
,,Isa Goriot" Honore de Balzac 1. Iseloomustage peategelase püüdlusi ja eesmärke elus (karjääriredelil, perekonnas). Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet teosest. Võrdle peategelast mõne varem loetud teose peategelasega samade kriteeriumide alusel. Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid. Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja ...
Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Rekla...
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS................................................................................................2 1. KOHUSTUSED...............................................................................................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamin...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Raha omadused ja sellega seotud terminid 2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu,...
Ettevõte on võimeline emiteerima 12%-st tulumäära tagavaid võlakirju. Ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on võõrkapitali maksujärgne hind selles ettevõttes? tulumäär 0,12 tulumaksumäär 0,26 võõrkapitali maksujärgne hind ? võõrkapitalihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus ki= 0,089 uruväärtus ettevõttel on emiteeritud 1000-kroonise nimiväärtusega võlakirjad, mille tähtajani on jäänud 10 aastat ja mille turuhind on praegu 920 krooni. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ja ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on ettevõtte võõrkapitali maksujärgne hind, kui selle hankimiseks emiteerib ta ka tulevikus samade näitajatega võlakirju? vülakirjad 1000 turuhind 920 võõrkapitalihind = aastane intressisu kupongimäär 0,...
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
Variant 3 1. Ettevõtte käivitamiseks on vaja tasuda osakapital 2500 €. Ettevõte hakkab tegelema IT-alaste töödega. Arvega ostetakse kontoritehnika, mis maksab 1400 €. Ettevõtte tegevuse tarbeks üüritakse ruumid, mille üür kuus on 240 €. Teenuste eest laekus 2600 €. Töötasu arvestati ja maksti 2000 € (makse ei arvesta). Kontoritarbeid osteti 300 € eest. Põhivara amortisatsioon on 24%. aastas Koostada tulude-kulude aruanne, rahavood ja bilanss. LAHENDUS ERALDI FAILINA!! 2.Mis on ettevõte ja millest ta koosneb? * Ettevõte kui majandus üksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. * Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4. Nimeta säästude paigutamise võimalused. Säästude paigaldamise võimalused: säästu- v...
Keskkonna ökonoomika Metsandus Liisi Leppik Metsandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks. Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade häving Trooplised metsad on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hä...
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
mudel kehtestab seose 1. Milline alltoodud loetelust on riskivaba tulumäära ja turul kõige madalama riskiga valitseva üldise ootuse väärtpaber? Vali üks vastus. vahel Tuletisväärtpaberid Pangahoiused 11.Kas tehnilises analüüsis kasutatav vastupanutaseme Ettevõtete võlakirjad mõiste tähendab: Vali üks Väikefirmade aktsiad vastus. Suurfirmade aktsiad seda, et hinnad püsivad Riiklikud võlakirjad kõige kauem mingil konkreetsel tasemel 10.Mida tähendab finantsvarade hinnad ei tõuse üle hindamise mudel (CAPM)? Vali nimetatud taseme üks vastus. hinnad ei lange allapoole Fin...
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa...
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine.............................
Ülesanne 6 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 420 000 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 000 5 Lühiajalised kohustused Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 160 000 15 Võlad tarnijatele 370 000 23 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 25 000 12 Võlad töövõtjatele 760 800 16+17+26 Muud lühiajalised nõuded 6 000 7 Maksuvõlad 62 500 8+25+28 Ettemaksed teenuse eest ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli in...
VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA Välismajandustegevuse vormid: 1) väliskaubandus 2) rahvusvaheline finantskeskkond Väliskaubandus jaguneb ekspordiks ja impordiks. Väikeriigid on tugevamas sõltuvuses välismaailmast kui suured. Miks? ................................................................. Väliskaubanduse piirangud: 1) tollimaks (impordi-ja eksporditoll) 2) kvoot- väliskaubanduse mahuline piirang 3) mittetollilised piirangud: tootmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandard Miks piiratakse väliskaubandust? 1) tollimaks on üks tuluallikaid 2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted kallinevad, väliskaubandust piiratakse see kahjustab tarbija huve. Maailma Kaubandusorganisatsioon- WTO 140 liiget Kõiki ...
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni Millised järgmistest teguritest peaks avaldama valuutakursile mõju ehk milliste asjaolude ilmnemisel koduvaluuta peaks tugevnema välisvaluuta suhtes: Nõudluse suurenemine kodumaiste kaupade järele ...
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, m...
Essee Selles essees mina hakkan rääkima milleks on vaja dokumendihaldus ja asjaajamine ja miks see on oluline. Minu arvates asjaajamine on vajalik igale inimesele, sest see aitab olla korrektne tõsises ametikohas või lihtsalt elus. Inimene kes töötab mingis firmas ja on kokkupuutunud dokumentidega ja kirjadega, peab oskama koostada õigesti kirju ja dokumente. Inimene kes vastutab õigesti koostatud dokumentide eest ,mingil moel on firma nägu. Minu jaoks dokumendihaldus on ka vajalik, tänu sellele ma võin koostada formaalselt õigesti ja korrektselt kirju.Täiskasvanutes elus see on muidugi oluline. Kui mina õppin raamatupidajaks , asjaajamine on seotud otse minu tulevikku ametikohaga. Raamatupidaja koostab palju avaldusi, deklaratsioone ja kirju, mida ta peab tegema korrektselt vastavalt reeglitele. Iga dokument omab oma väärtust, infot adressaat, millest kirjutatakse,pealkiri,kuupäev,allki...
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Divide...
ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Finantsjuhtimise eriala Kristo Tõnissoo Portfelliteooria Ainetöö Juhendaja: Priit Tannik Pärnu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED............................................................ 3 2 TOOTLUS........................................................................................................................ 5 2.1 CAPM mudel............................................................................................................. 6 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel............................................................. 7 3 RISK............................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse ja projektijuhtimise osakond Mikk Nigu ERIALASED MÕISTED JA TERMINID Uurimistöö Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2008 SISUKORD SELGITUSEKS Käesoleva töö eesmärgiks oli leida segaseid, või paljudele ebaselgeid väljendeid erialaõpingute materjalidest. Kuna ma olen Ettevõtluse ja Projektijuhtimise erialal, õppiv tudeng, on minu leitud sõnad enamasti seotud finants maailmaga. Sõnade leidmiseks lugesin õppejõudude poolt jagatud loengukonspekte, ning lugesin ajalehe Äripäev internet versiooni. Samuti olen leidnud sõnu otsides teistele sõnadele selgitusi veebilehelt Tarkinvestor.ee. Sellel interneti leheküljel leidub kergemamõõduline finantsväljendite seletus sõnastik. Lisaks sellele on selgitusi leitud ka Algis Perensi raamatust Projektijuhtmine. Uurimistöö vormiks on v...
Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
