Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
Rakvere Reaalgümnaasium Natali Slabospitskaja ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLI MINEVIK, OLEVIK NING TULEVIK Juhendaja: Sirje Kiviaru Rakvere 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö kõneleb tantsimisest Esteetika- ja tantsukoolis. Teema valikut saab põhjendada 11-aastase tantsukogemuse põhjal. Esteetika- ja tantsukool on Rakvere üks suurimaid tantsustuudioid ning ka see oli ajendiks sellel teemal. Kuna on tantsitud erinevaid stiile ja tantsutreenerid on alati olnud vastutulevad, siis mõistetav, et just see teema sobib ideaalselt. Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga, muretumad ja rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusamaks Tants on mitmete omaduste poolest üks parimaid viise ennast vormis hoida nii vaimselt kui füüsiliselt. Uurimustöö eesmärgiks seadsime teada saada, mida tants üldse tähendab, ...
Uurimuslik essee: Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal Svetlana Grigorjeva Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritu...
Essee Sport kui elustiil ja eneseteostus Sport on hea meetod saama tugevam. Ta annab uusi kehalisi oskusi. See on väga tähtis kui sa oled poiss. Muidugi tüdrukule see on ka tähtis kuigi poiss peab olla tugevam kui tüdruk.Sport pole just ainult treen. See võib olla ka mõned harjutused mis sa saad teha kodus.Naiteks kükimine, press kikimine...ja nii edasi. See võib olla ka jooks või suusatamine kui see on talv.Kõik need harjutused tugevdavad luid ja lihaseid.Aga kõik on hea ainult siis kui sa teed seda mõdukalt.Nii nagu sa pead tõsta koormus aeglaselt,muidu võib-olla probleemid südamisega. Kui sa teed palju sporti siis on väga vajalik vesi. Vesi aitab taastada higine-soola tasakaalu.Vesi on kõige parem jook kui sa teed sporti,sest et vesi sisaldab kasulikud mineraalid. On vaja juua palju vett pärast treeni. Praegu meil on erinevad treeningud. Iga treening arendab...
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisapara...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. ...
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mi...
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...
Võnnu Keskkool Russell Leon Adamson Referaat Koostaja: Gerta Aruste, 10.klass Juhendaja: Riina Võikar Võnnu, 2010 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · Russell Leon Adamsoni elulugu lk 3 · Russell Leon Adamsoni tantsud lk 4 · Russel Leon Adamsoni õppetöö lk 5 · Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit .Sõna koreograafia tähendab "tantsu-kirjalikult", nim...
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
