Starke Verben ebareeglipärased/ tugevad (juure täishäälik muutub) I RÜHM EI IE/I IE Bleiben blieb ist geblieben jääma, viibima einsteigen stieg ein ist einstiegen sisenema schweigen scwieg hat geschwiegen vaikima schreiben schrieb hat geschrieben kirjutama IE O O schließen schloß hat geschlossen lahendama Ziehen zog hat gezogen lohistama verlieren verlor hat verloren kaotama fliegen flog ist geflogen lendama II RÜHM Kommen kam ist gekommen tulema EAE Essen aß hat gegessen sööma Lesen las hat gelesen lugema Sehen ...
Ülesanne Laualamp laseb valgust pastaka peale, mis seisab topsis. Kui kõrge on tops, kui teame, et tops on pool pastaka kõrgusest ja pastaka vari on 12 cm ning pastakas on sarnane teise pliiatsiga tema kõrval, mille vari on 8 cm ja pikkus 6 cm. Leian kesklõigu: 12 : 8 = 1,5 Korrutame kesklõigu pliiatsi kõrgusega, et leida pastaka kõrguse: 1,5 x 6 = 9 (cm) Kuna teama, et topsi kõrgus on pool pastaka kõrgusest , siis võima arvutada: 9 : 2 = 4,5 (cm) Vastus: Pastakatopsi kõrguseks on 4,5 sentimeetrit.
teisel pool suu nägema tahtma mets varsti kapuuts suvi juuni september jaanuar november kevad august märts onu või tädi laps üllatuspidu tädi enne laupäev uus aasta esmaspäev jõulupüha sõbrapäev neljapäev kõrvad mantel külastama äkki koos näitama veebruar sügis mai juuli oktoober detsember talv aprill noor onu turg reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis kaheksa seitsmes üheksas kümme kaheteistkümnes nelikümmend kahekümnes Millal on Sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on märtsis. Minu sünnipäev on 15. märtsil. tume, pime kõrvits öökull nõid pööning kurat kaalikas nahkhiir kostüüm halloween esimene kolmas teine neli kuus viies kaheksas seitse üheksa kümnes kakste...
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
Modalverben (modaaltegusõnad) können oskama, võima, saama müssen pidama ich kann ich muss du kannst du musst er/sie/es kann er/sie/es muss wir können wir müssen ihr könnt ihr müßt sie/Sie können sie/Sie müssen dürfen tohtima wollen tahtma ich darf ich will du darfst du willst er/sie/es darf er/sie/es will wir dürfen wir wollen ihr dürft ihr wollt sie/Sie dürfen sie/Sie wollen wissen teadma möchten tahaksin ich weiß ...
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
FUTURO IMPERFECTO -ar -er -ir yo comprar-é ser-é ir-é tú comprar-ás ser-ás ir-ás él comprar-á ser-á ir-á nos comprar-emos ser-emos ir-emos vos comprar-éis ser-éis ir-éis ellos comprar-án ser-án ir-án caber(mahutama)-> cabr- querer(tahtma)-> querr- -é decir(ütlema)-> dir- saber(teadma)-> sabr- -ás haber(omama,valdama)-> habr- tener(omama)-> tendr- -á hacer(tegema)-> har- valer(väärt olema)-> valdr- -emos poder(saama,võima)-> podr- venir(tulema,saabuma)-> vendr- -éis poner(panema)-> pondr- salir(väljuma)-> saldr- -án ESTAR+ yo estaré tú estarás él estará + leyendo/descansando/escribiendo nos estaremos vos estaréis ellos estarán Ebareeglipärased: HACER DECIR VENIR ...
TEGUSÕNAD vous faites il veut -ER LÕPULISED ils font nous voulons Travailler - töötama vous voulez je travaille ils veulent tu travailles Venir - tulema il travaille je viens nous travaillons tu viens Pouvoir saama, võima vous travaillez il vient je peux ils travaillent nous venons tu peux vous venez il peut ENESEKOHASED ils viennent nous pouvons Se lever - tõusma vous pouvez je me leve ils peuvent tu te leves Partir - lahkuma on/il se leve je pars nous nous levons tu pars Devoir pidama (kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent ...
1. Liivi sõja eeldused ja põhjused · Venemaa, poola, rootsi ja taani olid tugevnenud ja igkasid ülemvõime läänemerel. · Liivimaa riigid olid omavahel vainujalal ja nõrgad ning see andis tugevatele naabritele võimaluse. · Venemaa kehtestas tartu maksu 2. Sündmused eesti ja liivimaal 1561 aastal · Harju-viru vasallid, läänemaa aadelkond ja tallinn vandusid truudust rootsi kuningale. Pärast seda tulid rootsi väed tallinna · Sõlmiti vilniuses leping ordu ja riia peapiiskop andsid ennast täielikult poola kuninga võima alla 3. Liivimaa kuningriik- ala, mille ivan 4 andis magnusele. Selle keskmeks oli põltsamaa. Härgamäe lahing- sest see tegi väga raskeks liivimaa seisundi ja see jäi viimaseks välilahinguks üldse. 4. Eerik XIV- rootsi kuningas. Tallinn ja selle ümbrus andis talle truudusvande ja pärast seda sai rootsi need alad endale....
Tere hr. president Mina olen Agnes Adamsoo ja õpin Maidla Põhikooli üheksandas klassis. Kirjutan teile sellest mis võima Tänapäeval käib suur kära selle ümber,millised võimalused lastel ja noortel on.Laste ja noorte elu keerleb ümber hariduse. Kõikidel lastel on õigus tasuta haridusele,mida ka võimaldatakse.Samas hakkab lapse haridustee juba lasteaiast,mille eest peab vanem paraku päris suure summa raha välja käima. Siit järeldus,et lasteaed võiks olla tasuta. Koolis saavad lapsed tasuta õppida ja õnneks on võimaldatud ka tasuta lõunasöök kuni põhikooli lõpuni.Koolis on võimaldatud ka erinevaid huviringe,mille eest maksma ei pea.Seega saavad kõik lapsed tegeleda sellega,millega nad soovivad oma aega sisustada. Keskkooli haridus on ka kõikidele noortele kättesaadav.Ning samuti võimalus eriala haridust saada. Probleemid on praegusel ajal ülikoolidega,mille õppemaksud küündivad väga kõrgele.See saab saatuslikuks paljudele noortele,kell...
MODALVERBEN. Präsens MÜSSEN (sunnitud olema) Ich muss Su musst Inf. Er,sie,es muss lernen Wir müssen Ihr müsst Sie müssen KÖNNEN(oskama, võima, saama) Ich kann Du kannst Er,sie,es kann Klavier spielen. Wir können Ihr könnt Sie können DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik) MÜSSEN+ TE Ich musste Du musstest er,sie,es musste Wir mussten Ihr musstet Sie mussten KÖNNEN+ TE Ich konnte Du konntest er,sie,es konnte Wir konnten Ihr...
Antworten vastama Bekommen saama Bieten pakkuma Entscheiden otsustama Entsculdigen vabandama Fahren ajama Funktionieren toimima Gehen minema Können võima, oskama Korrigieren parandama, korrigeerima Kosten maksma Sagen ütlema Spülen pesema Stimmen nõus olema Waschen pesema Wechseln vahetama Die Antwort vastus Das Auto auto Die Batterie batarei Das Benzin bensiin Das Bett voodi Das Bild pilt Der Fehler viga Der Fernsehapparat televiisor Das Foto foto Das Geld raha Das Geschäft pood Das Gruppe grupp Das Haus maja Das Handy Mobiiltelefon Der Haushalt majapidamine Der Herd pliit Die Idee idee Die Kamera Kaamera Die Karte kaart Die Kassette kassett Die küche köök Der Kügelschreiber pastakas Der Kühlschrank külmkapp Die Lampe lamp Die Minute minut Die Person isik Das Problem probleem Das Programm programm Das Radio raadio Das Regal riiul Der Schrank ...
1. Ich kenne mick in dieser Stadt nich aus. 2. Wir bedanken uns für die Geschenke. 3. Bitte setzt euch neben mir. 4. Beeile dich wir komme sonist zu spät. 5. Wir interessiert sich für klassische Musik. 6. Freuen Sie sich auf den Besuch Ihrer Tante. 7. Ärgerst du dich manchmal über dich selbst? 8. Die Schule befindet sich in der Kevade Strasse? 1. Sich freuen rõõmustama A 2. Sich können võima /oskama D 3. Sich interessieren huvituma A 4. Sich fürchten kartma D 5. Sich wundern imestama / hämmastama A 6. Sich Anziehen selga panema / riietama D 7. Sich erinnern mäletama A 8. Sich gewöhnen harjuma A 9. Sich waschen pesema D 10. Sich ärgern vihastama A 11. Sich anhören kuulama D 12. Sich ansehen vaatama D 13. Sich bewegen liikuma 14. Sich umfallen ümber kukkuma 15. Sich zählen ennast kuuluvaks lugema kuhugi 16. Sich aufwachen üleskasvama ...
Mõned tegusõnad + mineviku vorm Avoir - omama Minevikus - Eu j'ai - mul on tu as - sul on il/elle a - tal on nous avons - meil on vous avez - teil on ils/elles ont - neil on Étre - olema Minevikus - Été je suis - ma olen tu es - sa oled il/elle est - tema on nous sommes - me oleme vous étes - te olete ils/elles sont - nad on Prendre - võtma Minevikus - Pris je prends tu prends il/elle prend nous prenons vous prennez ils/elles prennent Boire - jooma Minevikus - Bu je bois tu bois il/elle boit nous buvons vous buvez ils boivent Savoir - teadma Minevikus - Su je sais tu sais il/elle sait nous savons vous savez ils/elles savent Écrire - kirjutama Minevikus - Écrit j'écris tu écris il/elle écrit nous écrivons vous écrivez ils/elles écrivent Voir - nägema Minevikus - Vu je vois tu vois il/elle voit nous voyons vous voyez ils/elles voient Vouloir - tahtma Minevikus - Voulu je veux tu veux il/elle veut nous v...
Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) , Suutma suuta ( suudan,suutsin, suutnud) ( , - ) Jaksma jaksata (jaksan, jaksasin, jaksanud) ( ) Jõudma jõuda (jõuan, jõudsin, jõudnud) , 2. Tahte- ja tundeavaldust väljendavad verbid. , . Tahtma- tahta (tahan, tahtsin, tahtnud) , Oskama osata( oskan, oskasin, osanud) - Kavatsema kavatseda(kavatsen, kavatsesin, kavatsenud) , ...
ma-infinitiiv da-infinitiiv употребляется употребляется Глаголы, которые выражают Глаголы, которые выражают движение, активное действие, возможность, волю, чувство, начало действия, обязанность: умение и желание: Minema, minna, lähen идти Võima, võida, võin мочь (иметь Ma lähen jooksma. разрешение) Võin ma aidata? Sõitma, sõita, sõidan ехать Saama, saada, saan мочь (иметь Ta sõidab puhkama. возможность) Saan tulla. Tulema, tulla, tulen приходить Armastama, armastada, armastan любить Kas sa ...
SER ESTAR TENER Yo soy estoy tengo Tu eres estas tienes El es esta tiene Nos somos estamos tenemos Vos sois estais teneis Ellos son estan tienen PRESENTE DE INDICATIVO ESIMENE PõLVKOND Yo estudi-o habl-o Tu estudi-as habl-as El estudi-a habl-a Nos estudi-amos habl-amos Vos estudi-ais habl-ais Ellos estudi-an habl-an Ebareeglipärased e > ie o > ue Empezar (alustama) pensar (mõtlema) [pienso,piensas,piensa,pensamos,pensais,piensan] contar (jutustama) [cuento,cuentas,cuenta,contamos,contai...
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
boire - jooma voir nägema entendre kuulma perdre kaotama je bois je vois j'entends je perds tu bois tu vois tu entends tu perds il/elle boit il/elle voit il/elle entend il/elle perd nous buvons nous voyons nous entendons nous perdons vous buvez vous voyez vous entendez vous perdez ils/elles boivent ils/elles voient ils/elles entendent ils/elles perdent lire lugema attendre ootama répondre vastama, recevoir saama je lis j'attends vastutama je reçois tu lis tu attends je réponds tu reçois il/elle lit il/elle attend tu réponds il/elle...
Ohvrid edasiviiv jõud Maailm meid iga päev ümbritsev keskkond, mis on meile sama tähtis nagu lootele lootevesi. Loodet ümbritsevat keskkonda on võimalik muuta nii, et esimesel oleksid ideaalsed tingimused eluks. Selleks keskkonnaks on ema, keda omakorda ümbritseb maailm, mida pole võimalik vaid ühe inimese mõttemaailma muutes ümber teha. Miks me ei võiks leida keskset teed, arvestades meie inimeste üldiste vajadustega? Ometi soovime pakkuda oma tulevastele põlvedele helget elukeskkonda ning töötame aastas tuhandeid tunde selle nimel umbsetes klaasmajades asuvates kontorites. Kõikide inimeste vajadustega arvestades oleks võimalik elada, kuid alati on keegi, kes soovib midagi enamat ning sellel on ka oma põhjus. Kui kõik persoonid oleksid omavahel võrdsed, töötades ükskõik mis töökohal teenides täpselt sama palju raha ning elades täpselt samasugustes elamutes, oleks meie maailm tohutult igav ning ...
Mõjutama survet avaldama. Näiteks mõjutavad meid erinevad reklaamid. Reklaamides öeldu või näidatu mõjutab meid, sest tihtipeale me võtame kõike seda tõepähe ja saamegi mõjutatud. Kui reklaamitakse näiteks uut barbie nukku, siis väikesed lapsed ikka tahavad seda ka endale saada, kuna reklaamis öeldi, et uuel nukul on poole pikemad juuksed ja tal on kaasas kaks paari riideid, see on mõjutamine, kuna usutakse paljusid asju, mida reklaamitakse. Manipuleerima kedagi oskuslikult, targalt või muud moodi mõjutama. Manipuleeriv inimene ei näita otseselt ega ütle selgelt välja, mida ta soovib või ootab, vaid ta püüab saavutada oma eesmärke mingite kaudsete teede abil (näiteks hoiatades, hirmutades jne). Hinnanguline verb hinnanguline tegusõna. Kui keegi avaldab oma arvamuse mingi teo kohta, näiteks kui keegi ütleb, et see tegu oli lollitamine, siis see on hinnanguline verb, inimene annab oma hinnangu, mida tema arvab tehtud või parasjagu...
PRETERITO IMPERFECTO -ar -er -ir Ebareeglipärased jugar comer vivir IR(minema) SER(olema) VER(vaatama) HABER=HAY=HABIA yo jug-aba com-ía viv-ía iba era veia tú jug-abas com-ías viv-ías ibas eras veias él jug-aba com-ía viv-ía iba era veia nos jug-ábamos com-iamos viv-iamos ibamos eramos veiamos vos jug-abais com-iais viv-iais ibais erais veiais ellos jug-aban com-ian viv-ian iban eran veian PRETERITO IN...
Svenska. Första lektion: esimene tund 1) Hej! Tere God dag! [Gu da!] Tere päevast! Hur är det? [Hür ee det?] Kuidas läheb? Tack, bra! Tänan hästi! En gång till! [en gong till] Korda! Üks kord veel. Hejdå! =Vi ses! Nägemiseni! 2) Namn nimi Vad heter du? [Va heter dü] Vad är ditt namn? [Va e: ditt nam?] Vem är du? [Vem e: dü?] Jag heter....[Ja heter....] Mitt namn är.... Jag är... Hur stavar du ditt namn? [ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel T...
küpsetama backen-backte-hat gebacken puhuma blasen-blies-hat geblasen käskima befehlen-befahl-hat befohlen asuma sich befinden-befand sich-hat sich befunden algama beginnen-begann-hat begonnen hammustama beiBein-biss-hat gebissen tõestama beweisen-bewies-hat bewiesen pakkuma bieten-bot-hat geboten siduma binden-band-hat gebunden paluma bitten-bat-hat gebeten jääma bleiben-blieb-ist geblieben praadima braten-briet-hat gebraten murdma brechen-brach-hat gebrochen põlema brennen-brannte-hat gebrannt tooma bringen-brachte-hat gebracht mõtlema denken-dachte-hat gedacht tohtima dürfen-durte-hat gedurft soovima empfehlen-empfahl-hat empfohlen tundma empfinden-empfand-hat empfunden otsustama sich entschieden-entschied sich-hat sich entschieden ilmuma erscheinen-erschien-ist erschienen hirmuma erschrecken-erschrack-is...
1. Lektion die Karte,-n - kaart der Betreuer,-;die Betreuerin,-nen giid, juhendaja, grupijuht der Name,-n nimi dürfen, ich darf tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen laulja ich möchte ma tahaksin darf ich? kas ma tohin? wer? kes? was? mis? wo? kus? woher? - kust? wohin? kuhu? die Stadt,-"e linn wieviel? kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n postiametnik die Hauptstadt,-"e pealinn die Frage,-n küsimus wissen, ich weiss teadma der Staat,-en riik die Anschrift,-en aadress die Nummer.-n number gern meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen välismaalane langsam aeglaselt verstehen aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern alles alates eilsest nach Deutschl...
1. Be was/were been olema 2. Bear bore born(e) kandma, taluma 3. Beat beat beaten- lööma 4. Become became become- saama kellekski , millekski 5. Begin began begun- alustama 6. Bite bit bitten- hammustama 7. Blow blew blown- puhuma 8. Break broke broken-murduma, murdma, lõhkuma 9. Bring brought brought-tooma 10. Build built built-ehitama 11. Burn burnt burnt-põletama 12. Burst burst burst-purskama, puhkema 13. Buy bought bought-ostma 14. Can could could-võima, suutma 15. Catch caught caught- kinni püüdma 16. Choose chose chosen-valima 17. Come came come-tulema 18. Cost cost cost- maksma, väärt olema 19. Cut cut cut-lõikama 20. Deal dealt dealt-kauplema, käsitlema, t...
Stammformen der starken und gemischten Verben nach Gruppen Ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid gruppidena Infinitiv Präteritum Partizip II a a stehen stand gestanden seisma bringen brachte gebracht tooma denken dachte gedacht mõtlema kennen kannte gekannt teadma,tundma brennen brannte gebrannt põlema,põletama nennen nannte genannt nimetama rennen rannte ist gerannt tormama tun tat getan tegema,asetama a e bitten bat gebeten paluma liegen lag gelegen asuma,lebama sitzen saB gesessen istuma e a e essen aB gegessen...
Rein Aun on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kuju- nemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirj...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Illustreeritud õppematerjal põhikoolile Uku Praks Kehra Keskkool Kehra 2002 Süstemaatika alused Sarnaseid tunnuseid vähe, Kõik elusolendid on Maa arengu vältel Riik vaid kõige põhilisemad ürgsetest esivanematest arenenud, pidevalt täiustunud ja on suuremal või vähemal määral suguluses. Mida lähemalt on liik teisega sugu- Hõimkond luses, seda enam on neil sarnaseid tunnuseid. Teadust, mis uurib organismidevahelisi sugulussidemeid ja rühmitab neid vastavalt sellele sarnaste tunnuste alusel rühmadesse, Klass nimetatakse süstemaatikaks. Süstemaatika võimaldab paigutada organismid loogilisse Sarnaste tunnuste süsteemi ja on ühtlasi liikide evolutsiooni Selts arv kasvab peegelduseks. Käesolevaga teeme põgusa reisi läbi pea- miste taimes...
Kultuuriga ja kultuurita. Mida tähendab Eesti kui vaimne isiksus? [-] Arusaama, et see rahvuslik vaimu- vara, mida me tunneme oma kirjanduses, kaunites kunstides, laulupidudes, kul- tuuris tervikuna, on sõjakoledused ja lõpmatud muud katsumused üle elanud tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist Elame tarbimisühikonnas, kus on peamiseks näidata, missuguse autoga keegi sõidab, missugusel soojal maal puhkamas käis, missuguses uhkes paigas oma sünnipäeva pidas ja missuguses riigis töötab või õpib. Tõsi küll, viimased kaks masu-aastat on meid p...
Richard Lõvisüda 10A Juhendaja õp. Tallinn 2011 SISUKORD...................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 2.RICHARD LÕVISÜDA...............................................................................................4 2.1.Varajane Elu................................................................................................4 2.2.Ristisõda ja vangipõlv..................................................................
Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus Teada-tuntud on arusaam, et prantslased on ,,konnaõgijad", venelased on alkohoolikud, sakslased on pedantsed ja ameeriklased kaevavad endale hammastega hauda. Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad küljed ilukirjandusest paremini kätte kui päriselust. Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahel...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Muusikateraapia Uurimistöö Koostaja: Katleen Süld Klass. G1K Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Muusikateraapia……………………………………………………………………..4 1.1 Mis on muusikateraapia?………………………………………………………….4 1.2 Muusikaravi meditsiinis?…………………………………………………………4 2. Muusikaterapeud…………………………………………………………………….5 2.1 Kes on muusikaterapeud?………………………………………………………..5 2.2 Kus saab õppida muusikaterapeudiks?………………………………………….5 2.3 Mida teeb muusikaterapeud?…………………………………………………….5 Kokkuvõte……………………………………………………………………………….7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapi...
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs FLU Fluorestsents spektroskoopia Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Töö kaitstud: Eesmärgid/ töö osad: 1. Dest. vee ja standardainete EEM (ergastus-emissiooni maatriksi) spektrite mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 2. Uurimine, kas aine fluorestsents sõltub keskkonna pH-st; 3. Vitamiinivee EEM spektri mõõtmine ja iseloomustamine, interpreteerimine; 4. Fluorestsentsi kustutamine vitamiinivee ja joodi näitel; 5. Fluorestsentsi tekitamine aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel; 6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahu...
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
Iseseisev töö õppeaines "Teadustöö alused" 9. detsember 2011 Nimi: Cornelia Bormann Palun vastake prof Jaan Sootaki juhtimisel koostatud teosele "Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend" (Kirjastus Juura: Tallinn, 2011) toetudes alltoodud küsimustele. Võimalik, et mõnele küsimusele peate otsima vastust ka väljastpoolt prof Sootaki juhendit. Kes täna loengus ei viibi või mul põhjusel vastuseid loengu lõpuks valmis ei saa, võib esitada töö hiljemalt esmaspäeval kella 10.00-ks õppeosakonda. Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust. 1. Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte. Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge. Võõrkeels...
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
Irregular Verbs Ebareeglipärased Sõnad Olema = Be Lööma, peksma = Beat I vorm Be I vorm Beat II vorm Was/were II vorm Beat III vorm - Been III vorm - Beaten (Kellekski) Saama = Become Algama = Begin I vorm Become I vorm Begin II vorm Became II vorm Began III vorm - Become III vorm - Begun Kihla vedama = Bet Hammustama = Bite I vorm Bet I vorm Bite II vorm Bet II vorm Bit III vorm - Bet III vorm - Bitten Puhuma = Blow Lõhkuma, katki minema = Break I vorm Blow I vorm Break II vorm Blew II vorm Broke III vorm - Blown III vorm - Broken Tooma = Bring Ehitama = Build I vorm Bring I vorm Build II v...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevai...
Maie ja Valdur TURG JA KONKURENTSILIIGID Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika ….teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu st...
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
