Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-värvisüsteem" - 16 õppematerjali

thumbnail
8
docx

Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks

Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkon...

Tehnika → Tehnikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Fotograafia eksam

Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...

Kultuur-Kunst → Fotograafia
43 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ofsettrükimasinate ehitus (eksam)

Küsimused 1. Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? 2. Milliseid niisutussüsteeme teate? 3. Millistest osadest niisutussüsteem koosneb? 4. Kuidas nimetatakse joonisel antud niisutussüsteemi osi: 5. Kuidas toimub poognate transport trükimasinas? 6. Milleks on trükimasinate sektsioonide vahel ülekandesilindrid? 7. Milliseid ülekandesilindreid tead? 8. Milleks on vaja poognate kiirendusseadet? 9. Kuidas toimub poognate üleandmine pealepanemisaparaadist trükisektsiooni? 10. Milliseid forgreifereid tunnete? 11. Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? 12. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel 13. Mis on poognate stoosimine (otsastamine) ja kuidas see toimub? 14. Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? 15. Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: 16. Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? 17. Milleks kasutatakse kattevalts...

Tehnoloogia → Trükitehnoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ofsetmasina ehitus

EKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega ­e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest...

Kategooriata → Ofsetmasina ehitus
40 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...

Kultuur-Kunst → Kunst
240 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad)

Kordamisküsimused Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad) Ofsettrüki tehnoloogias trükkimise põhiprintsiip (milline on trükiplaat, kuidas toimub kujutise trükitavale materjalile ülekandumine) • Ofsetmasinate töö printsiip seisneb kujutise edasiandmises trükivormilt paberile üle elastse vahepinna. Ofsetmasinates kasutatakse harilikult lametrüki vorme, milledel trükkivad ja vaheelemendid lamavad praktiliselt ühel ja samal tasapinnal. Tänu trükivormide erilisele keemilisele töötlusele omavad trükkivad ja vaheelmendid erinevaid nakkamisomadusi. Trükkivad elemendid nakkuvad vett tõukavate trükivärvidega. Vaheelemndid aga nakkuvad hästi veega. • Harilike ofsetmasinate tööprintsiip on järgmine. Trükivormile, mis on kinnitatud trükivormi silindrile kantakse niisutusaparaadi telaga õhuke niiskuskih...

Tehnoloogia → Trükitehnoloogia
20 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Auto värvide, lakkide koostis ja ajalugu

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Auto värvid, lakid, koostis ja ajalugu. Koostajad: Johanna Valma Egert Laidsalu Sandra Matsalak 14AM1 10.Klass Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane katvus ja remondi kiirus maksimaalselt hoolitseva suhtumisega keskkonna vastu. Sikkens Autobase Plus on kõige uuem orgaanlahustuvate baaskatete süsteem. Oluliselt suurema katteomadusega Autobase Plus süsteem kindlustab olulist ökonoomiat võrreldes traditsiooniliste süsteemidega. Autobase Plus-iga katvus saavutatakse 2 kihiga seejuures minimaalse kihtide vahelise kuivatamisega. Teda eristab...

Auto → Autoõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...

Bioloogia → Bioloogia
226 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...

Informaatika → Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................

Informaatika → Arvutid i
938 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00­>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...

Informaatika → Arvutid i
377 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed ­ infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed ­ võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine ­ kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...

Informaatika → Arvutid i
139 allalaadimist
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) ­ oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) ­ info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................

Informaatika → Arvutid i
476 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...

Informaatika → Arvutid i
587 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

 Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...

Informaatika → Arvutid
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun