Väljaotsa Jaan oli tavaline inimene, kes äkitselt sattus raskesse olukorda. Ta oli pere ainuke toitja, kuid ta ei saanud sellega olude sunnil hakkama. Kui ta ema haigeks jäi, ei paistnud muud väljapääsu olevat ja ta hakkas varastama. Kas Väljaotsa Jaan oli ohver või kurjategija? On olukordi, kus ei saa enda seisukorra parandamiseks midagi teha. Asjaolud kuhjuvad ja enda käe abil neid õigesti lahendada ei saa. Sellises olukorras oli ka Jaan. Ta jäi haigeks, seetõttu ei olnud ta pikka aega võimeline tööd tegema. Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord sama inimesed tahaksid tööd teha, kuid nendest tihtipeale mitte sõltuvatel asjaoludel nad seda teha ei saa. Ausus on inimese tähtsamaid iseloomuomadusi. Rasketes olukordades on ausus eriti oluline. Jaan oli alguses iga hinna eest aus, kuid keegi ei uskunud teda. Peale A...
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse. ''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan j...
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmise...
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia ...
Naise roll ühiskonnas Lugu leiab aset 19. sajandil, kus naiste roll ja võimalused ühiskonnas olid väiksemad kui tänapäeval. Naised ei pääsenud ülikoolidesse, polnud valimisõigusi, neid ei austatud, ei kirjanikena ega poliitikutena. Neil ei lastud iseseisvuda. sünnitada lapsi; laste eest hoolitseda said ainult jõukamad, vaesemad pidid käima tööl ja lapsed surid tihti; lk 21 hoolitseda mehe ja vanemate eest; lk 70. juhtida või teha ise majapidamistöid: keeta süüa, koristada jm, lk 115 teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati al...
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta. Ta oli alati aus mees olnud ja võib-olla inimeste arvamused lükkasid samuti teda varguse poole. Milleks siis aus olla kui keegi seda niikuinii ei usu. Vaesus polnu...
Väljaotsa Jaan- kas kurjategija? ''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik se...
Väljaotsa Kai: ekslikud arvamused meie pere kohta viis minu poja hukatusse Tihti lähtuvad inimesed stereotüüpidest ning selle tulemusel tembeldame vaesed automaatselt varasteks. Muidugi on juhtumeid, kus on see põhjendatud, kuid süüdistades süütut võtame ära kitsikuses elava inimese viimse päikse. Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde. Oleme ju ol...
Külmale maale Eduard Vilde 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida. Millest tegelikult rääkis. Raamat võiks rääkida lugu inimestest Raamat rääkis tegelikult Väljaotsa Jaanist keda küüditatakse või saadetakse külmale kes oli aus ja korralik mees, keda aga maale. ootas ees päev kus algas sõit siberisse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk. Nr Lause Põhjendus, miks meelde jäi. Lk. nr 1 Kaie silmad läigivad nagu Jäi meelde, sest võib olla ikka 173. palavikutõbisel, ta sirutab väga suur kaotus emale. mõlemad käed kaduvale rongile rongile järele, nagu tahaks teda veel vilkeks peatada. 2 Kõneleja vahtis seejuures Jäi meelde, sest võis ikka 74. meeleavald...
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga...
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni o...
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid...
Lektüürileht Pealkiri Külmale maale Autor Eduard Vilde Lk arv 257 Illustraator V. Tolli 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida kellegi Tegelikult rääkis raamat Väljaotsa seiklusest kuhugi külmale maale. Jaani raskest elust vaesuse käes vireledes. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3. Elanikud käivad sisse ja välja See lause tundub väga muhe 29. nagu putukad proast prakku. ning tõsijutt. Vahest on ka endal selline, kui ühe külalises järel tuleb järgmine ning otsa ...
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, t...
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tah...
EDUARD VILDE Külmale maale Mina, kellele ei meeldi kohustuslikus korras raamatuid lugeda, üllatusin, kui võtsin kätte selle teose. Raamatu pikkus (olgu öeldud, et lehekülgede arv), sisu ning teemaarendus köitsid mind juba esimestel lugemis minutitel. Raske oli seda romaani käest ära panna. Raamatu alguses sain aru juba selle aja viletsusest. Paljud inimesed olid näljas, kõhud valutasid ning ka haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tun...
Katrin Olhovikov 05,10,08 Peamine on armastada ja andestada Mida tähendab armastus? See tähendab valmisolekut tegema ükskõik mida, et kindlustada lähedase inimese heaolu. Armastus, eriti aga emaarmastus on valmis andestama ükskõik mida ja ükskõik kui palju kordi. Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Ma...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest p...
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
