Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" välde" - 124 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Silp, Rõhk, Välde

Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde . Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : kk,pp,tt. 1 välde. ­ esineb ainult lühikutes silpides. Nt: ka-la ( 1.välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus) 2.välde.- pikkades silpides.Nt:väl-de. (2.välde on pika silbi pikkuse tinglik nimetus.) 3.välde. ­ ekstra rõhk. Nt: lau-lu. Lühike - Silp - Pikk | | ...

Eesti keel
53 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lihthääliku välde

I välde II välde III välde h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü õ, ä, ö, ü ää, öö, üü tsehhid, kallata, kassa, kuurid tsehhide, kallama, kasse, kuuride ahi, kala, asi, kuri h -- pika vokaali või diftongi järel h -- ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) (stiihiline, psüühiline) pp, tt, kk b, d, g p, t, k...

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti keel käänamismallid

B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde ) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta...

Eesti keel
158 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sturktuuri kokkuvõte

Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...

Eesti keel
133 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti keele õigekeel (silbitamine, välted jne)

Eesti keeles sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde Välde iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel lahendamata iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses vältes. Teine välde esineb ainult lahendamata probleeme. Lühikesed rõhulised silbid on alati esimeses pikkades rõhulistes silpides. Kolmas välde on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka...

Eesti keel
132 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10 kl, üleminekueksam

Konsonant ­ kaashäälik Vokaal ­ täishäälik Polüseemia ­ sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia ­ vormiõpetus Homonüümia ­ tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika ­ häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika ­ teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks ­ teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur ­ Süsteemi osade vaheline seos Keel ­ infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm ­ samatähenduslikkus Antonüüm ­ vastandtähenduslikkus Sümbol ­ märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...

Eesti keel
121 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Polüseemia, Homonüümia, Sünonüümia ja Välted

Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal....

Eesti keel
121 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...

Eesti foneetika ja fonoloogia
266 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keele reeglid

Palatalisatsioon ­ peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht ­ Võõrsõnades esinev täht. Foneem ­ Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus. Keelemärk ­ sümbol, koosneb kahest osast, tähistajast ja tähistatavast. Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Silbituum ­ täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid...

Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Hääliku süsteemid

koda kota kotta sulg häälik suga suka sukka Välde Pikka häälikut saab erinevalt hääldada (klusiilil ka erinev kirjapilt) ostsin sukad, nõelus sukka lill kalla, kalla klaasi. Kolme erinevat häälduspikkust nimetataksegi välteks. Üksikhääliku puhul on võimalik vaadelda kolme pikkust, häälikuühendis mitte laisa ­ laiska ??? NB! Seega on hääliku pikkus kogu sõna iseloomustav prosoodiline nähtus. Välde I välde ­ 1. silp lahtine lühikese vokaaliga, IIIII välte erinevus tuleb kogu sõna hääldusest 1. silp lahtine pika täishäälikuga koo/li, 1. silp kinnine kal/la. Hääldamise kestussuhe Põhitoon = hääle kõrgus II v ­ põhitooni liikumine sama kõrgusega, III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt madalalt, kuhu 1. silp langes. Võrreldavad: madalaharjalised lained (II v), laulan...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Finantsplaneerimise eksami kordamisküsimused ja märksõnad

1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud...

Finantsjuhtimine
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eest keele struktuuri põhimõisted

· Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõne...

Eesti keel
99 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimuste vastused

Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. ­ 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. ­ 4. koogamine, naerat...

Keeleteadus
107 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjakeel, kõnekeel, tsitaatsõnad.

Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. ­ Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt ­ Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ­ ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes. Kõnetakt Välde Näited Ühesilbiline kõnetakt III soe, liiv, lai, suu, post, sarv Kahesilbiline kõnetakt I pesa, kana, idu, rida, asi, isa II tubli, kaunis, tütar, lammas III jalga, aasta, välja, oota, öine Kolmesilbiline kõnetakt I õline, ägestuv, eriti, arutu II raamatud, kaunitar, soolane...

Eesti keel
98 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Sissejuhatus semiootikasse

09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) ­ esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus ­ Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos ­ loomuse järgi Hermogenes ­ kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga ­ sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...

Semiootika
452 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes

Essee Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keel...

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

,5.,7. jne silbil, paarisarvulised silbid rõhutud. 48. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauserõhk on vajalik kontrasti loomiseks, uue info edastamiseks (et eristada uut ja vana infot), emotsionaalsuse väljendamiseks. 49. Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul (kestus ja välde )? Kestus on füüsikaline kestus (ehk kvantiteet) ­ saame reaalselt häälelaine puhul mõõta. Teisalt on olemas lingvistiline kestus ehk välde. 50. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1. hääliku kestus sõltub tema enda laadist (kõrged häälikud on kestuselt lühemad) 2. naaberhäälikute mõju (täishäälikud on sulghääliku eest lühemad kui nasaali ees) 3. kestus oleneb silbist (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4. sõna pikkusest (mida pikem sõna, seda lühem esimese silbi vokaal) 5. aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas kõnes 51...

Eesti foneetika ja fonoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
28
doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi ­ jõe ­ jõkke Pada ­ paja ­ patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima ­ leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium ­ aastatuhat Blankett ­ ametliku paberi vorm Dotatsioon ­ toetus Duplikaat ­ teine koopia Efekt ­ mõju Portfoolio ­ loova isiku tööde mapp Koefitsient ­ tegur kordaja Kompetentne ­ asjatundlik Konfidentsiaalne ­ salajane Konstateerima ­ nentima Korrumpeerunud ­ ära ostetud Taotles revansi ­ võitu taotlema Kotlet ­ söök lihasöök Surfama internetis ­ interneti uurima Totaalne ­ täielik Abonem...

Eesti keel
297 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun