TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 ...
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva li...
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed......................................................................................................................
docstxt/14497449640427.txt
docstxt/15192284211947.txt
docstxt/130184167935206.txt
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,...
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentide...
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast v...
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · ...
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi...
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist...
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vasta...
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 ...
Kodune töö nr 8. Vundamentide teostusmõõdistamine Vundamentide teostusmõõdistamine tuleks sooritada ajal mil vundamendikaevikud on tagasi täidetud nig tihendatud. Juhul kui teha teostusmõõdistus enne täitmist, siis võib tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti. Vundamentide teostusmõõdistamine teostatakse elektrontahhümeetriga. Samuti tuleks kasutada miniprismat, sest pika sauaga ei ole pii...
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteeritakse lõplikult järgmine kast...
Jaani kiriku restaureerimine 1989. aastal alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aasta...
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga l...
KUIDARMATUURID REFERAAT Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse komposiitarmatuuri ja klaasfiiber armatuuri. Kuna konstruktsiooni tugevdamine on ehitajate seas aktuaalne, võiks toodet rohkem meedias kajastada. Armatuuri kasutatakse tänapäeval igas betoonkonstruktsioonis, mida nimetatakse raudbetooniks. Sarrustele tehakse erinevaid pinnaprofiile, et tagada hea nake betooniga ning hoida elementi koos. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse armatuuride tüüpe, nende omadusi, tehnilisi näitajaid võrreldes terasarmtuuriga ning kasutusalasid. 1. KOMPOSIITARMATUUR Komposiitarmatuur on basaltkiust koosnev armatuur, mille pinnaviimistlus kujutab endas na...
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani s...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON...........................
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Tartu Jaani Kirik Koostajad: Triin Kaaver, Kris-Gerhard Aabrams Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kiri...
Tartu Jaani Kirik Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. ...
Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soo...
Remontimine parandamine või korda seadmine See liigitub: - Hooldusremont perioodilise hooldustöö ehitise normaalne toimimise tagamiseks ning kasutusea pikendamiseks - Kapitaalremont hoone kulunud ja lagunenud tarindite taastamine või arendamine Kapitaalremont jaguneb omakorda: - Osaline kapitaalremont hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine. - Komplekse kapitaalremont taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed, kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine. Rekunstrueerimine Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise. Moderniseerimine Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide ümberehitamisega hoonele ehitusnormidele vastav kvaliteeti muutmata hoone kasutusotstarvel. Renoveerimine uuendamine Saneerimine ...
Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. M...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomaduse...
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine võ...
Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid.Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö. Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone on praegusel kujul valmisehitatud aastatel 1402 - 1404 vanemate raekodade müüristikke kasutades. Raekoda on palju vanem kui see välja paistab ja kui seda näitab tema praegune välimus. Hilisemate konstruktsio...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II P...
Veneetsia Üks linna mitmetest meeldivatest külgedest on see, et siin leidub palju vaikseid kauneid nurgataguseid, mis on peidus ajaloo jooksul vähe muutunud kitsaste tänavate vahel. Teine ilmne väärtus, mida ei saa alahinnata, on autode puudumine ja lihtne rõõm meeldivast jalutuskäigust linnas, kus ei ole liiklusmüra ega heitgaase kui peatute väiksel jalakäijate sillal kaugel Suurest kanalist ning kuulete vaid vee laksumist vastu sammaldunud müüre. Suur kanal (Canal Grande) Piazzale Roma parkimisplatsilt või raudteejaamast sõitke vaporetto ehk veebussiga mööda Canal Grandet, maailma kõige ainulaadsemat ja hämmastavamat peatänavat. Võtke seda esmakohtumist linnaga kui tutvustavat ringkäiku. Vaporetto nr 1 viib teid linna ajaloolisse keskusesse, Piazza San Marcole. Paljudesse peatustesse sõidavad kiirliinid. Lennujaama mootoralused lähevad Lidost otse San Marcole. Gondlisõit lükake edasi ajak...
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti areng...
Nimi:.................................. Klass: ................................. Kuupäev: ......................... Iseseisev töö arvutiklassis gümnaasiumile Maavärinad · Ava veebileht: http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/world/seismicity_maps/world.pdf Vaata kaardilt, milline on maavärinate esinemisalade üldine muster (seaduspärasus) ja miks? Enamus maavärinaid on merepiiri ääres, kuna seal on maa-sisene liikumine kõige suurem. · Vaata videoklippi, kuidas maavärinad mõjutavad erinevaid pinnaseid: http://www.youtube.com/watch?v=536xSZ_XkSs&feature=player_embedded#. Mis juhtub erinevate pinnastega maavärina ajal? Miks? Pinnased P-lainete kahju S-lainete kahju Ringlevad Seismogramm pinnalained Tugev aluspõhi Väga väike Väike võ...
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed..............................................
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, o...
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevuse...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldri...
GOETHE WEIMARIS 1744. aasta lõpus kohtus Goethe Fankfurdis hertsog Karl August von Sachsen-Weimariga. Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi. Goethe ning temast 8 aastat noorem hertsog said kiiresti tõelisteks sõpradeks. Kuigi elu noore monarhi kohtus pakkus talle hea doosi meelelahutust, algas Weimaris see aeg tema...
Teos esitab selle täielikult väljatöötatud loengu teksti, mis sama tiitli all peeti suvesemestril 1935 Freiburgi ülikoolis. Metafüüsika on uurimus sellest, mis on, või mida tähendab mingi asja jaoks olemas olla; mis on oleva asja olemise tingimused, eeldused, põhjused, osad, faasid, aktualiseerimise võimalused, võimalikkuse tingimused, potentsiaalid, jne. Vaadelda võib üksikuid olevaid asju (substantsiteooria), kõiki olevaid asju kokku (kosmoseteooria), või siis olemist ennast kui printsiipi, mida ei taandata substantside või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste ...
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja ...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KERGKRUUS TOOTED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Mis on kergkruus? Kergkruus on keraamiline täide- ja soojustusmaterjal, mis saadakse savist pöördahjus põletusprotsessi tulemusel. Temperatuuril kuni 1150oC savi paisub ja tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. Peale jahtumist sõelutakse kergkruus erinevatesse fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtu...
Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikroh...
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: ...
KOOL 11B klass Nimi Tartu Ülikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideede...
(Kooli nimi) (Eriala) (Kursus) Columbia kivi Referaat Õpilane: Enda nimi Juhendaja: Juhendaja nimi (asukoht) 2012 Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Õõnesplokid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 90-õõnesplokk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 140-õõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
