Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" voolikud" - 94 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Tekitööd

Esimene viis laeva värvimiseks- värvimiseks planeeritud pindala pestakse igasugusest mustusest puhtaks. Vana lahtine värv eemaldatakse. Kui kogu värvitav pindala on roostes, eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Abivahendina mastis töötamisel kasutatakse pootsmanitooli. Pootsmanitool tehakse lühikesest lauast, mille nurkades on augud ja auke läbipaistvast, põhja all ristuvast trossitopist. Ülemised trossi otsad on kokku kleeditud ja moodustavad ou. Talas on põhitugedega pangust ja kahest trossitopist koosnev ripp-pink. Suurtel reisilaevadel on mõlemas pardas rippuv pardatõstuk, mis liigub piki parrast ülemise teki äärel olevat relsi mööda. Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad keevitusõmblused ja keevituse kohad igasugu...

Madruse koolitus
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

78 küsimust ja vastust

bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...

Auto õpetus
335 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kopsuhaige põetus

Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadava...

Sisehaigused
103 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Konspekt

VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml....

Veisekasvatus
191 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eteen ehk etüleen

ETEEN ehk ETÜLEEN ­ C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaa...

Keemia
139 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Polümeerid

Eteen Polüeteen Läbipaistev või tuhm, Plastkotid, veega ei märgu, isolatsioonimaterjalid, pehme, painduv, kiled, mahutid, ämbrid, vastupidav hapetele ja pudelikastid alustele Propeen Polüpropeen Sarnane polüeteeniga, Voolikud , paelad, karbid, kui tugevam ja seadmedetailid kõrgema pehmenemistemper atuuriga Vinüülkloriid Polüvinüülkloriid Läbipaistev, jäik, Torud, pressitud esemed, termoplastiline, ei isolatsioonimaterjalid,...

Keemia
307 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Daf veoauto

Kus esimesena silma hakkas suur parkla ja korralik töökoda. Parklas seisid veokad, sõiduautod, ja treilerid. Treilereid oli mitmeid näiteks autode vedamiseks kuhu mahtus umbes 6-9 sõiduautot. Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud...

Auto õpetus
44 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Viimistlemine

Kirjelda käsitsi lakkimist. 2. Pihustuskambrid. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine. 4. Madalsurvega pihustamine. 5. Kõrgsurvega pihustamine. 6. Airmix-tüüpi pihustamine. 7. Elektrostaatiline pihustamine. 8. Kuumpihustamine. 9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõn...

Tisleri eriala
91 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jahutussüsteem

Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel ­ 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termost...

Auto õpetus
86 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering

Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 ­ 0,30, välja 0,35 ­ 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpol...

Auto õpetus
75 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...

Auto õpetus
207 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas biodiislil on Eestis tuleviku

Igale poole kuhu lähed, räägitakse, et sõida vähem autoga, hinga vähem, ära küta maja, kõnni jala vms. Mõnda inimest see kindlasti on juba üle visanud. Kaua võib üht ja seda sama jama kuulata. Lõpude- lõpuks elab inimene vaid korra ja teda ei huvita mis toimub maal näiteks 1000 aasta pärast. Kuid tulevaste põlvkondade rõõmuks ikkagi leidub inimesi kes ka neile mõtlevad. Paljud teadlased teevad iga päev ränk rasked tööd, et leida alternatiive naftale. Sellega kaasnevalt tahetakse ka parandada looduse olukorda. Kuid kas biokütus ikka üksi suudab alistada maailma kõige vägevama vastase, nagu seda on nafta? Biokütus ­ see sõna kõlab juba selliselt, et ju see üks mõnus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise. Majandusministeeriumi kunagine nõunik Heido Vitsur ütles kord, et biokütuse...

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Automootor

Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15...

Auto õpetus
224 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallide kasutamine autoehituses

Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses ka...

Auto õpetus
91 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

04.2007 ­ 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis...

Merepraktika
293 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Hüdraulika kontroltöö vastused

Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne posit...

Hüdraulika ja pneumaatika
355 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...

Auto õpetus
198 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mootoridetailid ja mis metallidest koosnevad

Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan Klapikambrikaan Titaan Kepsud Puurides tulev puru ja väikeseid laaste, käiates viskab sädemeid Kroom Silindrisein Läigib, läikuvust saab võrrelda peegliga, käiates punakas säde Kumm Tihendid Kerge ja elastne, kuumuse käes sulab ja kärssab ning võib põlema Voolikud minna Otsikud Pronks Sidurihoob Värvuse järgi on punakas pruun, lõigates tuleb puru ning puurimisel Pronkspuksid eraldub samuti puru Metalle määratakse värvuse, plastsuse, elastsuse, tugevuse ja magneetilisete omaduse järgi....

Auto õpetus
54 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Auto vedava tagasilla remont

Autolukksepa eriala Auto vedava tagasilla remont Lõputöö Koostaja: ..................................................2010 a. ............................................. Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1. SISSEJUHATUS 3 2. Vedava tagasilla ehitus 4 3. Kardaan ülekanne 4 4. Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus) 5....

Auto õpetus
125 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Õhkvedrustus

Taavi Kallas ÕHKVEDRUSTUS REFERAAT Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor ­ varustab õhkpatju suruõhuga. Kasutatakse nii elektrilisi, kui ka mootori külge monteeritud rihmadega käitavaid kompressoreid. Elektriline kompressor Rihmaga käitatav kompressor · Õhkpadjad ­ tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon ­ kasutatakse suruõhu "...

Kere ja alusvanker
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun