Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemi...
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise...
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) ab...
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate j...
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendist...
Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse (privaatautonoomia) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise...
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
VOLIKIRI Mina______________________________, _______________ (isikukood), ______________________ (elukoht), volitan ennast esindama ______________________, _______________ (isikukood), _______________________ (elukoht) alljärgnevale: 1. __________________ 2. __________________ 3. ....jne Antud volitus kehtib ___________________ Kuupäev__________________ Asukoht___________________ Volitaja Volitatav ________________ ________________ (allkiri) (allkiri)
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud val...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üld...
Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt ...
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Firma-e ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister-Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal as...
Õigusõpetuse eksamitöö 1. Kas testament on leping? Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui...
Kontrolltöö nr 1 0,5 tähendab, et vastus on pooleldi õige. Äriühing- on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kontsern- moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade la...
Referaat Satelliittelefon Satelliittelefon, satelliitmobiil või siis satphone on üks mobiiltelefonide tüüpidest. Referaadi järgnevas tekstis kirjutan satelliittelefonide erinevustest võrreldes mobiiltelefonidega, toimimispõhimõttest, ajaloost. Lisaks veel kirjutan sellest, kuidas neid kasutatakse ning kes neid kasutada saavad. Satelliittelefon, satelliitmobiil või siis satphone on üks mobiiltelefonide tüüpidest, mis on ühenduses orbiidil oleva satelliidiga ning helistatakse läbi selle.Tal on põhimõtteliselt samad funktsioonid nagu mobiiltelefonil. Satelliittelefoni saab kasutada ainult maal või siis ainult teatud piirkondades. Esimesed satelliittelefonid loodi 1990 aasta ning need olid kogukad ja rasked ning neil olid pikad antennid. Selle-eest tänapäevased satelliittelefonid on väiksemad ning sarnanevad nutitelefoniega. Satelliittelefonidega ühenduses olevad...
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeed...
Miks kohus, mitte omakohus? Eesti Vabariigi põhiseadus § 146 ütleb: ,,Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Nii see on. Kuna Eesti on õigusriik, siis ei saa siin toimida omakohtu põhimõttel, sest see on seadusevastane. Õiguse mõistmise volitus on vaid selleks ametisse määratud kohtunikul. See aga ei tähenda seda, et omakohut ei eksisteeriks. Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu,...
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
Mida tähendab, et valijat ja valitut seob - Volitus esindada ja kaitsta valija huve mandaat? - Õigus tegutseda ja erakonna programmi ellu viia Miks korraldatakse valimisi? - Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine- - Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Millised põhireeglid kehtivad vabade Üldine - Sellel on vanusepiirang, kodukondusespiirang valimiste puhul? Vabakonkurents - vabadus kandideerida ja valida isiklike veendumuste järgi Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset...
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideer...
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate j...
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette End...
Deposit slip (panga) sissemakse kviitung Performance (töö) sooritus Punctuality ajaline täpsus Initial algne To set up asutama firmat Stockbroker börsimaakler Life savings elusäästud Embezzle ettevõtte raha omastama Reckless hooletu Identity theft identiteedi vargus Escapade julgustükk Profit kasum Take sb hostage kedagi pantvangi võtma Impersonate sb kehastama kedagi Assume a false identity kellegi identiteeti omastama Perpetrate kuritegu sooritama Handful käputäis Expand laiendama Paediatrician lastearst Eventually lõpuks, lõplikult Amass midagi palju koguma Defraud, swindle out petma rahaliselt Con artist pettur Scam petuskeem Raise money raha koguma Blow money on sth raha loopima Legitimate seaduslik Reject tagasi lükkama Root for toetama Confidence trick usalduse petmine, kuritarvitamine Against the odds vaatamata kõigile raskustele Forgery ...
ETTEVÕTJA füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registri...
1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele. Vastus: B seisukoht on õigustatud, tuginedes VÕS § 197 lõike 1-le. Kui A on tasaarvestusega nõus, siis täiendavad nõuded puuduvad. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198), seal sätes...
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatu...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus Marten Lepanurm HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Teadusreferaat Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse l...
Kontrolltöö Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, sa...
1. Avalik-õiguslikud suhted põhinevad alluvusel ehk subordinatsioonil – riik on nendes kõrgemal kohal. Eraõiguslikud suhted põhinevad poolte võrdsusel ehk koordinatsioonil – pooled on suhetes täpselt ühte moodi võrdsed. 2. Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sõlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes. 5...
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast ku...
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seaduste...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita...
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Kla...
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskon...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõist...
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
