Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt...
Rõhupiiraja joonis vihiku Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, mille...
Olümpiaalad Keskajal Keskajal tegelesid rüütlid enamasti sõdimisega, aga kui nad sõjas polnud, tegelesid nad spordiga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole,...
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, ese...
Soojusnähtavus saunas Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlem...
Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad ...
Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine: Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla) Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga): Lennu aeg t=...
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita...
Toidu keskkonnamõju Sten Leinasaar ja Egert Tutt Kehtna Põhikool 2013 Mis on toidu keskkonnamõju? Rolli mängib valmistamisviis Toidu ära viskamine koormab keskkonda, raiskab raha ja energiat Oluline on ka töötlemisviis Väldi pakendeid Kuidas hinnatakse? Vaadatakse, kas võib põhjustada pöördumatuid muutusi looduses, seada ohtu inimesed või kultuuripärandi ja vara Millest sõltub? Tootmisviisist Lihatooted ja piimatooted on suurima keskkonnamõjuga Miks? Säilitusviisist Töötlemisviisist Kliimasoojenemisest Miks võib olla erinev? Erinev tootmisviis Erinev töötlemisviis Erinev hoiustamisviis Kohaliku toote mõju on väiksem kui imporditud Võimalused vähendamiseks Kinnine tootmine. ( keemiliselt ebavajalike ainete eraldamine heitgaasist) Teada, mida süüa ja kui palju Osta just selles koguses sööki, mida vaja mitte osta nii palju, et peab ära viskama Kasutatud materjalid http:// ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf...
Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre Prügi maailmameres. Maailmamere hapestumine Sureb palju loomi, linde Põhjused Heitveed Prügi sattumine merre Kemikaalid Väetisreostused Naftatankrite lekked Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks. Veeõitsengud Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi. Maailmamere hapestumine Õlireostus Probleemide lahendused Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine. Prügi mitte vette viskamine Piirata CO2 sattumist õhku Õlireostuse ennetamiseks ehitada mitmepõhjalisi tankereid, laevu. Rahvusvahelised kokkulepped ÜRO mereõigu...
Minu elukaar Lühiuurimine Juhendaja:Eve Raja Kerk-Alexander Nõupuu 7. A Sisukord 1 Maimiku iga 2 Koolieeliku iga 3 Kainiku iga 1 Maimiku iga: Üheaastasena meeldisid mulle kõige rohkem need kannid:mänguautod, pall, telefon raamat,mängud:peitusemäng, õhku viskamine ja tagaajamine, raamatud ja laulud: vanniskäimise laul, söögid:banaan, mandariin, kaerahelbepuder, hapukapsad, õunakissel ja borsisupp. Kui olin aastane, pandi minu juures tähele seda, et olen hästi edev poiss. Kõndisin hästi palju, jutustasin omas keeles, ütlesin ,,täh" ja lehvitasin ,,tsau". Lõigati ära mu kaasa sündinud ,,Hitleri" tukk. Kui olin kaheaastane, pandi minu juures tähele seda, et rääkisin päris palju (autobäk) automärk, kõige lemmikum oli tädi (Maidi) pissisin ja kakasin potti, ei jonninud üldse tegin pai ja musi. Kolisime emaga Haapsalust Rakverre. Kui o...
Treenerikoolituse kontrolltöö Küsimused: 1)Mida nim. Korvpalluri liikumistehnikaks? 2)Iseloomusta korvpalluri kehaasendit 3)Milliseid hüppeid kasutatakse korvpallis 4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatum...
Gustaf II Adolf Miks just see inimene? • Huvitav teema • Väga tihedalt seotud Eesti ajalooga • On väga tähtsal kohal Euroopa ajaloos ja selle mõjutamsiel Algus • 19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632 • Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa Jätkuv • Rootsi kuningas 1611–1632 • hiilgav väejuht Kolmekümneaastases sõjas • langes Lützeni lahingus • enne lahingut kirjutas alla Tartu Ülikooli asutamisürikule (1632) Perekond • Maria Eleonora von Brandenburg • Christina I – Rootsi kuninganna Lõpp • Lützeni lahing • Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma rii...
Tahtlik tapmine Kriminoloogia põhikursus Autori nimi kustutatud TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine. - Vägivaldne surm - Kallalekippumised - Tahtlik vs ettevaatamatus - Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi puudutav) - KarS § 113 – 6-15 aastat TAPMINE PS § 16 - õigus elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon Elu mõiste – füsioloogiline sünnitamine ja esimene hingetõmme Surma mõiste – pööramatu TAPMINE Tunnused: 1. Vägivaldne iseloom 2. Õigusvastasus 3. Tahtlus Liigid: 1. Ilmselged 2. Mitteilmselged TAHTLIK TAPMINE - Olmetapmised - Isiklikud vaenulikud suhted - Alkoholi tarvitamine - Ettekavatsetud tapmised - Eriline julmus - Seksuaalsed motiivid TAHTLIK TAPMINE - Ratsionaalne tüüp - Impulsiivne tüüp - Tigestunud tüüp - Patoloogiline tüüp - Konformistlik tüüp TAHTLIK TAPMINE Kõige levinumad viisid: 1. Kehavigastuste tegemine erinevate vahend...
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine ...
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USAs eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused... Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. John Cage 1912 1992 USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest...
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
Looduse kaitsmise võimalused tänapäeva Eestis Loodust väärtustab igaüks eri viisil, kuid mingil moel on see kõigile oluline. Õnneks saabki iga inimene looduse kaitsmisse oma panuse anda ja ainult üheskoos see võimalik ongi. Millised võimalused on selleks tänapäeva Eestis? Keskkonnahoid algab iseendast enda harjumustest ja enda tarbimiskäitumisest. Näiteks ostetakse pea igal poeskäigul asju, mida tegelikkuses vaja ei lähe. Iga päev raisatakse tohutul hulgal ressursse: vesi jäetakse ilma vajaduseta jooksma, tuli jäetakse lahkudes põlema jne. Vee ja elektri majja saamiseks on aga suure tõenäosusega põletatud fossiilkütuseid ja seega saastatud keskkonda. Looduse kaitsmiseks on muidugi ka otsesemaid viise, nagu prügi prügikasti viskamine või näiteks jalgratta eelistamine, kui ees ootab lühike sõit. Paljuski ei ole aga tavainimesel lihtsalt võimalik loodust säästa. Toidupoes on piim juba kilesse pakendatud ja seda saavad...
Võnkumine ja lained Võnkumine-nim liikumist, mis kordub ajas täpselt või ligikaudselt. Nt pendel, vedru. Hälve- kaugus tasakaaluasendist-x-meeter. Amplituut- maksimaalne hälve-xm-meeter. Võnkesagedus- näitab võngete arvu ajaühikus-f-võnget/sek või Hz. Võnkeperiood- ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks-T-sek. Seos võnkesageduse ja võnkeperioodi vahel: üksteise pöördväärtused. T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto ...
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Õiglus Eesti Vabariigi haridussüsteemis Eesti Vabariigi harisussüsteemi ei ole võimalik liigitada õiglaseks või mitte õiglaseks. Nagu kõikides valdkondades on ka haridussüsteemis nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Riigipead üritavad küll kujundada kõike paremuse poole, kuid esindatakse enamuselt enda, vanema generatsiooni, vaateid ja ideid. Õpilased liigitatakse selle tõttu katsejänesteks ja nende peal proovitakse uusi meetodeid harimiseks. Kõige suuremat pahameelt valmistab selle aastakäigu õpilastele vana keskkooli süsteemi ära viskamine ja uue katsetamine. Oleme kohas, kus õppekava on puudulik ja vigane: õppematerjalid puuduvad, tekkinud on kohustuslikud valikained ning selle pärast vähendatud ka reaalsete valikainete valimise võimalust, mis on kahe otsaga asi. Ühelt poolt saab küll neid valida, kuid siis muutub õppetöö samaväärseks kui 8st 5ni tööl käimine. Teiselt poolt on lisatud õpilastele vas...
25.02.2018 3 aastane – emotsionaalne areng • Jäljendavad täiskasvanute ja teiste laste tegevusi. • Näitab kiindumust teiste inimeste ja 3 – 4 aastase lapse laste vastu. • Muudab mängu jooksul selle kulgu . sensomotoorne ja kõne areng • Muretseb nutva sõbra pärast. • Minu , tema oma tähendu...
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Jana Stets Kodutöö tegemiseks on valitud kaks multimeediateksti, mille keskseks teemaks on Perseus. Esimene on vene multifilm 1973. aasta versioon [1] ja teine on 2014. aastal valminud muusikavideo [2]. Filmid põhinesid ühtsel tegelasel – Perseusel, kuid sellegipoolest leidus rohkem erinevusi kui sarnasusi nende kahe esituse vahel. 1973. aastal ilmunud soyuzmultfilmi „Персей“ Soyuzmultifilmi lugu oli juba teistsugune. Selles loos pole üldse juttu Perseuse sünniloost. Ema ei figureeri üldse. Pole ka eellugu sellele, miks Perseus üldse läks Meduusat otsima. Esineb ka teisi ebatäpsusi võrreldes müüdiga. Multifilmis sai Perseus vähem võluasju ja hoopis teistelt tegelastelt. Filmis said Perseus Hallidelt naistelt, kellelt pidi müüdi järgi ainult küsima teed nümfide juurde, tiivulised sandaalid ja võlupauna [3]. Müüdi järgi oleks pidanud veel olema k...
Rando Palli 7.klass J-Jaani Gümnaasium Korvpall, Väljaku mõõtmed, Kohtunike tegevus ning Mängu põhimõte. Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ja odava varustuse ning kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Väljaku mõõtmed. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti korvpalli ...
Vajalikud füüsikalised suurused: nimetus tähis ühik teepikkus s m aeg t s kiirus v m/s kiirendus a Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s teepikkus, t aeg. x = x0 + vt , kus x lõppkoordinaat , x0 algkoordinaat, v- kiirus, t aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v lõppkiirus, v0 algkiirus, a- kiirendus, t aeg kiirendus a = v v0/t s = v0t + at2/2 , kus s teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine - kehade kukkumine vaakumis (takistuseta), või ka üles viskamine. Esimesel juhul...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Tõenäosus Katse on tegevus (täringu või mündi viskamine, urnist esemete võtmine). Katse kolm tingimust nõuavad, et katse tulemusi peab olema lõplik arv, kõik tulemused on võrdvõimalikud ning katse tulemusena tuleb esile ainult üks võimalikest tulemustest. Elementaarsündmused (E1; E2; E3; ...; En) on katse tulemused, kui kõik kolm tingimust on täidetud. Elementaarsündmuste ruumi (U = { E1; E2; E3; ...; En }) moodustavad kõik elementaarsündmused kokku. Elementaarsüdmuste ruumi kõiki osahulki nimetatakse sündmusteks (A; B; C; ...). Sündmusi liigitatakse juhuslikuks sündmuseks (võib esile tulla, võib ka mitte tulla), võimatuks sündmuseks (ei saa esile tulla; V) ning kindlaks sündmuseks (tuleb esile igal katsel; ). Sündmuse A vastandsündmuseks A n...
Retsensioon nr 1. Viiendal juulil 2011. aastal käisin vaatamas ansambel Tape That kontserti, mis toimus Jazz del Mar'i raames. Tape That’i peažanriks on rock. Esinemine võttis aset Kuressaares, Raekeldris, kus oli väga hubane ja mõnus, kuid ruumi jäi pisut väheks. Muusikat sai kuulata poolteist tundi väikese vaheajaga. Mis mind üllatas oli kontserdi pikkus, sest ei uskunud, et seal üle tunni läheb. Esitati paljudele tuttavaid laule näiteks bändidelt Radiohead, Yes, Soundgarden, Prince, Sting, Depeche Mode. Tape That'is laulab rõõmsameelne Marilin Kongo (Lin’s System, Kongomania), tromboonil mängib Eduard Akulin (Lin’s System, Estonian Dream Big Band, Saxappeal, NYYD Ensemble, 2QS), kontrabassil noor ja andekas Peedu Kass, üllatusena klaveritoolil istub trummar Petteri Hasa ja trummi lööb Toomas Rull (Ultima Thule, Saxappeal). Kõik esinejad improviseerisid kohapeal....
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
,,Vutimehed" Richard Janno Lugu poisist nimega Värdi. Elab koos ema, väikse õe Kadri ja venna Toomiga. Vaene perekond. Kõik selle kandi elanikud üürivad elamiskohta häärberiproualt. Värdi perekond oli niivõrd vaene, et üür oli juba kuid maksmata ja neid ähvardas välja viskamine. Ema tegi rasket tööd, pesi pesu hommikust õhtuni ja ema tööpäevadel hoidis väiksemaid õde-venda Värdi. Kõrval elas kojamees, naine ja poeg Ludvi. Ludvi ja Värdi oli omavahel sõjajalal ja samuti olid sõjajalal ka häärberilapsed Uuno ja Otto ja Värdi. Kuna Värdi üks päev nende peale vihstas ja neid nahutas korralikult, tõusis proua viha veelgi ja ta käskis perekonnal kahe nädala pärast välja kolida ja üür ära maksta. Kojamehenaisel oli samuti väike viha Värdi ema vastu ja ühel korral, kui Värdi ema kodus pesu pesi ja need ööseks psukööki kuivama jättis, andis kojamehenaine küla joodikule selle köögi võtme, käskis pesu ära varastada ja a...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. T...
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda teadmata kaasa HIV ja AIDSi levikule. Ülemaailmene probleem: Hetke üheks suurimaks jäätmekäitlus probleemiks peavad teadlased jäätmekäitluse tulevikku, kuna jäätmete tootmine suureneb ning progn...
Teenindusmajandus 1. Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? Poolt areneks turism, tuleks juurde uusi töökohti Vastu kahjustaks pinnast ja loodust, turistid võivad visata prügi maha ja see reostaks loodust 2. Nimeta maailma massiliselt külastatavaid piirkondi. Analüüsi turismi mõju neid piirkondades. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Vahemere äärsed riigid, Kariibi mere saared, India, Uus-Meremaa, Austraalia, Kanaari saared Positiivne mõju turismis Negatiivne mõju turismis Majanduslikult · Kallimad hinnad · Uued töökohad · Tööd on siis, kui ilmad on ilusad · Majandus areneb (turistid ja turiste käib palju ostavad rohkem ...
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis...
Mis on hea Aristotelese eetika järgi? Aristoteles peab oma uurimuse eesmärgiks leida, mida tähendab õnn erinevate inimeste jaoks. Ta nimetab inimese tegutsemise eesmärgina hüve saavutamist, mis tähendab aga hüvedele vastavaid toiminguid. Praktilises elus ei saa vaadelda eesmärki tegevusest eraldi -- eesmärgile viivad üksikud toimingud moodustavad osa sellestsamast eesmärgist. Aristoteles on öelnud:"Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /.../ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks" Aristoteles tegeleb eetikaküsimustega analüütiku vaatekohalt. Võib öelda, et ta küll vaatleb moraali, kuid ise ei moraliseeri. Kui jagada eetikaalased käsitlused ettekirjutavateks ja kirjeldavateks, siis Aristoteles kaldub kindlalt viimase suunas, olles pigem vaatleja ja analüüsija, kui näpuga näitaja ja manitseja. Aristoteles ise ütleb, et õnn seisneb riigi majanduslikus sõltumatuses, kui elu on meel...
Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. rist...
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
Nõukogude tegelikkuse kujutamine Zostsenko ning Ilfi ja Petrovi loomingus Ajal, mil Zostsenko ning Ilfi ja Petrovi looming oli veel värske, valitses Venemaal diktatuur ning sellega kaasnes tsensuur. Need kirjanikud aga ei kõhelnud oma loomingus kajastada tegelikku elu. Et võimudele ei meeldinud see, mida kirjutati, karistati kirjanike vahel isegi julmade meetoditega. Kõige kergem karistus oli kirjanike liidust välja viskamine, kõige julmem aga Siberisse saatmine. Inimesed olid sellel ajal üpris rumalad, sest info ei liikunud, juurutati ainult ühte tõde sellest, kui halb oli Vene keiser ja kui head ajad tulemas olid. Inimeste rumalust pilab Zostsenko oma novellis ,,Närvilised inimesed", kus minnakse tülli tühise priimuse nõela pärast. Kõige naeruväärsem ja rumalam on minna kaklema ühe jalaga invaliidil. Veel on näha inimeste rumalust novellis ,,Kaloss". Mina-tegelane, kaotanud trammis kalossi, pakib teise ajalehte ning hakkab peale tööd ...
Miks külm sõda jäi külmaks sõjaks? Pärast Teist maailmasõda hakkasid USA ja NSV Liidu suhted kõvasti halvenema. Mõne aja möödudes juhtus see, et osapooled astusid üksteise vastu ligi neljakümne aastasesse sõtta külma sõtta. Õnneks ei olnud külm sõda selline, kus osapooled võitlevad omavahel rindel, vaid pigem poliitiline ja majanduslik. Kumbki riik tahtis saavutada mõjuvõimu maailmas, kuid miks külm sõda siiski jäi külmaks sõjaks? Esiteks väidan ma, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled kartsid üksteist. Toimus tugev võidurelvastumine ja nii USA-l kui ka NSV Liidul olid vägagi võimsad ja hirmuäratavad massihävitusrelvad. Majanduslikult arendatigi pea ainult relvandust ja sõjandust. Teati, et mõlema tuumarelvad on niivõrd tugevad, et nendega saaks hävitada kogu maailma. Mõlemad osapooled olid targad ja nad teadsin, et rünnates oma vastast näiteks tuumapommiga, saaksid nad...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Muinasaega Eestis arvatakse olevat X at. eKr kuni XIII sajandi algus. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui inimene midagi rikkus või hävitas...
Kuristik rukkis Raamatu analüüs Kokkuvõte/ülevaade Raamat räägib Holden Caulfieldist, kes on käinud mitmetes koolides kuid ei ole suutnud neid lõpetada. Nüüd visati ta ka välja Pencey erakeskkoolist, kus ta viimati käis. Ta kukkus seal semestris neljas eksamis läbi. Ta elas ühikas. Ta ei tahtnud ennem koju minna kui ta vanemad tema koolist väljaviskamise kirja kätte olid saanud. Kuid tal tekkis tüli oma toakaaslasega ja tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli k...
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg? Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, mis on umbkaudne. Rootsi aja alguseks peetakse Liivimaa sõja lõppu, mil Eesti sattus Rootsi riigi valdusesse. See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst...
,,Korvpall" Järva-Jaani Gümnaasium 7.Klass Siim Sander Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja i...
Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas Kaspar Trankmann Kaarel Kask Indrek Pärn Gladiaatorid Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut õpetati neid erakoolides, mis meenutasid pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid. Vaatamata rasketele treeningutele, kanti nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea dieet. Sinna viidi ka võitnud gladiaatorid. Gladiaatorid jaotati vastavalt relvastusele raskelt relva...
1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügav...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
