Põltsamaa Ametikool Referaat KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE Autor: Andres Müürisepp Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt...
Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 ...
Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid j...
Põlevkivi tööstus Eestis Aimar Koppel Mis on põlevkivi ? Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabriku...
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütus...
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ...
Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid). Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed ki...
Energeetika Miks valisin selle majandusharu? *Mind huvitab energia ja selle säästmine. *Tahan teada rohkem Eesti Energiast. * See haru tundub kõigist huvipakkuvaim. Energeetika... on majandusharu, mis tegeleb kütuste ning eletri ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti toodab umbes 2/3 kasutatavast enrgiast ise ja impordib 1/3. Oluliseim energeetiline maavara on põlevkivi, mille leiukohad paiknevad KirdeEestis. Põlevkivi on eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Järsult kasvas kaevandamine pärast Teist maailmasõda. 2003. aastal toodeti põlevkivist 82 % kodumaisest energiast. Eesti energeetika toetuvus põlevkivile on maailma suurim. Praegu töötavad Estonia ja Viru kaevandus ning Aidu ja Narva karjäär. Ettevõte: Ees...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.........................................................................
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit ...
Kaevandused ja keskkonnaohutus. Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud org...
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puha...
SISUKORD 1Ettevõttest................................................................................................................ 2 1.1Üldinfo................................................................................................................ 2 1.2Ettevõtte missioon.............................................................................................. 2 1.3VKG visioon........................................................................................................ 2 1.4VKG väärtused.................................................................................................... 2 2Hetkeseis.................................................................................................................. 3 2.1Tegevusala.......................................................................................................... 3 2.2Tarbijad.............................................................
Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas ...
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
Kurtna järvestik Koostajad: R. Krupin ja V. Kasirov Juhendaja: Anneli Dietrich Klass: 8. Klass Illuka 2017 Kurtna järvestik Loodusgeograafiline iseloomustus · Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on h...
Sisukord IdaVirumaa.................................lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu os...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool Müügikorraldus õppekava Keia Hark KARJÄÄRIPLANEERIMINE Referaat Õppejõud: Anu Varep, ST Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................ 2 1KARJÄÄRI MÕISTE...............................................................................3 2KARJÄÄRIPLANEERIMINE.....................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................6 2 1 KARJÄÄRI MÕISTE Sõna karjäär tekitab inimestes erinevaid seoseid: kaevandus, ametiredelil ülespoole pürgimine, pühendumine hobile või perele. Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ...
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümneko...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti...
Teada olevalt pole keemiatehnoloogia eriala Eestis eriti populaarne, vähesed abiturendid otsustavad selle kasuks, kuigi kuulduste poolest on sellel erialal tulevikku. Meie riigis on võimalik õppida keemiatehnoloogiat TTÜ Virumaa Kolledžis ja sarnast eriala keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogiat Tallinna Tehnikaülikoolis. Varasemalt kandis Virumaa kolledžis see aine nimetust kütustetehnoloogia, aga alates 2016.a koostöös riigiga, uuendati seda õppekava pisut praktilisemaks. Õppetöö toimub küll Kohtla-Järvel, kuid sellest ei pea tulevane tudeng ennast laskma häirida. Õppe keskkond on igati võrdväärne teiste Eesti ülikoolidega ning õppetööks vajalikud laborid ja õppevahendid on koha peal olemas. Võimalus raamatukogule, ligipääs arvutile, ühiselamule ning kõik õppejõud on ka väga sõbralikud ja aitavad meelsasti uusi üliõpilasi. Üldiselt on keemiatehnoloogia teadus, mis tegeleb toorainete keemilise töötlemisega tarbeaineteks ja tootmisv...
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid; BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aasta...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eest...
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
