RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musi...
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass ...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1. Selgita mõisted renessanss ja humanism. Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14-16.saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega k...
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armas...
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid. Madrigalid ka. Elu-oma sajandi 1 inimese isikupära ja sidet loodusega. väljapaistvaim...
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
RENESSANSS 1. Mida tähendab „renessanss“, kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? 14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja ...
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui...
1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – m...
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missa...
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude...
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muus...
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgi...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimuliku...
RENESSANSS 1. Renessanss - taassünd (14-16.saj) 2. Miks tekkis renessanss? 1) kiriku mõju vähenes 3) kunstis tekkisid ilmalikud suunad 2) tekkis humanistlik mõtlemine 4 )kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus 3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: ...
RENESSANSS Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil. Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi palju...
Renessanss 14-16saj Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilm...
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, ca...
Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise ko...
Renessanss versus 21.sajand Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist, sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand. Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat....
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
1. ,,Klassitsism" tuleb ladina keelsest sõnast classicus- esmaklassiline. 18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ...
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sill...
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...
RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inim...
Muusikaajalugu Vana aeg Muusika tekkis ürgajal, peamiselt ühiskondlike tegurite mõjul. Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige või...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...
Renessanss 14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Aasias võimutsesid moslemid, Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik. Homofooniline muusika- mitmehäälne muusika, kus esimene hääl on juhtiv ja teised hääled on saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrük...
14.- 16. sajand renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim,inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >il...
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
