Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

" viirpuud" - 24 õppematerjali

viirpuud on üsna head meetaimed.
2
rtf

VIIRPUU

Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Viirpuu erinevad liigid ristuvad omavahel kergesti ja annavad raskestimääratavaid kahe liigi vahepealsete tunnustega taimi. Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkid...

Loodusõpetus - Põhikool
5 allalaadimist
7
doc

Dendroloogia põhimõisted

DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õ...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
162 allalaadimist
15
doc

Belglased

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase põhiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE...

Kultuurilugu - Kutsekool
33 allalaadimist
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine sur...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
228 allalaadimist
17
sxw

Puude üldiseloomustus

OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardun...

Dendroloogia - Kutsekool
61 allalaadimist
62
ppt

Puittaimed

Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik...

Dendroloogia - Kutsekool
82 allalaadimist
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud!...

Botaanika - Tallinna Ülikool
160 allalaadimist
3
txt

Hanerahu ehk Anerahu laid

TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud , harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte p...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
6
odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õi...

Zooloogia - Tallinna Ülikool
38 allalaadimist
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
183 allalaadimist
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS...

Ilutaimede kasutamine - Eesti Maaülikool
112 allalaadimist
11
doc

Aiandus

ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonim...

Aianduse tehnoloogiad - Eesti Maaülikool
99 allalaadimist
73
doc

Dendroloogia

Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel...

Dendroloogia -
33 allalaadimist
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõ...

Ilutaimede kasutamine - Eesti Maaülikool
44 allalaadimist
15
doc

Saaremaa maastik

Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...

Ma ajalugu - Eesti Maaülikool
14 allalaadimist
50
doc

Botaanika Eksam

Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimet...

Inglise teaduskeel - Tallinna Tehnikaülikool
41 allalaadimist
33
docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi ­ Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest ­...

Taimekahjustajad ja nende... - Eesti Maaülikool
22 allalaadimist
54
docx

Biotoopid

ja seda väärtuslikum see on ! 2) heina mahajätmise mõju niidule  majanduslikult rentaabel, kuid  toimub varise kogunemine ja lagunemine  mulla omaduste muutumine (rikastumine toitainetega) Tekib kulukiht, mis takistab: 1) seemnete jõudmist mulda 2) seemnete idanemist 3) noorte taimede valguse kätte jõudmist Puisniitude taastamine  võsa raiumine ja põõsarinde harvendamine (jätta viirpuud , mets-õunapuu, mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas)  niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult karjatatavad)  •regulaarselt karjatatav hõre puistu  •sarnane puisniiduga (bo...

Bioloogia -
12 allalaadimist
50
pdf

Vanade pargipuude hooldamine

leid, lodjapuid jt. Pikaealisi puukujulisi põõsaid hool- • Allajäänud puude väljaraiega tuleks parandada datakse nagu puidki võra harvendus- ja sanitaarlõi- väärtuslikumate puude valgustingimusi. kusega. Sellisteks põõsaliikideks on üksikult kasvavad • Kui puistus on vanu põlispuid, tuleks neile ava- viirpuud , tüvikuna majandatavad sirelid, kuldvih- da vaade. mad, vahtrate põõsakujulised liigid jt. • Pargipuistust ei pea tingimata eemaldama kõiki surnud või kahjustunud puid. Eeldusel, et need 2.7. Puude toestamise põhimõtted ei kujuta endast ohtu, võib neid säilitada bio- loogilise mitmekesisuse suurendamiseks. Puud, millele on nende noores eas k...

Agraarpoliitika - Kutsekool
5 allalaadimist
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Sageli on esimeseks taimeks osjad, näiteks põldosi (Equisetum arvense), millel on samuti sümbioos lammastikku fikseerivate bakteritega kuid mille eelis teiste sarnaste taimede ees on eoseline levik. Liblikõieliste seemned on sageli rasked ja kehva levimisvõimega. Pärast rohttaimi saabuvad põõsad. Sageli on tegemist poosastega, mis kannavad marju ja levivad lindude abil (viirpuud, leedrid, pihlakad, kibuvitsad, toomingad jne.), puudest võivad esimesteks olla kased, lõunapoolsemates piirkondades ka tammed. Enamasti kasvavad tammed kaskedest lõpüks üle ja kased surevad välja. Koos tammedega hakkavad kasvama varjutaluvamad liigid nagu pärnad ja saared. 108. Suktsessioon veekogus Pärastjaaegne suktsessioonirida algas ka jaa sulamisel maapinnalohkudesse tekkinud järvedes. Esialgu sisaldas vesi vaid anorgaanilisi...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool
22 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun