Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Anneli Priinits ABC ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2015 Osatähtsus müügist Pereviiner Rakvere viiner 18% Talleggi viiner Lasteviiner 19% Kanaviiner Ülesuitsutatud 15% kanaviiner Juustuviiner 10% 14% 11% 12% Viinerite müügi ABC analüüsist selgub, et kõik C grupi tooted võiks hinnakirjast välja arvata kuna nende osatähtsus müügist on väike. Kuna A grupi toodete seas on nii suuri kui ka väikeseid pakendeid, siis arvaksin kõik C grupi tooted välja.
E-ained Fred-Georg Pääro 2015 Saiad • Fazer´i kodusai • 5 erinevat e- ainet • Kirde sai • Ei sisalda e- aineid Võid • Keiju margariin • 5 erinevat e- ainet • Võidel • Ei sisalda e- aineid Süldid • Saaremaa delikatess sült • 4 erinevat e- ainet • Selveri sült • Ei sisalda e- aineid Supid • Felix´i hernesupp suitsulihaga • 4 erinevat e- • Salvesti ainet hernesupp suitsulihaga • Ei sisalda e- aineid Viinerid • Rakvere pereviiner • 7 erinevat e- ainet • Jussi viiner • Ei sisalda e- aineid Tänan kuulamast!
Tarbimine Päritolumaa Hind Kvaliteet Harjumused Tervislikkus ja keskkonnasõbralikkus E-ained Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: 1)ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322) 2)ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300) 3)kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toode Päritolumaa E-ained Kohvikoor Eesti Puuduvad Leiburi Saib Eesti E471,E472,E415,E260,E20 0 Sulatatud juust Eesti E452, E339 maitserohelisega Mentos närimiskumm Venemaa E451,E414,E415,E171;E100,E 133,E322 Piim Eesti Puuduvad Vaarikajogurt Ee...
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end ...
ETTEÜTLUS NUMBER 6 1) Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi. Zooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt. 2) Kui bors on värvitu, võib sellele lisada eraldi valmistatud peedileent. 3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL PAGARIÕPPE KOKKUVÕTE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LIHTPÄRMITAIGEN.............................................................................................................4 Tooted..........................................................................................................................................5 1.1Kartuli-pärmitaigna viineripirukas.....................................................................................5 1.2Mesilasesuts.......................................................................................................................5 1.3Tiigrikook..........................................................................................................................5 1.4Kohupiima plaadikook................
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel...
Rakvere Ametikool Nimi … PK 08 PRAKTIKAARUANNE Joosand OÜ Juhendaja: …. Rakvere 2011 Praktika kirjeldus Olin praktikal: 1) Joosand OÜ. Praktika kestis 10.01 – 04.02.2011 a. Praktika maht oli 160 akadeemilist tundi: 1 kuu, 4 nädalat. Minu praktika juhendaja oli Ülle Saarmas. Ettevõttest Väike-Maarja aleviku ajalugu on läbi põimunud Georg Lurichi nimega. Siin ta sündis ja alustas oma kuulsusrikast raskejõustikuteed. Praeguse "Georgi Maja" krundil asetses XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning samas nägi ilmavalgust maadlusk...
Miks inimese ööpäevane energiakulu sõltub tema keha koostisest? Kui suur energeetiliselt kasutatavate süsivesikute varu peitub normaalkaalulise mehe kehas? Umbes 1600 kcal. Inimese kehamassist umbes 0,7% moodustavad süsivesikud. Kui naissportlase ööpäevane energiakulutus on 12MJ, kui palju kcal peaks ta siis toiduga saama? Arvutage kirjalikult ja mitte väga täpselt 12MJ=12000KJ 1kcal=4,18KJ 12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus. Aneemia põhjused: Punavereliblede produktsiooni langus( raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus). Verekaotus, haavandtõbi, hemorroidid, menstruaalvere kaotus. Suured treening koormused. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia v...
Menüü 01.0205.02.2011 Esmaspäev Kodune seljanka (Sealiha,keedusink,viiner,kartul,sibul,tomatipasta,konservkurk,toiduõli, hapukoor,sidrun,sool,pipar) Ahjus küpsetatud kana kollase riisiga külmas kastmes (Kanakoib,sool,broilerimaitseaine,hapukoor,majonees,ketsup,riis) Makaronid hakklihakastmes (Makaronid,õli,sool,hakkliha,sibul,jahu,piim,hakklihamaitseaine) Praha salat (kartul,sibul,sink,marineeritud kurk,värske kurk,porgand, muna,ananass,majonees,köögiviljapuljong,sool,hapukoor,värske till) Pannkook maasika toormoosiga (Jahu,muna,suhkur,vanilli suhkur,maasikad) Punasepeediküüslauku toorsalat (Punanepeet,küüslauk,majonees,sool,pipar) Teisipäev Kartulisupp frikadellidega (Kartul,porgand,sibul...
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine ...
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1....................
Keerdküsimused Miks jookseb jänes üle mäe? Sest läbi mäe ei saa joosta Mis on suurim häbematus? Küsida kiilakalt kammi Mis linna kantakse ümber käe? Võru Mis on kollane ja aevastab? Banaan, kellel on nohu Miks liputab koer saba? Sest saba koera ei liputa Miks kukk laulab silmad kinni? Sest tal on sõnad peas. Miks seisab kurg magades ühel jalal? Sest kui ta teie üles tõstaks, siis ta kukuks pikali. Miks ei saja kunagi kaks päeva järjest? Öö on vahel. Milline on itaalia sõdus, kui ta kukub Punasesse merre? Märg Millisesse klaasi on kõige parem vett valada? Tühja Missuguseid kive on jões kõige rohkem? Märgi Missugune hobune näeb ette ja taha ühte moodi? Pime Millisele puule istb vares pärast vihma? Märjale Missugune loom on kõige tugevam? Miks? Tigu, sest ta kannab oma maja seljas Millal hakkab part ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu Millal on mölder veskis ilma peata? Siis kui ta akanast välja vaatab Kes või mis on esimesena ja vii...
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamin...
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill...
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus j...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
Tehniliste erialade osakond Suguvõsa kokkutulek Uurimustöö Kuressaare 2010 Suguvõsa kokkutulek Teemaks valisime suguvõsa kokkutuleku kuna see on väga põnev ja huvitav teema ja samas oleks ka väga hea teada saada kui palju ikkagi hetkel raha selleks läheks.Mõlemad oleme väga tuttavad suguvõsa kokkutulekutega aga nagu alati kes ikka mõtleb reaalsetele kulutustele mis selle kõige taga on.Suguvõsa kokkutulek iseenesest on ju kõigile teada ja tuntud paljudes peredes on see traditsioon olnud juba aastaid võibolla isegi aastakümneid enda perekonnas on esinenud seda viimased paar aastat ja alati on see olnud väga suurejooneline ja meeldejääv. See on päev kus kõik kaua aega eemal viibinud sugulased tulevad ühte kohta kokku ajavad juttu ja tunnevad röömu.Üldiselt korraldatakse suguvõsa kokkutulekuid suviti kuna siis on alati hea vabas õh...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takista...
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude strukt...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja Referaat KEEDUVORSTID Marjana Kuusmaa Juhendaja: Paide SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT....................................................................................... 5 1.1 Lastevorst..................................................................................................................... 5 1.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................5 1.3 Doktorivorst..................................................................................................................6 1.4 Säilitamine......................................................................................................
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmi...
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
Kaup Ühik Comarket Kaubamaja Keskturg Banaan kg 1.02 € 1.28 € 0.38 € Apelsinid kg 0.95 € 1.41 € 0.77 € Kartul kg 0.21 € 0.34 € 0.19 € Sibul kg 0.31 € 0.32 € 0.32 € Kurk kg 3.19 € 2.11 € 0.77 € Tomat kg 1.46 € 1.60 € 1.15 € Piim TERE 2,5% 1L 0.35 € 0.99 € 0.44 € Piim 2,5% muu 1L 0.73 € 0.46 € 0.48 € Keefir TERE 1L 0.43 € 0.99 € 0.70 € Keefir GEFILUS 1L 0.76 € 0.86 € 0.89 € Hapukoor TERE 20% 400g pakk 0.50 € 0.61 € 0.63 € Hapukoor 20% muu 500g pakk 0.54 € 0.67...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned ...
Keemia Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos...............
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Uurimustöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. EESMÄRK.........................................................................................................................5 3. RAKVERE LIHAKOMBINAAT......................................................................................6 3.1 Lastevorst.....................................................................................................................6 3.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................6 3.3 Doktorivorst..................................................................................................................7 3.4 Säilitamine.......................
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii tän...
PIPARKOOGITAIGEN Jahu 6,0 + 0,5 rullimiseks Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas...
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet; · org...
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja all...
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 ...
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 ...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste ...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
