Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" vihm" - 501 õppematerjali

vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss.
thumbnail
1
docx

Vihm ja pilved

· Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks. Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Filmi " Home " sisutekst

Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedela...

Keskkond
41 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Tulipunane vihmavari", Betti Alver

,,Tulipunane vihmavari " Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli tae...

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Me tuleme suvest

Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane , kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitva...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Happevihmad

klass (Juhendaja Kersti Lepasaar) Tallinn 2010 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,tanspordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu.Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks.Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist.Happ...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tänavaküsitlus

Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hiroshima/Nagasaki tuumapommitamine

Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Geograafia küsimused vastustega

Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase nii...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Jaan Kross

See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju...

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Reisiplaan

Tulemas on kultuurireis. Reisi pikkus on kaks nädalat. London on suuruselt teine linn Euroopas. Peale New Yorki tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Ning Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn. Londoni pindala on 1579 km². Elanikke on peaaegu 8 miljonit. Linnas külastatakse suuremaid turismiobjekte, käiakse läbi kaubanduskeskused ja tutvutakse ka ööeluga. Üldiselt on Suurbritannia kliima mõõdukalt pehme ja väga muutlik. Vihma peetakse Inglismaa ilma sünonüümiks ja seda sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt. Temperatuur ei ole nii madal, kui geograafiline asend eeldab. Atlandi ookean mahendab nende laiuskraadide külma. Tallinnast saab otse lennuga Inglismaale, Gatwicki lennujaama, umbes kolme tunniga. Gatwick on Londonist 24 km kaugusel. Lennujaam kesklinnast asub pooletunnise rongisõidu kaugusel. Gatwick Express on hea valik kesklinna...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Laevavaatluste kood

04 Suits 05 Põuasomp 06 Ulatuslik tolm õhus 07 Veepritsmed laeval või laeva lähedalt õhku tõusnud tolm, liiv 08 Tuulepööris ilma tolmu- või liivatormita 09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m)...

Merendus
10 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Happevihmad ja osooniaugud

Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...

Bioloogiline mitmekesisus...
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Happelinevihm

Põltsamaa Ametikool Referaat Happevihmad M2 Autor: Ege Viira Juhendaja: Elle Kohv 2014 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskko...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks

Kas on veel keegi või miski tänapäeval eksisteerimas , et olla julge ja võtta vastutus enda peale ? Ma võin olla Ameerika Ühendriikide president või Indias sunnitööl rassiv laps;negriid,europiid või üldse mongoliid, see ei muuda minu tähtsust sõltuvuse ringist meie maailmas. Absoluutselt kõik on omavahel ühendatud, väike detail võib viia kuritöö lahendamiseni või tekitada uue maailmasõja, kuid kas see detail on selle eest vastutav ? Kui terve vihm on Eesti riigikogu, siis üks vihmapiisk on iga saadik. Meil on kokku sada üks vihmapiiska, kes ei vastuta tegelikult millegi eest. Laiemalt võiks ju ka öelda, et rahvas on see vihmapiisk, kes annab oma hääle valimistel ja on sellise suhtumisega, et minu häälest ei sõltu midagi. Kas tegelikult on ikka nii ? Ei ole, sest kui ei oleks langenud esimene vihma...

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär ­ on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm ­ atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima ­ on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...

Loodus
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põder

Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada.  Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi.  Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu.  Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootili...

Ökosüsteem
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises n...

Keemia
93 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ookeani elustik

Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb oo...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit

Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...

Keemia
108 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...

Keemia
349 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun