KUIDAS SÄÄSTA VETT? Puhas ja värske vesi on igasuguse elu eeldus Maal. Juba see on oluline põhjus veega hoolikalt ümber käimiseks. Teine põhjus on, et vesi on looduse aineringkäigu kandja. Kas olete mõelnud, et vesi, mida täna hommikul jõite, on ringelnud siin Maa peal juba väga-väga ammu? Korrusmaja elanik kasutab keskmiselt umbes 180 liitrit vett ööpäevas. Peamiselt kulub vesi • pesu pesemisele: 20 liitrit (13%) • WC kasutamisele: 40 liitrit (16%) • köögis: 35 liitrit (22%) • isikliku hügieeni tarbeks: 60 liitrit (49%) Vesi maksab raha, seega hoiab veekulu vähendamine kokku ka majandamiskulusid. • Loobuge pudeliveest, kui kraanivesi on joogikõlblik. Kraanivee maitseomaduste parandamiseks võib kasutada veefiltrit või näiteks sidrunit. KÖÖGIS - Pestes nõusid käsitsi, ära lase veel samal ajal joosta. Kui sul on kahe poolega kraanikauss, täida üks kraanikausi pool pesu- ning teine loputusveega. - Külma kraanivee joomiseks ho...
Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamis...
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Vee tarbimise tähtsus Kaili Parts 7c KSG 2013 Vee tähtsus meie organismis Inimese kehakaalust moodustab vesi 60% Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame vett, mis tuleks kiiresti asendada Vesi on kogu meie organismi töötamiseks hädavajalik Piisavalt palju vett iga päev aitab toota terveid rakke ja hoiab sellega immuunsüsteemi tugevana Kui palju vett ma jooma pean? Vee tarbimise reziim oleneb inimese vanusest, füüsilisest koormusest, kliimatingimustest jne... Üldiselt vajab täiskasvanud inimene 28-35ml vett kehamassi kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus u. 2L, mis saadakse nii söögist, kui ka joogist. Kõige sagedamini soovitatakse päevas juua keskmiselt 2L, ehk 8 klaasi vett. Dehüdratsioon Dehüdratsioon tekib liiga vähese veetarbimise või suure kofeiinisisaldusega jookide (energiajoogid, kohvi, tee) tarbimise tõttu. Sümptomiteks on: Kuiv suu ja/v...
VESI MEIE ÜMBER Vee leidumine looduses: * ookeanides * meredes * jõgedes * järvedes * maa sees * mägedes lumena ja jääna * elusorganismides FAKTE JA ARVE vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. 80% Maakerast on kaetud veega. Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Maailma Tervishoiu- organisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Inimorganism...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eri...
Veepuudus Nimi, klass Tallinn 2008 Veepuudus on... · ... ebapiisav kogus magevett joogi tarbeks. · Kuigi Maast on kolm neljandikku kaetud veega, on vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond..............................................................................................................
Õige toitumine. Tervisliku toitumise ABC. Õige toitumine tõstab organismi vastupanuvõimet ja immuunsust, üldist töövõimet, keskendumisvõimet, tagab parema une, annab aktiivsust ja elurõõmu. 10 nõuannet tervislikuks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on t...
PUHAS JOOGIVESI AGA MEIL ON JU VETT!? · Planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, sellest 97,5% merevesi. · Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. · Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. http://goo.gl/GQ0G9g EESTI JOOGIVESI · Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. · Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. · Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima. · Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" · Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses sooli, peamiselt kloriide. TARBIMISNÕUANDED · Vee destilleerimine ei ole üldse hea, sest eemaldab veest soolad ja selline vesi ei ole inimese tervisele kasulik. Destilleeritud vesi ...
Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (1...
Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Kodu 1. Minu leibkonnas elab 2 inimest. 2. Elan ridaelamuses. 3. Minu maja on paneelmaja. 4. Minu kodumaja valmis aastal 1975. 5. Minu korterielamispind on 47.60 ruutm...
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaal...
Dukani dieet. 1. Rünnakufaas Esimesed viis kuni kümme päeva peaksid ainult valgurikkaid toiduaineid sööma. Näiteks hommikusöögiks munad, lõunasöögiks kala ja õhtusöögiks lihalõik. Süsivesikutest tuleks täielikult loobuda. Range toitumisplaan peaks keha üle kavaldama ja kaks-kolm kilogrammi kergema kehakaalu kindlustama, lihasmassi seejuures kaotamata. Selle faasi ajal võib hingeõhk halvasti lõhnama hakata ja samuti võib esineda suukuivust. Mõlemad märgid näitavad, et kaotad kaalu. Menüü: - Veis või jänes, loobu sea- või lambalihast (liiga rasvane). Grillimisel, praadimisel või keetmisel ära kasuta võid, koort või õli. Juhul, kui kuidagi ilma ei saa, hõõru liha majapidamisrätiga õlist või võitükkidest kuivaks. - Hakkliha võib kasutada lihapallidena (segatud ühe muna ja maitsetaimedega)- Kana- ja kalkuniliha söömise korral eemaldada nahk. - Rasvavaene sink, loobu suitsusingist (liiga rasvane). - Kõik ka...
Väike-Maarja Gümnaasium VESI Referaat Andreas Preisfreund Väike-Maarja 2007 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VESI.................................................................................................................................................4 2. VEE HOID.......................................................................................................................................7 4. VESI JA TERVIS...........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................
KOOL NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 ...
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada...
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
Raseda toitumine 1. Raseduse ajal ei tohi kasutada imedieete, ei tohi kaalu langetada ja toituda ainult taimse toiduga. Toit peab olema võimalikult värske, maitsev, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ja vaheldusrikas. 2. Esmasvajalikud toiduained raseduse ajal: leib, piim, piimatooted, köögiviljad, puuviljad, liha ja muna. 3. Raseduse esimesel trimestril toidu energia sisaldus peab olema sama, mis mitterasedatel; teisel trimestril täiendavalt 340-360 kcal päevas; kolmandal trimestril veel lisaks 112 kcal päevas. 4. Raseduse ajal tuleb süüa regulaarselt iga 3 tunni järel väikeste kogustega ja juua 6-8 klaasi vett päevas. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist ja vürtsitamist. 5. Päevas tuleb tarvitada 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid ja teisi kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid. 6. Raseduse ajal ei tohi liialdada maksaga, kuna see võib sisaldada liigselt mürke...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO - kool Jane Rähni LOODUSLIK KÄTEHOOLDUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Vitamiinid lk 4 Levinud küüneprobleemid ja igapäevased abivahendid lk 5 Küünte ja küünenahkade närimine lk 5 Küüneinfektsioonid lk 5 Haprad, murduvad küüned lk 6 Küüneseen lk 7 Levinud nahaprobleemid kätele lk 9 Allergiad lk 9 Ravi mesilaste nõelamise/putukahammustuste korral lk 10 Ekseem ja psoriaas lk 11 Soolatüükad lk 11 Looduslikud kätepesu...
Tartu Kutsehariduskeskus Teema Muna Anna-Liisa Boisen PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid. Tasub teada, et munavalges on ka üks eriline valk - avidiin. Toores, kalgendumata munavalges on see valk aktiivne ja toimib antivitamiinina, taki...
VEEPROBLEEMID LAURA SAUNAMETS 2018 SISUKORD PUHTA VEETA VEEPUUDUS MAAILMAKAARDIL KAPLINNA VEEPUUDUS FAKTE VEEKRIISIST KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? PUHTA VEETA 884 MILJONIT INIMEST ELAVAD IGAPÄEVASELT ILMA PUHTA VEETA (1 INIMENE 9-ST). TEXT KAPLINNA VEEPUUDUS ESIMENE SUURLINN, KES KOGEB SELLIST KRIISI 2015. AASTAKS OLID PAISUVEED 50% ALANENUD PÄEVAS KASUTAMISEKS 50 LIITRIT VETT MEETMED: PESUVESI WC-S KASUTUSSE, ÄRAVOOLU MIDAGI EI LASTA, ANUMAD, KAUSIS PESEMINE... FAKTE FAKTE VEEKRIISIST NAISED JA LAPSED VEEDAVAD 200 MILJONIT TUNDI PÄEVAS VETT TASSIDES AAFRIKAS NAISED KÕNNIVAD CA 6 KM 18 LIITRI VEE JAOKS IGA PÄEV 800 LAST (ALLA 5. A) SUREB KÕHUAHTISUSSE REOSTUNUD VEE PÄRAST 90% LOOMUPÄRASTEST HAIGUSTEST ON VEEPÕHISED KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? TEXT VÕIMALUSED HEATEGEVUSLIKUD ANNETUSED PROBLEEMIGA TEGELEMISEKS PUHTA VEE PEREDELE TOIMETAMINE LIUSTIKUVEE JOOGIVEENA KASUTAMINE...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesik...
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohat...
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
Milleks säästa vett? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeressursid on jaotunud erinevalt, mõnel pool on märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele. Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, kuna selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud 4% kasutatavast veest jaguneb muude majapidamis toimingute vahel. Kas teadsid et? Ligi 75 protsenti majapidamises tarbitavast v...
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest. Samuti on vesi abiks hingamisel. Toitude veesisaldus: ·Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%), ·mahl...
Sisukord Sissejuhatus Eritoitumise all käsitleme taimetoitlust, laktoositalumatust, tsöliaakiat, diabeeti, toiduallergiaid, toitude kohandamist erivajadustega klientidele. Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Taimeteed Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe 1 TALLINN 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
Jõhvi Gümnaasium KAASAEGSED TOITUMISSOOVITUSED Bioloogia Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov 2010 Toidusoovitused Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab...
Tartu Ülikool Looduslike faktorite kasutamine tervise tugevdamisel Referaat Koostas: Helena Raudik AÜ Juhendaja: dr. Tamara Janson Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................3 Vesi............................................................................................4 Vee ravivõimalused.........................................................................5 Saialill...........................................................................................
Praad: · Riis(30g) ( keedetud) · Kala(150g)- Sool,pipar,till,sidrunimahl. (ahjus küpsetatud) · Salat-Tomat(60g),kurk(70g),hiinakapsas(60g),sool,suhkur. · Kaste-Majonees(2spl),maitsestamata jogurt(50g),sinep,suhkur,kurk,paprikas · Täisteraleib(1 viil) Magustoit: · Puuviljasalat- õun(1),banaan(1/2),ananass(80g),vaarikas(2spl),banaanikohupiimakreem(80g) Jook: · Piim(200g) Rasvad-Riis 0,13g Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g Banaanikohupiimakreem-1,2 g Õun,banaan,ananass kokku umbes 1g Kokku 10,03g Mineraalained-Kaltsium-kala Magneesium- leib,riis,piim,kala,banaan,õun Kaalium- banaan,leib,kala,piim Naatrium,kala Kloor-sool (Eestlased söövad soola 2-3 korda rohkem kui organism seda igapäevaselt vajaks (norm 3-5 g päevas). Fosfor kohupiim,riis ...
Kool Üleminekueksam PÕHJAVESI Autor : Juhendaja : Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse..............................................................................................................
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
Põhjavesi ja selle reostuse põhjused Margus Sööt KBp-12 Maa sees alus ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamise eest Põhjavesi saab täiendust ka jõgede järvede kaudu Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale Orgudes või kõrgendike nõlvadel kus põhjavesi väljub. Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda Kõige väiksemad sisaldused on 0 1 mg/l ja kõige kõrgemad 6 95 mg/l Kui fluori on joogivees alla 0 5 mg/l siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks Kui aga fluori on üle 1 5...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" 2018 Reede 28.09.2018 Tartu,Tuglase 7 ühiselamu üks inimene.Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7. Pelmeenid+hapukoor(Eesti) 8. Mahl(Leedu) 9. Piimasokolaad rosinate ja hakitud sarapuupähklitega(Saksamaa) Kodukeemia 1. Nõudupesu...
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatäht...
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 2 Metsas on enne raiet 80 000 puud. Puuraidurid plaanivad teha tööd 4 päeva, võttes maha iga päev 5% allesjäänud metsas...
TERVISLIK TOITUMINE Marten Juhansoo 8.g Sissejuhatus Söömine on tähtis osa inimese igapäevaelust. See annab energiat, ülejäänud päevaks, hoiab inimest rõõmsameelsena ja toetab immuunsüsteemi. Levinud on üks toitumis viis milleks on nimelt tervislik toitumine. Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, ...
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haist...
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
Kelle oma on vesi ? Vesi on oluline inimese elus, arengus ja keskkonnas, kuid see on piiratud ning haavatav resurss . Veepuudus muutub ülemaailmseks prooblemiks suure elanikkonna, majanduskasvu ja kliima muutuse tõttu.Juriidiliselt ei ole vesi kellegi oma. See kuulub kõigile ,nagu õhk, kuid on firmasi ja inimesi, kes kasutavad vett üleliia ning teenivad veel sellega raha.Seega tekib küsimus: kelle oma on vesi, kas rahva või äriettevõtte?Vastus on kahepoolne, kuna mõlemal osapoolel on õigus veele.Erinevus sõltub ainult koguses, kuid see pole probleem,kui on olemas piisavalt kapitaali.Kellele on vesi tähtsam ning kuidas leiavad mõlemad vastaspooled komprimissi ? Väidetavalt on igal inimesel õigus veele, kuid selle väite taga peitub palju konkse.Igal inimesel on võimalik oma maal teha midaiganes, kaasa arvatud vee tarbimine piiramatutes kogustes.Seda võimalust on ära kasutanud paljud ettevõtted, näiteks Coca-cola,...
Vesi ja selle tähtsus Vesi • Vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. • Ta kuulub kõigi organismide koostisesse • Veeta, nagu ka hapniku ja valkudeta, oleks elu täiesti võimatu, inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva • Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis • Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast • Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: tahkes, vedelas ja gaasilises Vesi organismides • Inimkehas on vett umbes 70% • Vett saame peamiselt joogi ja söögiga • Inimese veebilanssi aitab säilitada janutunne • Vananedes organismideveesisaldus väheneb • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult • Taimedes on vett umbes 90% • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult Vee tähtsus organismis • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisis püsivat temperatuuri) • Hoiab ära ülekuumenemise • Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) • Kaitsefunktsioon –...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED Iseseisev töö Tartu 2016 0 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks............................................................2 Kõhukinnisus.......................................................................................................... 4 Kõhulahtisus ja oksendamine ehk gastroenteriit....................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 1 ...
Vesi ja veega seotud probleemid Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fa/Fall_01.gif Teadmisek · Vastsündinu kaalust moodustab vesi 75-80 % s: · Täiskasvanu kehas on vee osakaal kuni 70% · Vere koostises on üle 82% vett · Organismi ainevahetus toimub üle 85% ulatuses veekeskkonnas vesi kannab edasi toitaineid ja väljutab jääkaineid · Vesi tagab organismi kehatemperatuuri, töö- ja keskendumisvõime · Organismi veesisalduse vähenemisel 6-8% tekib teadvuskadu; vähenemisel 10% hallutsinatsioonid; v...
TOITEFAKTORID ENERGIA Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikk...
Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
