Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lap...
07 October 2009 Work interview 1) Tell me about yourself? Let me introduce myself. My name is .... I am 25 years old, Estonian citizen. I learned in ... Secondary School, where was the direction all ready to the economy . After high school I studied at Estonian University of Life Sciences bookkeeping. I am active in sports and my hobbies are climbing and skiing. I have an optimistic feel of life and a good sense of humour. 2) Why I should hire you? I am very interested to work in your company. I have worked in several places and have some experience in different kind of works that needs an open mind and even "out of the box" thinking. I m not afraid of difficulties and stress filled work. I have recommendations from Sampo Pank and Elion, were I worked during summer holidays. 3) How did you hear about us? Aft...
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on oma...
Paar kasulikku vihjet ja näpunäidet, kuidas töövestlusel ilusasti hakkama saada. 1. Ärge muretsege Muretsemine on loomulik, ent enamusel meist on kunagi olnud töökoht, mis mingil põhjusel meile ei sobinud. Võimalik, et isegi Teie intervjueerija on elanud üle koondamise või vallandamise. Muretsemine halvab Teie energia ja muudab Teid jõuetuks. Harjutage enne intervjuud võimalikke ebamugavaid olukordi ning kuidas neist auga välja tulla. 2. Hankige häid soovituskirju Valmistage end ette juhuks, kui eelmine tööandja on andnud Teie kohta halva iseloomustuse. Võtke ühendust endiste töökaaslastega, kes teist lugupidasid ja hankige neilt positiivne soovituskiri. Mida rohkem on positiivset tagasisidet, seda väiksem on halva iseloomustuse mõju. 3. Valmistage end ette rasketeks küsimusteks Raskeid küsimusi võib ette tulla igal intervjuul, ent kui olete äsja kaotanud töökoha, võivad need tunduda veelgi raskemana. Mõelge välja võimalikud vas...
Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? ...avastamise elementidega vestlus. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? Efektiivsust tõstab, kui lapsi suunata ise: -uurima, avastama -lahendama probleemsituatsioone -vaidlema -valikuid ja otsuseid tegema Mida ütleb jõukohasuse printsiip? · vanus · ülesande täitmiseks kuluv aeg · huvi ja eduelamused, positiivsed emotsioonid · individuaalsed iseärasused Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Reeglid: -kasuta kõige olulisema kohta -nähtav siis kui kasutatakse -anna tajumiseks aega -lase ise mõelda, järeldusi teha -ei tohi liialdada Näitmaterjal võib olla: -naturaalne (esemed, helid, liikumised), -kujutavad (pildid), -individuaalne, -kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamiseg...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?......................................................
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnas...
http://www.eava.ee/ eesti lennuakadeemia eesti lennuakadeemia on alates 1993.a tegutsev rakenduskõrgkool, kus koolitus toimub lennundusettevõtete ja riikliku finantseerimise alusel keskeriõppe(4) ja diplomiõppe(%) tasemetel. Alates1.mesest septembrist jätkub õppetöö 1996.a avatud lennundustegevuse õppevaldkonnas.Õpetöö kestab 3,5-4 aastat. 1993 , (4) (%) . 1- 1996 . Lennundustegevuse õppevaldkond jaguneb järgmisteks õppesuundadeks 1.lennuliiklusteenindus 2.õhusõiduki juhtimine ja ekspluatatsioon 3.seide-ja navigatsiooniseadmete ekspluatatsioon 4.õhusõiduki hooldus 5.lennujaamade ekspluatatsioon : 1. 2. 3. 4. 5. dokumente võetakse vastu 15.06.-03.08 tööpäeviti kl 9-16 Sisseastumiskatsed kolledzisse toimuvad 4.08-22.08 15.06-03.08 9 16 4.08 22.08 vastuvõtunõuded. *Eesti Vabariigi kodakontsus *vanus kuni 30 aastat *vähemalt keskharidus *inglise keele oskus vä...
J.S Bachi ja G.F Händeli kohtumine (J.S Bach lõunastab Saksamaal Eisenachi vanalinnas kohvikus. Kohvik on pungil täis. Kohviku uksest asutub sisse G.F Händel, tellib lõuna ning istub ainukesele vabale kohale Bachi kõrval. Mehed ei tunne teineteist.) Händel: On see koht vaba? Bach: Jah, võtke istet. (mõlemad paar suutäit söönud, tekib meeste vahel vestlus.) Händel: Olete kohalik? Bach: Jah, pole riigist välja reisinud, ainult Saksamaa piires. Olen olnud Weimari linnas, Lübeckis, Mühlhausenis ning teistes Saksamaa linnades. Händel: Kuidas meeldisid need linnad, mis viis Teid nendesse kohtadesse? Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka H...
Kodutöö eesmärk leida ja analüüsida dialoog. Selleks autor valis telekanali RTVI eetris olnud saate "Me peame rääkima" ja intervjuu teemaks on: „Kuidas saada ja hoida tööd“, mis võib leida kordusvaatamiseks aadressilt: https://m.youtube.com/watch?v=cbvvS_2Byv8 Saatejuht Marianna Minsker intervjueeris Venemaa psühholoogi, juristi, tele- ja raadiosaatejuhti, mitmete raamatute autori - Mihhail Labkovskit. Antud dialoogis arutatakse suhete keerukust meeskonnatöös. Selles intervjuus Marianna on retsipient, ehk info vastuvõtja ja Mihhail – kommunikaator, teisi sõnu infoandja. Vestlus toimub sõbralikus atmosfääris. Dialoog kestab ligikaudu tund aega. Intervjuu viiakse läbi lähikohtumisel, istudes üksteise vastu. Saatejuhi küsimused on avatud ja nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid. Vastused nõuavad põhjendusi, millega Mihhail, eksperdina tuleb väga hästi toime. Kasutab oma sõnavaras korrektset keelt, ei ole slän...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID....................................................................................................................... 5 2. TULEMUSED....................................................................................................................6 3. ARUTL...
Õendusprotsess Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele. 1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine ...
Vaheseinad Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest: kandvad vaheseinad: sisesein, sisemine kandesein, mittekandvad vaheseinad: eraldab üht ruumi teisest. Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited Näide >R’w, dB Naaberruumid kostavad lä ...
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja mi...
INGLISE KEELE TÖÖPLAAN 6. KLASSILE Aeg: I, II veerand 2003/2004 õ.-a Õpetaja: Age Tamm Õppe- Teemad. Alateemad. Mõisted, faktid nädal 1. nädal Unit 1. What did you do last summer? Past Simple questions, statements 2. nädal Summer activities Did you...? Yes, I did / No, I didn't Alan's summer play ball / the violin My summer go swimming / ...ing Polite English. Saying hello and introducing 3. nädal Unit 2. A trip to England Past Simple 4. nädal Outdoor activities by bus / car / train / plane, on foot English Country School Ordinals (the first, the second, ...) The Tower of London Posessive pronouns ...
Laua- ja joogietikett ning käitumine restoranis Jaak Timberg Sissejuhatus · Millest tunnis räägime · Millest tunnis ei räägi Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? - Üks mees avab ukse, laseb naised sisse, teised mehed järgnevad naistele. Koha leidmine ja istumine · Administraator võtab vastu, küsib laua soovi ja juhatab kohale · Temale järgnevad naised, siis mehed Mis saab siis kui administaator puudub? Mis saab siis kui administaator pu...
Postimpressionism Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool Stiven Danilov 12a Postimpressionism Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry selleks, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Édouard Manet 'd. Fry kasutas seda terminit siis, kui ta 1910 organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionismi ära tundmine Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasuta...
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fan...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja e...
Toitumisprobleemid Anoreksia Anoreksia on psüühhikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Lühitutvustus Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Statistika Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad....
Henrik Ibsen ,,Ehitusmeister Solness" Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel. Etenduse tegevus toimub Halvard Solnessi kodus, kes on keskealine arhitekt. Teos algab arutlusega, kes võiks ehitada ühele noorpaarile villa. Solness ei ole nõus seda neile ehitama, sest ei tunne neid nii hästi. Kuna aga vana Knut Brovik on varsti siit ilmast lahkumas, sooviks ta näha, et ta poeg, Ragnar, saaks ühe ehitisega valmis ja palub Solnessilt, et Ragnar võiks maja ehitada. Solnessile see mõte ei meeldi. Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni, mis on Solnessile hirmutavaks muutnud. Ta kardab noorte pealetulekut ja ühtlasi ka seda, et ta enda loomevõime hakkab kaduma. Selleks korrak...
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooni...
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) ...
1.Kersalu küla kujunemine 1.1 Kersalu küla Küla tekkelugu pole kindlalt kusagil kirjas kuid arvatakse, et esimesed elanikud olid kalurid, kes kasutasid Vanaranna sadamaks kutsutud randumispaika kalapaatide vettelaskmiseks. Kersalu on väike mereäärne küla Lääne-Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000. aastal elas külas 20 inimest, 2011 aasta rahvaloenduse andmetel aga 73. Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna haua ja kirikuga ja eraldi vaeste surnuaed. Joonis 1. Kersalu küla Eesti maaamet (E.Piibeleht, isiklik vestlus, 30.10.2015) (Rah...
Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aita...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
KÕNE LIIGID Kõneõpetus gümnaasiumile Koostaja Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2007 Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema, tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon Raport Reportaaz Loeng Kommentaar Ettekanne Referaat Kirjeldus IGAPÄEVASED SITUATSIOONID Osalemine Meenutus Vestlus Arut...
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselg...
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
HIINA KIRJANDUS 1500 eKr esimesed kirjalikud tekstid rituaalse sisuga, esimeste kirjalike tekstide, mida saab pidada kirjanduseks, läheb aega. Esimesteks tekstideks olid nn oraakliluud, päriselt loomade luud, härgade abaluud, kilpkonna kilbi alumised osad; siledaks poleeritud, sõnumid, sisaldasid küsimusi vaimudele, ilmastiku olude kohta, naabritega läbisaamist, valitsejate seisu, järeltulijaid. Küsimused olid peale kraabitud. Need olid esimesed hiina märgid, mida kasutati. Päris kirjandusest saame rääkida alates 6. sajandist eKr. Siis tekkisid inimesed, kes hakkasid tegelema riikliku tähtsuste dokumentide ja muusikapalade klassifitseerimise ja koostamisega. Hiina traditsioon jaotab kirjanduslikke teoseid nelja kategooriasse Konfutsianistlikud-kaanonilised teosed: Viisik kaanon Wujing - kuuluvad viis teksti; muutuste raamat Yijing, mis põhineb iidsel ennustamiskunstil, koosneb 64 heksagrammist, erinevad kombinatsioonid. Katkend...
Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel Suhtlemine on üks tähtsamaid inimestevahelisi teabevahetuse protsesse, mis on enamusele elusorganismidest omane. Kõrgematest loomadest eristab meid, inimesi, oskus aga äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antu...
Jaak Timberg TUNNIKONSPEKT kursuses "Käitumine ja etikett" Tunni teema Lauaetikett, joogietikett ja käitumine restoranis Tunni eesmärk Tunni eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas käituda restoranis, üldiseid teadmisi lauaetiketist ja joogietiketist. Loeng on gümnaasiumi õpilastele või üliõpilastele. Meetodid Loeng, powerpoint esitlus, ülesanded, arutelu. Vahendid Powerpoint, paberlipikutel ülesanded. Ülesanded õpilastele Loengu ajal küsida õpilastelt küsimusi, mis on seotud konkreetse slaidiga. Lisaks saavad õpilased valikvastustega paberlipikud. Tunni käik Esmalt räägib õpetaja lühidalt, millest tunnis juttu tuleb. Seejärel jätkab powerpoint esitlusega. Esitluse vahel esitab õpetaja küsimusi. Loengu lõpus jagab õpetaja klassi rühmadesse ja annab igale rühmale paberist väljalõigatud küsimustiku ning aega 3 minutit selle...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tag...
Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katsetasin tähelepanelikku kuulamist suheldes lastekodu kasvatajaga. Viibisin lastekodus põhjusel, kuna üks poiss oli seoses vägivaldse käitumisega koolist kõrvaldatus ja viibis koduõppel. Eelnevalt olin tutvunud kirjandusega, kuidas kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Lõpetasime õpilasega tunnid ning kasvataja kutsus mind kohvilauda. Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin, et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasi...
KÕNE KOOSTAMINE Emakeeleõpetaja: Ivi Eiche Tallinna Hiiu Põhikool Juhendaja: Anne Tiits KÕNE EESMÄRGID MIKS? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Mõttetera: "Sõna on õhk ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *...
Viimne reliikvia Mina vaatasin klassikalist filmi Viimne reliikvia . Selle filmi lavastaja on Grigori Kromanov , film oli lavastatud 1969 aastal . Filmis on selgelt näidatud tolle ajastu jooned, näitlejate vestlus ja riided tõstavad esile aega millal sündmused toimusid. Selles filmis jutustatakse sellest kuidas Hans peab abielluma noore tütarlapse Agnesega selleks ,et kirikule päranduks reliivia, kuid sündmuste arenedes pulmad jäävad ära röövlite sekkumise tõttu ning ajal mil Agnes peitis ennast toas Gabriel lõi sisse akna ja päästis ta röövlite käest ning viis ta metsa. Nad suundusid Tallinna ja teel armusid üks teise. Ivo haavab Gabrieli, kuid õnneks metsnik leiab Gabrieli ja pääastab ta elu, seejärel Ivo tappab Hansu ja võtab reliikvia endale. Toimub lahing Ivo ja Gabrieli vahel, juba kirikus. Kohalikud elanikud alustavad ülestõusu ja võidavad lahingu laastate...
Hotelli teenindus * Õpe: keskhariduse baasil 2 aastat (võimalik sessioonõpe). * Vastuvõtu tingimused: lõputunnistuse keskmine hinne, vestlus. * Praktika: I kursusel 5 nädalat hotelliruumide hoolduse praktikat ja 5 nädalat toitlustusteenuste praktikat. II kursusel 10 nädalat vastuvõtutöö praktikat. * Tulemus Hotelliteenindaja saab ettevalmistuse tööks hotelli majapidamises, toitlustuses ja vastuvõtutöös. Hotelliteenindaja: koostab külaliste saabumise plaane, valmistab ette saabujatele tube, teenindab erineva kultuuritaustaga külalisi, teostab broneerimise, sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab erinevate maksevahenditega. Väga oluline on hea meeskonnatöö-, väljendus- ja keelteoskus, teenindusvalmidus. Õpingute käigus saab ettevalmistuse, et sooritada hotelliteenindaja I taseme kutseeksam. * Võimalused tööturul Hotelliteenindaja töötab majutusteenust pakkuvas ettev...
TESTI KÜSIMUSED 1.Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? Heuristiline vestlus on avastamise elementidega vestlus ehk siis selline vestlus, mille käigus õpilased ise tuletavad järeldusi ja üldistusi, avastavad enda jaoks midagi uut. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni. Seda tuleks kasutada, sest see moodus arendab laste loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine · Vahendid peavad olema elulised, need mis last ümbritsevad . · Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. ·...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
1. Psühholoogia- on teadus, mis uurib psüühikat ja selle seaduspärasusi. 2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka soo...
Millised on kohustused? Kes on ülemus? Millal on puhkus? Kui suur on palk? Mis keeli te oskate? Ma oskan inglise ja saksa keelt- Milline on teie perekonnasesi? Ma ei ole abielus- Mis on teie kodakondsus? Ma olen eesti kodanik- Mis kooli te lõpetasite? Ma lõpetasin Tallinna Reaalkooli- 2. Erafirma- Vanus- Teadmine- Soovitused- Vestlus- Töökogemused- 3. e; e; Jääb samaks ; ; E E; E ; e; / y ; ; E 4. oma nimi 17 | , 5-1 5298734, [email protected] 1999- a a 2008 ,,aa" : - (windows, word, excel) -, -, - A 1. Kas see on riigiasutus või erafirma?- ? Mitu tööpäeva (vaba päeva) on nädalas?- ? Mitu tundi kestab tööpäev?- ? Millal teie olete sündinud?- ? Kui vana te olete?- ? Ma olen 17-aastane- 17 . Teie perekonnaseis?- ? Ma ei ole abielus(mees)- . Mis rahvusest te olete?- ? Ma olen eestlane- /. Mis haridus teil on?- ? Keskharidus, kutseharidus, kutsekeskh...
Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks? - Missugused on teie ametioskused, mis kõlbaksid just pakutavale töökohale? - Missuguseid oskusi ja kogemusi olete omandanud viimati? - Mis põhjusel te eelmiselt töökohalt lahkusite? - Tooge näide oma eelmisest töökohast oma initsiatiivi ülesnäitamise kohta? - Mida ootate uuelt töökohalt? - Mis töökohal tahaksite te olla viie aasta pärast? * Suletud küsimused - Kas uurisite midagi mei...
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,...
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ...
Juhtumi analüüs Danny - The boy who couldn't sit still Danny on 9 aastane poiss, kellel on siis rohkesti energiat üle. Meeldib talle teha sporti, eriti pesapalli mängida. Koolis olid ta tulemused keskmised, kuigi õpetaja mainis, et ta tulemused oleksid veelgi paremad kui ta paneks tunnis ka rohkem tähele. Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suur...