Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-verdun" - 38 õppematerjali

thumbnail
3
doc

I maailmasõda

AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! ...

Ajalugu → Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Verduni Lahing referaat

Ühisgümnaasium Verduni lahing Referaat Koostas: 12. klass Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa-Prantsuse erisuhted 3 Verduni lahingu eellugu 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt 5 Lahingukäik 5 Tulemus 6 Kasutatud allikad 7 2 Sissejuhatus Verduni lahing ­ sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta ­ 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslas...

Ajalugu → Maailmasõjad
16 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Esimese MS suuremad lahingud

Esimese MS suuremad lahingud Maksim Šušarov Marne'i lahing • Marne'i lahing oli lahing Esimeses maailmasõjas, mis toimus 5.–12. septembril 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. • Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Ypres lahing • 1915 a. 22 aprillil toimus lahing • Ypres'i lahing (kasutati mürkgaasi), 15 000 mürgitus, 5 000 hukkub. Gallipoli • 90 aastat tagasi alustasid Prantsuse, Briti, Austraalia ja Uus-Meremaa üksused lahingut, mille käigus püüti vallutada Istanbul ja saavutada vaba juurdepääs Dardanellidele. Türklased hakkasid edukalt vastu ning liitlasväed kandsid tohutuid inimkaotusi. Rohkem kui 8 kuud kestnud lahingutes hukkus 9000 austraallast, samapalju prantslasi, rohkem kui 21 ...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Romaani kunst

Romaani kunst: 10-13.s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika ­ taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik ­ kliima külm. Lembekast ­ kuuluvad rüütlikultuuri juurde ­ puidust, metallist, nahast ­ nendes kingiti pruu...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Verduni lahing

Verduni lahing Riin Pajumets 11b Verduni lahing Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Verduni lahing oli esimeses maailmasõjas üks hullemaid ja samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. (Verdun, 1916) Eellugu 1916. aasta alguseks oli Läänerinne jõudnud tupikseisu. Ei Saksamaa ega Antant suutnud enam ette võtta ühtki pealetungi, mis poleks uppunud ründavate vägede verre. Aastal 1915 kasutusele võetud mürkgaasid polnud samuti soovitud toimet avaldanud. Saksa armee kindralstaabis sündis idee patiseisu murdmiseks. Tuli rünnata sellisel määral, et üks Antanti osalistest (eelkõige Prantsusmaa) väljuks sõjast kurnatuse tõttu. Kuna Prantsuse idapoolse kaitseliini üks tugisa...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

I Maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA E U R O O PA KA A RT E N N E E S I M E S T M A A I L M A S Õ DA SÕ JA A JEND Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärijaertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. PÕHJUSED Suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi  võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Balkani sõjad. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Marne TÄHTSAMAD L AHINGUD 5.–12. september 1914 Ypres 5 lahingut Verdun 21. Veebruarist – 11. Detsembrini 1916 Somme 1. juulist - 18. novembrini 1916  Jüüti 31. mai 1916 YPRES Lahing toimus Belgia linna Ypresi ümber, kus ühel pool võitles Saksa ja teisel poolel Belgia, Prantsusmaa, Kanada ja veel Briti üksused Teises Ypresi lahingus kasutati esimest kor...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus?

Varakeskaegne Euroopa ­ kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud ­ linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa vä...

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud

Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing ­ 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing ­ 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemisk...

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda

1. Antant ­ 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid ­ 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis ­ marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulem...

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus?

Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud a...

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
64
pptx

I maailmsõda põhjused ja ajend

I maailmsõda Karl Sinijärv 1. MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Islami teke

Islami teke: Muhhamedi elu ­ elas 570 ­ 632 pKr. Sündis Mekas. Isa suri kohe, ema siis, kui oli 6 aastane. Hakkas kaameliajajaks => tutvus judaismi ja ristiusuga. 25- aastaselt abiellus 40 aastase kaupmehelese Khadidzaga => edukas kaupmees + muretu elu 15 a. 40 aastasena hakkas ilmutusi nägema ,,Ei ole teist jumalat peale Allahi" Muhhamedi kuulutustöö Mekas => kaupmeeste ja preestrite vastasseis Naise surm 622 Muhhamed põgeneb Jathribi = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad tal kannul = > intsident vapra ämblikuga Medinas elab Muhhamed 622 ­ 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba ­ tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah ­ üks peajumalaid Islam ­ Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem ­ Islami usu pooldaja Koraan ­ islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ­ ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif ­ islami usukonna ja riigi juht. Vesiir ­ kõrgeim riigiam...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed.

1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...

Ajalugu → 20. sajand maailmas
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõda

I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli ­ 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism ­ suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri ­ Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 ­ 1871 5) Natsionalism ­ osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism ­ saatusesse uskumine, e...

Ajalugu → Ajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

I maailma sõda

I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria ­ Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN ­ Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ­ ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine ­ sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid ­ puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT...

Ajalugu → Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

Kordamisküsimused ,, I Maailmasõda" 1.Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8.Mis aastal ja millist...

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

1 MS

1 MS Kriisid enne 1MS 1912-1912 toimuvad 2 Balkani sõda. Kuni 19saj. oli B-ps kuulunud türgi ehk osmanite impeeriumile. 19saj. algas türgi nõrgenemine. 19saj-20saj. alguses vabanes türgi võimu alt kreeka, serbia. Serbial olid tihedad suhted vene riigiga. Serblaste huvi oli, et B-ps tekiks tugev slaavi riik . Türgi nõrgenemist lõikas kasu A-U. A-U sai endale bosnia ja hertsogeina. A-U huvi oli veelgi oma valdusi laiendada. Põhjused * vastuolud maailma suurvõimude vahel * ohu alahindamine- lokaalsõdade ohutus * sõja romantiseerimine * rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * sõjalise mõtlemise jäikus ( keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene maailmasõda

1)Imperialism ­ suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa ­ sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa ­ egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland ­ uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal ­ Angola, siiam Hispaania ­ hispaania sahara Taani ­ gröönimaa Saksamaa ­ saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia ­ liibüa, itaalia-somaalia Belgia ­ belgia kongo USA ­ ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid ­ kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx ­ vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber ­ iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport ­ Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side ­ raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus ­ uppumatu...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I Maailmasõda

Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-U...

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (1859­1941) Nikolai II Ro...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutral...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
18
docx

I Maailmasõda põhjused, algus, sõjategevus, tulem

I Maailmasõda Põhjused ja algus Peamised põhjused 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Süda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia (kuulati kindrale, aga kindralid tahtsid sõda) Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ,,Nii tapsid nad meie Ferdinandi" - Gavrilo Princip ­ Franz Ferdinandi tapja Austria esitas Serbiale Ultimaatumi 28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja 1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja 3. augustil astus sõtta Prantsusmaa 4. augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjategevus 1914-1916 Sõja tandrid: · Läänerinne o Prantsusmaa o Suurbritannia o Belgia Saksamaa (kõigi vastu) · Idarinne o Saksamaa o Austra-Ungar...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Frangi riik V-VII sajandil

oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, k...

Ajalugu → Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
6
docx

20.saj algus ja esimene maailmasõda

19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hamburg

Referaat Hamburg Ich habe die Stadt Hamburg ausgewählt, weil ich mehr über diese zweitgröten Stadt Deutschlands wissen möchte. Auch desshalb, weil ich Hamburg viele Jahre zurück besucht habe. Auch will ich mehr über die lange Geschichte Hamburgs wissen. Die Freie und Hansestadt Hamburg ist als Stadtstaat ein Bundesland der Bundesrepublik Deutschland, zweitgrößte Stadt Deutschlands, siebtgrößte der Europäischen Union sowie die größte Stadt in der Europäischen Union, die nicht die Hauptstadt eines Mitgliedsstaates ist. Die Landessflagge Das Landeswappen Hamburg in Deutschland Der Wahlspruch Hamburgs lautet: Libertatem quam peperere maiores digne studeat servare posteritas (Die Freiheit, die erwarben die Alten, möge die Nachwelt würdig erhalten) und findet sich als Inschrift über dem Portal des Rathauses. Die Fläche Hamburg beträgt 755,264 km² und die Einwohnerzahl Hamburg ist...

Keeled → Saksa keel
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kubism

KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilise...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Netherlands

Tartu Kivilinna Grammar School Netherlands Report Composer: Reino Urbanovits Supervisors: Tiia Krass Erika Hunt Tartu, 2003 Table of contents Table of contents............................................................................................................................2 Introduction....................................................................................................................................3 Chapter 1........................................................................................................................................4 The Netherlands.............................................................................................................................4 Chapter 2.......

Kirjandus → Inglise kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Ajaloo üldkonspekt

Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...

Ajalugu → Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 ­ 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...

Sõjandus → Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
thumbnail
946
pdf

TheCodeBreakers

Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE ...

Informaatika → krüptograafia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun