La traviata Mina käisin vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "La traviata". Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest. Üldine muusika ooperi vältel oli pigem rõõmsatooniline ja rütmiline. Ooperi sündmustik toimus 19. sajandil. Sellest sai aru näitlejate kostüümidest, mis jäljendasid 19. ...
Muusikaretsensioon Giuseppe Verdi ooper Trubaduur 16. septembril 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trubaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-datel. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. 1994 aastal tema karjääri alguses o...
Farenz Liszt 1811- 1886 Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Lo...
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadeda...
Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata'' Ooperit, mis toimus kolmes vaatuses ning kestis umbkaudu 3 tund, sai käidud vaatamas Rahvusooper ,,Estonias'' neljapäeval, 19. jaanuaril 2012. Olles näinud eelmisel aastal esimest korda tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt. Hiljem, pärast balli, meenuvad Violettale Alfredo kaunid, kuid siirad sõnad ning usub, et on leidnud mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaik...
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles...
Macbeth Macbeth on Verdi 10. ooper, kuid esimene, mis loodud tema lemmikkirjaniku William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei pruukinuks meeldida. Muusikas on ohtralt kasutatud minoorseid helistikke, orkestrivärvid on valdavalt sünged ja halvaendelised, mis on tingitud ooperi temaatikast. Võimuahne...
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnu...
Verdi Wagner (1813-1901) (1813-1883) lõpetatud muusikalised numbrid, laulja hääl muusikalised draamad (katkematult areneva valitseb orkestri üle, üksiknumbrid osaliselt muusikaga, jagunevad stseenideks; koos asendatud stseenidaga muusika, draama, tants, poeesia), loobus numbriooperist süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Schiller, Hugo) eeposed, legendid, müüdid ja ajalugu eredad karakterid peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased (hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma) harmoonias oli talle eeskujuks Li...
Tallinna Laagna Gümnaasium Verdi vabadusvõitleja ja lüürik Referaat Õpilane: Veronika Tsehhojeva Klass: 11B Juhendaja: Eteri Parts Tallinn Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Kirjutanud ka „reekviemi“ (1874), keelpillikvarteti e- moll (1873), kantaate, vaimulikke teoseid (sh. „Te Deum“, 1896, „Stabat Mater“, 1897), hümne ja laule. Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Verdi populaarsus, 1840.aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitili...
Giuseppe Verdi Elulugu · Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 10.10.1813 · Sündis Itaalias Roncole külas · Isa oli trahteripidaja · 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena · 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist · Muusikat õppis eraõpetaja juures Elulugu · 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse · Peagi naases Bussetosse · Temast sai linna muusikaelu juht · 1830. aastal andis oma esimese kontserdi · 1836. aastal ta abiellus Elulugu · Said abikaasa Margheritaga 2 last, kes surid veremürgitusse · Veidi hiljem suri ka abikaasa · Verdi langes sügavasse masendusse · Samal ajal kirjutas oma esimest ooperit Elulugu · Abiellus uuesti 1859. aastal · Viimased aastad veetis Milanos · Tegeles heategevusega, avas haigla · Sai insuldi 21. jaanuaril 1901. aastal · 6 päeva hiljem suri · Tema matused olid Itaalia kõigi aeg...
Othello Giuseppe Verdi Üldiselt Esmakordselt esitati „Othello”'t 5. veebruaril 1887. aastal Milano ooperiteatris La Scala Ooper põhineb Shakespeare'i sama nimega näidendil Teose muusikaline materjal on väga ühtne, seega on seda raske jaotada kontsertnumbriteks Eestis on „Othello”'t lavastanud Eesti Draamateater „Othello” tegelased Othello (tenor)- mauride väepealik Desdemona (sopran)- Othello naine Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta Emilia (metsosopran)- Jago naine Cassio (tenor)- kapten, vihatud Jago poolt auastme pärast I vaatus Othello saavutas võidu Türgi laevastiku üle Othello määrab Cassio kapteniks. Jago vihastab, sest teda ei edutatud Jago võtab appi Roderigo, kes armastab Desdemonat. Jago ajab Cassio Roderigoga tülli. Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale....
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. ...
Wagneri ja Verdi võrdlus Verdi Wagner Sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas Sündis 22. mail 1813. Leipzigis 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia saksa helilooja-romantik, dirigent, heliloojaid ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi austas ja armastas. muusikutele. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli kiriku organisti juhendamisel. 11- Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. seal oma ladina keele õpetajalt ka Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja ...
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer ...
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
9./10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärineva...
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ja pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võt...
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aari...
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813. Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas....
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 1813-1901 Koostas:Egert Ertel Elulugu Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas organisti abilisena 1832. Aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi 1842.aastal esilinastus "Nabucco"- ülemaailmne tunnustus Tegeles heategevusega, avas haigla. looming Ooperiloomingus on bel canto stiil. Kasutab kirjandust Shakespear, Schiller, Hugo. Süzeed põhinevad psüholoogilistel ja sotsiaalsetel prbleemidel. 26 ooperit. Roll Itaalia ühendamises Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega . vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" (" Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. ...
kool Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Referaat nimi Tartu 2012 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parl...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse. ...
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Giuseppe Verdi Koostaja: Kerstin Likk Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Giuseppe Verdi 4-5 Kokkuvõte 6 Looming 7-8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19....
Giuseppe Verdi Angela Kiil "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0 Elulugu 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva ...
Giuseppe Verdi Grete Murr DS-12 Lapsepõlv Giuseppe Fortunino Francesco Verdi on sündinud 10. oktoobril 1813 Itaalias, Parma lähedal Lapsepõlves meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia Muusikat õppis eraõpetaja juures 11-aastaselt oli ta juba organist 20-aastaselt läks Milanosse õpinguid jätkama Abiellus Margheritaga ning neil sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi langes kaotuste tõttu sügavasse masendusse Giuseppe Verdi keskeas Viimased eluaastad ja surm 1901. aastal sai Verdi insuldi ning suri mõne nädala pärast Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurimaks rahvakogunemiseks Looming Oli üks 19.saj Itaalia tuntuimatest heliloojatest Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega Lemmikzanriks oli tal o...
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton –...
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas 10. oktoobril 1813. aastal. Ta oli vaesest perest. Ta ei käinud väiksena koolis , sest tema sünnikohas seda lihtsalt polnud. Juba lapsepõlvest saadik oli Verdil kirglik huvi muusika vastu. Ta laulis kooris kirikus ja tahtis edasi minna. Vanematele see, aga ei meeldinud. Muusika õppimise käigus omandas Verdi palju oskusi ning tema looming hakkas üsna kiiresti arenema. Teda huvitas kõige rohkem ooper, mis temale suurt kuulsust tõigi. Ta õppis muusikat 1832.-35. aastatel V. Lavigna juures. Alates 1836. aastast korraldas Verdi Busseto linnakeses kontserte, esines dirigendina ning elas aastast 1839. põhiliselt Milanos. Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Rahvale meeldis Giuseppe muusika, ta oli mitte ainult ilus, vaid ka käis ajastuga. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega, sest see oli seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelan...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
Kuressare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteenindus Nimi Giuseppe Verdi Referaat Õpeataja: Nimi Kuressaare 2006 2 Sisukord ELULUGU..........................................................................................3 STIIL................................................................................................6 OOPERID..........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 3 Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (9/10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901) sündis Le Roncole külas praeguse Parma provintsis. Kuna ta sünd registreeriti 11. ok...
Triin Pajanen Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse ko...
Giuseppe Verdi minu ooperielamus Rahvusooper Estonia tähistas G. Verdi 200. Sünniaastapäeva ,,Verdissimo" nimelise festivaliga. Selle raames tuli ettekandmisele ka ooper ,,Rigoletto". Meil õnnestus minna vaatama ,,Rigoletto" peaproovi tänu Itaalia Suursaatkonnale. Usun, et me kõik oleme selle võimaluse üle väga õnnelikud, sest saime sealt kõik omamoodi elamuse. Enim kirjutas Verdi romantilisi oopereid. Tema loodud muusika oli üsna keerulise ehitusega, see nõuab näitlejatelt tingimata suurt hääleulatust ning pingetaluvust, mistõttu nad peavad olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel. Sel perioodil, kui ,,Rigoletto" loodi oli ooperipublik küllaltki konservatiivne. Nad olid väga kriitilised stseenide ja muusika ülesehituse suhtes. Verdi aga arvas, et ooperi vallas ei peaks kõik olema piiri...
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6. Nimeta r...
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekv...
Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal j...
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõma...
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates...
Muusikaretsensioon Ooper 10. Mail 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trbaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-date. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. !994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku tein...
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuo...
Koor J. Ockeghem „Intermerata dei mater“ (laulu algul pikalt) J. Desprez „Nune dimittis“ (aeglane, algul mehed, natuke hiljem naised) J. Desprez „Mille regretz“ (pikalt nimi laulu alguses, domineerib mehe laul, siis naine) O. Lassus „lauda Mater ecclesia (nagu epic mungakloostri laul) O. Lassus „Bonjour mon coeur“ (mehed ja naised laulavad) G. P. Da Palestrina „Missa papae...“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne) C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeg...
Muusika Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega. Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on ...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Richard Wagner (1813-1883) ELULUGU: Mitmekülgne novaator, võimekas. 15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbe...
Romantism · Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailmas elamine. · Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Ins...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
