Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-venelase" - 85 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Nimed Marmortahvlil lühikokkuvõte

Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud. Nad said sõjasaagiks kuulipilduja. Peale seda lahingut tuli käsk... Käsk oli, et tuleb asuda vasturünnakule. Seda koolipoiste rühm ka tegi. Ühel maakuulamisel venelaste alal sai Käsper otsetabamuse pähe ja suri kohapeal. Peale seda valiti rühma juhiks Ahas. Aasta pärast oli Eestimaa pind venelas...

Kirjandus → Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool?

Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool? Ülikooli asumine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus s...

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamine ajalooks

Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Venemaa vaatamisväärsused, kultuur, kombed

Venemaa ehk Vene Föderatsioon Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vaatamisväärsused Venemaa on vaatamisväärsuste poolest väga rikas. Siin on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga, arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised Moskvas ja Peterburis,...

Ühiskond → Ühiskond
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Minu parim sõber

Minu parim sõber Minu parim sõber on Ann Lisette Udumets . Ta on mulle alati toeks kui mul juhtub midagi ja mina olen ka temale toeks.Mulle meeldib temaga väga kinos käia ja jalutamas uusi kohti avastamas.Lisette on väga sõbralik. Me käime samas klassis olin 4d ja lahen 5 d .Ma sain aru et ta on mu tõeline sõber 2014 aastal kui oli enne sõbrapäeva. Ta eab suurupis ,Lisette on 11 aastat vana.Ma ei tea miks ,aga ausaltõeldes enne sõbrapäeva 2014 ei suhalnud me Lisettega eriti . Aga nüüd kui helistan talle peale kooli või millalgi voime rääkida kasvõi päevotsa. Lisettel on valged/blobndid juksed. Ta parimad sõbrad on Bruno ta koer ja mina Marie .kui ma lisette juures peale kooli käin õppime me ara ja siis mängime ja teeme muid tegevusi.Mõnikord teeme me meik appi see tuleb iga kord naljakas kord tegin ma Lisettele venelase meigi ja ta tegi mulle .Me mängisime et mina olin Luba ja Lisette oli Olga see oli nii fun. Annu ema on ka tore ta ...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vene rahvusköök

Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult...

Toit → Rahvusköögid
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Triumfikaar

Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Nain...

Kirjandus → Kirjandus
276 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kvalitatiivse meetodiga teadusartikli ülevaade

Valisin kvalitatiivseks teadusartikliks eesti keelse artikli "HIV-nakkuse emalt- lapsele leviku ennetamine". Artikli eesmärk on uurida naiste rahulolu HIV- nakkusega seotud tervisehoiu teenuste, teabe jms kohta, mis puudutab eelkõige HIV-nakkuse emalt-lapsele levikut . Seda teavet kasutatakse probleemkohtade vältimiseks ja arendamiseks. Alaeesmärkideks oli HIV naiste rahulolu kirjeldamine seoses raseduse ja rasedusjärgsete teenustega ja nende takistuste kirjeldamine. Samuti ka soovituste pakkumine vertikaalse leviku ennetamisega seotud teenuste parandamiseks. Uuring viidi läbi 20 HIVi nakatanud naisega, kes elavad Tallinnas. Kõigiga tehti süvaintervjuu, kus uuriti nende kogemusi tervisehoiuteenustega nii enne kui ka pärast sünnitust. Nende seas oli ka kaks naist, kelle laps oli HIVi nakatunud. Küsitletav pidi olema vähemalt 18 aastat vana. Suhtluskeeleks pidi olema eesti või vene keel. Kokku taheti viia läbi intervjuu 15 venelase ja 5 ...

Muu → Uurimistöö alused
86 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr. 10.1

Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...

Muu → Turunduskommunikatsioon
6 allalaadimist
thumbnail
4
odt

„Triumfikaar“ E.M.Remarque

Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Nain...

Eesti keel → Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Eestlased 1. maailmasõjas

Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 m...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arved Viirlaid "Ristideta hauad II"

2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et t...

Kirjandus → Kirjandus
145 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Meie Mees . Sõprade Tuur 2008

Oli kontsert Meie Mees . Sõprade Tuur 2008. See toimus 16.08.2008 algusega 21:00 Kuressaare Lossihoovis. Kontserdil käisin oma isa ja sõbraga. Läksime just sellele kontserdile, sest me polnud juba tükk aega kuskil käinud ning ka seetõttu, et ma olin kunagi Meie Mehe suur Fänn =). Tahtsin ka teada saada bändist Ska Faktor, kuna ma polnud enne sellest bändist midagi kuulnud. Kontserdist Kontserdil esinesid veel peale Meie Mehe laulukoor ''Suisapäisa'', dirigent Leinatamm, Eestlane ja Venelane, Ska Faktor, Kristjan Kasearu & Paradise Crew. Lava kujundus, valgustus jms. Lava oli ülesse pandud jälle, nagu alati, sinna astmetega lavale lossihoovis. Lava tagaseinal oli suur Meie Mehe plakat. Tagaseina juures oli veid kõrgem koht ja seal paiknes trumm. Lauljad ja kitarristid ja muude muusika instrumentide mängijad olid eespool. Laval oli vist 34 m...

Muusika → Muusika
23 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks oli Jevgeni Onegin õnnetu?

Künnap, 11 K Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks? Jevgenil oli olemas kõik, mida üks noormehe hing ihaldada võis: naised, raha, tunnustus. Kuid juba varajasest lapsepõlvest pidi ta vastamisi seisma üksindusega. Nimelt ta vanemad ei vaevunud oma poega kasvatama ega õpetama, seda tegi ta kas üksinda või kasvatajate abiga. Loogiline ju on, et ilma ema, isa hooleta muutub laps nö. e...

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Liivi sõda

Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustik...

Ajalugu → Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Liivi sõda

Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Li...

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vene köök

Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast ...

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Holokaust

Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 ­ 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit ­ 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand ­ eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg ­ määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elani...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene aegI

Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ivo shenkenberg

Ivo Shenkenberg Eestlastel seostub Schenkenbergi ni me ga es malt Ivo Schenkenberg, kui Liivi s õja aegse Tallinna sõjasalga juht ja e eskätt Grigori Kro manovi poolt Eduard Bornh öhe jutustuse " V ürst Gabriel ehk Pirita kloostri vii mased päevad " ainete järgi lavastatud kultusfil mist "Vii mne reliikvia ", mille järgi on Ivo tuntud,kui kaabakas.Fil mis on teda kujutatud ebalojaalsena ja v äga suure kunstilise vabaduse ga. Vähe mtuntud on tõsiasi,et Ivo isa oli Tallinna m ündi m eister Christopher Shenkenberg,kes tegi Tallinna linnale ja siinsetele maahärradele m ünte,vahe mikus 1528-1566,mil ta suri.Mündi meistriks pidi saama ka tema poeg Ivo.Seni oli Ivo töödanud o ma isa sellina ehk õpipoisina. Ivo Shenkenberg juhtis Vene-Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud Eesti väesalka. 1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust p...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gert Helbemäe

Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõuko...

Kirjandus → Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Venemaa tutvustus

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 11õA Venemaa Referaat Juhendaja: Guzel Abjanova Pärnu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Venemaa ja venelaste tutvustus.................................................................................................. 3 Poliitika ja valitsus......................................................................................................................4 Koolid ja haridus....................................................................................................................

Keeled → Vene keel
17 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“

Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia“s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusi...

Muusika → Muusika
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid ...

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

VENE KÖÖK

VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...

Toit → Rahvusköök
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esim...

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivi sõda

Valga Gümnaasium LIIVI SÕDA Referaat Alo-rainer Leheste Valga 2009 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 LIIVI SÕJA PUHKEMISE 4 PÕHJUSED SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD 5 SÜNDMUSED SÕJA TULEMUSED 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle ­ Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Ee...

Ajalugu → Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, ka...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Salvador Dali ja sürrealism

AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Koostaja: Tevol Tamm Juhendaja: Rainer Vilumaa TALLINN 2013 Sisukord 1.Sürrealism.............................................................................................................................3-4 2.Salvador Dali (1904-1989)...................................................................................................5-9 2.1 Elulugu ..........................................................................................................................5-6 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"..............................................................................................6-7 2.3 Näited tuntumatest maalidest..........................................................................................8-9 3.Kasutatud materjalid......

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Muinasjutt

Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...

Kirjandus → Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
5
doc

HELI JA VALGUS

HELI JA VALGUS: Meie ümber on ilmast-ilma mõni hääl, heli või liikumine. Igaüks neist tekitab kõrvale kuuldavaid signaale. Inimesed on nende mõõtmiseks välja mõelnud suurused, mis oleksid arusaadavad kõikidele. Inimese kõrvad on aga vaid kindlatele helidele avatud. Küsimus 1 (I-IIkorrus) Kas mäletad: väljapoole inimese kuuldavust jäävad helid on : 1.Ultraheli (+) 2.Infraheli (+) 3. Kõueheli (0) 4. Klaveriheli (0) Tähelepanuküsimus 2 kui tead (I Korrus) Kas meie tavalises (mitte LCD) teleris on elektronkahur? Mis sa arvad, kas see on eluohtlik? (On, aga eluohtlik ei ole) VALGUS Teame ju seda, et päikesevalgus on elu allikaks Maal. Samuti vajame inimestenea valgust, et oleksime rõõmsad, teotahtelised ja võimelised nägema-kuulma, suhtlema. Aga nähtava valguse kõrval on olemas ka teisi valguse liike. Üks neist on Ultraviolett. Tähelepanuküsimus 3 (Ikorrus) Ultraviolettvalgus teadagi muudab mõningaid värve. Milline vastus on õige? 1.musta ...

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Marc Chagall - "Pariisi aastad"

Pariisi aastad 1910 ­ 1914 Lootustandvatel vene kunstnikel oli tõenäolisem saada parema vastuvõtu osaliseks Pariisis kui oma kodumaal. Sergei Diaghilevi vene ballett, kogu trupp tantsijaid, muusikuid, kirjanikke ja maalikunstnikke olid seal tekitanud sensatsioone oma seguga perfektsusest ja eksootikast ning igatsuse ida avaruste järele. Venemaa oli in. Aleksei von Javlenski, Vassili Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurte...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Raviturism

Referaat Raviturism Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Meditsiiniturismi sünd ja areng................................................................................................4 2.Põhjused...................................................................................................................................4 3.Peamised sihtkohad ja trendid..................................................................................................5 3.1 India.......................................................................................

Geograafia → Inimgeograafia
14 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Vene rahvusköök

Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. ­ 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast ­ tatar, o...

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Nimetu

REALISM Realismi teke Aeg: 1830. Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale...

Varia → Kategoriseerimata
232 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Salvador Dali ja sürrealism

ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"........................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Jossif Vissarionovitš Stalin

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori ­ 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus S...

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Realism

REALISM Realismi teke Aeg: 1830. Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasut...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinasaja konspekt

1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taa...

Ajalugu → Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. ­ 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. ­ IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. ­ II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. ­ 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. ­ 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. ­ 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. ­ 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. ­ 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...

Ajalugu → Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Auschwitzi koonduslaager

Auschwitz Tartus 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Laagrid................................................................................................................................4 Auschwitz I.........................................................................................................................5 Auschwitz II........................................................................................................................6 Auschwitz III.......................................................................................................................7 Karistused............................................................................................................................8 Hukkamised....................................................................

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti ­ Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? ­ Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti mehed esimeses maailmasõjas

Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vah...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ettevõtluse alused

1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollek...

Majandus → Ettevõtluse alused
152 allalaadimist
thumbnail
9
doc

KINDRAL JOHAN LAIDONER

KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 ­ 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854­1911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (1851­1938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ...Kõik raamatud, mis olid minu isal, olid ka emal läbi loetud.... J. Laidoner Johanil oli kolm venda Villem (1886­1915), Peeter (1888, jäi kadunuks I maailmasõja ajal) ja Oskar (1890­1914). 1891. aastal koliti Viiratsi kooli Asumaa tallu (seal elati kolm aastat).1894. aastal kolisid ...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...

Ajalugu → Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Idioot" Fjodor Dostojevski

Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadli...

Kirjandus → Kirjandus
809 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...

Kirjandus → Kirjandus
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun