VENE TÄHESTIK (KIRILLITSA) Autor: Diana Rozhkova Paikuse Põhikool Vene tähestikus on 33 tähte. Neist 10 märgivad täishäälikuid Täishäälikute hääldus /a/ /o/ /e/ /u/ /õ/ /i/ /je/ /jo/ /ju/ /ja/ 21 märgivad kaashäälikuid Kaashäälikute hääldus /b/ /v/ /g/ /d/ /z/ /z/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ Kaashäälikute hääldus /r/ /s/ /t/ /f/ /h/ /ts/ /ts/ /s/ /sts/ Kahel tähel - - PUUDUB HÄÄLIKULINE VASTE Vene tähestiku suur- ja väiketähed , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ??? MIKS OLID MÕNED TÄHED PUNASEGA MÄRGITUD?
1)Matrioska valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=VhR9ALVd0Js 2)puidust tooli valmistamine invaliidi poolt https://www.youtube.com/watch?v=wVELzR-deKA 3) höövli seadistamine https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
. 6 . 2- . : .. «». - . .. 2010 2011 . . 1. . , , . 8 . , , . , . , ... . . , , , . . . . , . . , . 2. . 9 . 1). , ? 2). ? . 3) 3 . 3. . 2 . : ). . ). . ). , . ). . 4. , . 13 . ..., ..., ..., ..., ..., ..., ..., .... 5. . 9 . (), () , () , (), () , (), (), , (), () . 6. : 6 . -.... , - ...., -...... 7. . ., ... 6 . , , , , , . 8. . 6 . 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . . 1. . , , . 8 . . . , , . , . , . , . , . , . . . , . . 2. ...
1. Что мужчина говорит об отдыхе в Швейцарии? (плюсы и минусы) Näide: + - красиво, безопасно Очень дорого горы Альпы озёра 2. Что мужчина говорит об отдыхе в Африке? (плюсы и минусы) + - Экзотический опасный Красивая природа очень жарко 3. Что мужчина говорит об отдыхе в Тайланде? (плюсы и минусы) + - дешевый массаж это очень далеко много фруктов морепродукты 4. Что мужчина говорит об отдыхе в Норвегии? (плюсы и минусы) + - Очень красивый очень дорогой природа очень удобно разные острова 5. Что мужчина говорит ...
1.Enesetunne: 2.Kuidas te end tunnete? ? 3.Mille üle te kaebate?Ha ? 4.Ma tunnen end hästi. 5.Ma kaevan peavalu üle. . 6.mul on väga paha. a 7.Y , 8.juba parem. 9.terve. 10.hakkas halvem. 11.Mis teil valutab? ? 12.Süda. Y t 13.Peavalu. 14.kõhuvalu? Y ? 15.Sinikas. Y . 16.Haige? ? 17.jah, gripis. , e 18.Isa. , 19., , , , 20. , , 23.kas juhtus midagi? - 24.Kõik täiesti korras. 25., , 28. , 29. ? A 31.Ravisin terveks: 32.o 34.
"" 12 . . - . . , . . . . . , - . . . . , . , , . . - . . . . . . . , . , . ! . . . .
6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas meri meres VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING -lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON ...
« », 379 . . , , . 54 . ... 23..1916 . . «», . 200- 1903 . - . 1960- . 1938- . . , , . .. 1965 . 629 . 907 . - . 1879 . ... , . ..» ». 1967 . 1715 . ... ( ) « », 1833-1850 . - .. .. , 1147 , , , , - : « ». . , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . ...
, , . 60 . . H 4 8 . x o o. T : 1. - . 25 27 . 1800 o . 80%. . 2. - 1800 3500 . , o . , , . 3. - a . . . . , . 50% . 6 . 1500 , 750 - , 100 - , 400 - , 100 - 60 .
Kätte saama-,,, panema-,,, panema-,,, panema-,,, valmistama-,,, . Lõikama-,,, heitma-,,, heitma-,,, istuma-, ,,.istuma-,,, jääma-,,, .jääma-,,, sööma-,,,. Jooma- -,,,. Laulma-,,, . Andma-,,,. Hoidma-,,,. valima-,,,. Suunama-,,, hõõruma-,,,
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keele...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja ko...
Õpetaja või iseenda petmine? Koridoris, noored valmistuvad venekeele kirjandiks, mis oli vaja kodus pähe õppida. Kõik istuvad maas ning õpivad usinalt. Üks õpilastest, aga ei tahtnud tööd sooritada ausal teel. Ta kükitas hämara koridori teises otsas, käes pikk kirjand ning väärtuslik diktofon. Punase peaga tark venekeele pedagoog, aga tahtis hetkeks töökatele õpilastele pilgu peale heita ning küsida mitut asja. Õpetaja lähenes neile ning küsis igasuguseid huvitavaid asju, ise samalajal piiludes üle parema õla, pimeda koridori lõppu, märgates seal kahtlast tegevust. Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist ...
CV Nimi: Oliver Niinas Sünniaeg/koht: 04.05.1989 Tallinn Aadress: Asula17a-9 11312 TALLINN Koolid: Tallinna Magdaleena Lasteaed - Algkool(09.1996 06.2001) Liivalaia Gümnaasium(põhikool)(09.2001 06.2007) Tallinna Trasnpordikool(kesk-eri)(08.2007 06.2010) Haridus: Põhiharidus Kontakt: [email protected] 56703113 Töökogemus: Jazz kiirkäsipesula(pesija) Eesti Lõukakeskuse säästumarket(müüja) Eesti Herbalife(müügiagent) Eesti Viasat(telefonimüüja) Eesti Clasgow(pakkija) Iirimaa,Galway Palk: 4000 20000.- kuus Keeled: Eestikeel emakeel Venekeel vähe Saksakeel vähe Hispaania vähe IT: Microsoft Word hea Internet väga hea Microsoft Exel väga hea Powerpoint väga hea Huvid: kitarr,lumelaud,fotograafia,muusika,internet,filosoofia,psüholoogia,matkamine,kalastamin...
Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väg...
bussijaam автобусная станция kirik церковь emakeel родной язык kodakontsus гражданство valitsus управление valgeroos Белая роза rahvuslind национальная птица suitsupääsuke касатка kuupäev число esimeselkorrusel первом этаже vald волость kirikud Церкви venekeel русский Язык maakonnakeskus Центр уезда kodulinn Родной город aasta год riigipiir граница keskkool Средняя школа töötama работать elanikud жители ilmakaar страны света pühad праздник riigid страны rukkilill василёк tunniplaan расписание уроков veetorn водонапорная башня Viljandi järv Озеро Вильянд...
Riigi rahvastik Ukrainas Rahvaarv ulatub üle 47 miljoni inimese. 63% inimestest elavad linnades ja kõik teised külades või erapaikades. Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. 1950 37 298 1955 40 099 Edasi o...
Ülesanne organisatsioonikeskkonna videoloengute omandamise kontrollimiseks. ETTEVÕTTE KIRJELDUS AS Notsu on suurim seakasvatusettevõte Baltikumis. Ettevõte on spetsialiseerunud põrsaste ja nuumsigade kasvatamisele ja turustamisele. AS Notsu on määratlenud oma visiooni: saada suurimaks sealiha ja sellega kaasnevaid tooteid pakkuvaks ettevõtteks Skandinaavias. AS Notsu asub Määratletud on ettevõtte põhiväärtused (ökoloogilisus, kliendisõbralikkus, lojaalsus ja optimism), koostatud strateegia mida viiakse järjekindlalt ellu. Ettevõtte üldine toimimine, kasumlikkus ja visioon on toimiv tänu motiveeritud ja kompetentsetele töötajatele. Ettevõttes töötab ligi 300 töötajat. AS Notsu planeerib tööjõuvajadust võimalikult pikas perspektiivis eesmärgiga anda töötajatele võimalus arendada oma karjääri firma sees ja vähendada ootamatute koondamistega tekkivaid probleemolukordi. Ettevõte peab loomulikuks, et kõik töötajad on koormatud ja suudavad ...
Mida oleks vaja et eesti kultuur säiliks Jõulud on kohekohe saabumas. Iga aasta tähistab enamus eesti peredest jõule, mil söögiks on seapraad, hapukapsad ning verivorstid, Kuuse all kingikotid juba ammu ootavad avamist. See on eesti kultuurinähtus, midakõik eestlased teavad . Eestikeel ja kultuur veel püsib kuid on ka oht et see kaob aastatega. Eestlane peaks jääma oma juurte juurde, ja tähistama neid tähtpäev, mis on olnud kombeks juba sajandite algusest. Eesti kultuuri ohustavad traditsioonid, mis võetakse üle teistelt rahvastelt. Ameerikast on tulnud tähtpäev halloween, mis toimub 31. oktoobri ööl vastu 1.novembrit. Iga aasta on hakatud seda pidama aina rohkem ning inimesed maskeerivad end halloweeni-tegelasteks ning käivad teiste ukse taga küsimas „komm või pomm”. See on viimaste aastate trend just noorte hulgas. Samas on kadumas mardi- ja kadripäeva tähistamine, millele on aluse pannud juba meie esivamenad. Mõned eesti pered ke...
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja eriala Greta Eelsaar PRAKTIKAARUANNE Valga Rimi Juhendaja: Sirje Laanmäe Valga 2013 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 MINU PRAKTIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................4 OHUTUSTEHNIKA ETTEVÕTTES.......................................................5 KLIENDITEENINDUS ETTEVÕTTES..................................................6 MÜÜGIKORRALDUS ETTEVÕTTES...................................................7 ENESEANALÜÜS...................................................................................8 SUMMARY......................................................................................9 ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindus osakond Praktika aruanne Juhendaja: Vana-Võidu 2008 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ....................................................... 4 3. ANALÜÜS.................................................................................................................5 3.1 Eneseanalüüs........................................................
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loomin...
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude s...
Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil Aleksander I eestvedamisel 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulm...
Tallinna Teeninduskool Aruanne Õpilase nimi Jevnika Samofalova Õpperühm nr 011KM Juhendaja Riina Laht Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.2Praktika ettevõtte iseloomustus ................................................................................3 2Lõpparuanne-analüüs...................................................................................................4 3Ettevõtte analüüs..........................................................................................................5 3.1Enesehinnang.........................................................................
today is the 6th of November. rakvere vocational school my speciality is a cook monday tuesday wendsday thursday friday saturday sunday my birthday is on the 27th dec my address is i was born in 1996 country city town parish cummune municipal village flat avenue street road kindergarten(nursery) to decide vocational school profession education speciality construction of cars to establish restuarant to continue to mend to repair 1.In the future 2.i have to stay in my new school do practical work 3.i entered vocational school. 4.at the age of seven 5.i was born in 23.10.1984 6.during my session 7.for almost four years 8.i want to be weiter 1. i was born in 3 nev 1984 2.i went to school at the age of seven 3.i have to studie almost four years 4.in september i went to vocational school 5.im interested in cars 6.in school we do practical work too 7.in the future im going to keep the family resourant school final cer...
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi ...
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...
Kõrv, Jakob (03.12/21.11 1849 06.09 1916) Elulugu Jakob Kõrv oli prosaist ja tõlikja. Ta sündis Tartumaal Kodavere kihelkonnas Kokora vallas Paapsi külas talurentniku pojana, õppis kohalikus külakoolis ja Kodavele kihelkonna koolis, sooritas vallakooli õpetaja eksami ning oli kuus aastat, aastast 1864, Alatskivi Haapsipea kooli koolmeister. Ta jäi varakult ilma oma emast, kiindus oma vanaisasse , kes jutustas talle pisevalt Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid , ning muinasjutte. 1874 siirdus Tartusse, kus püüdis haridust täendada ülikooli astumiseks. Ta võttis tunde J. Kunderilt ja kreiskooliõpetajalt K. Mssingult, täiendades end peamiselt saksakeele ning kirjanduse alal ja luges pedakoogilisi teoseid. Kuid tema eksamitest ei saanud asja. J. Körvi haridus oli vähene ja tal puudus püsivus süstemaatiliseks õppimiseks. Töötas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi...
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriik...
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
