Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" veneaeg" - 25 õppematerjali

veneaeg - 18 saj................................................................................................................7 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus.
thumbnail
1
docx

Veneaeg (18. sajand)

1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796. Siins...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veneaeg - Eesti pärast põhjasõda

Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa  laastas rohkem kui mistahes teine sõda  Eestis alla 150 000  rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord  venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi  aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus  Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir  keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad  maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid  aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest  omavalitsus ka linnadel  Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj  välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord  tahtsid õigust Peterburist  1739 – Roseni dek...

Venemaa
10 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ajaloo konspekt

Taani pidi saama LõunaRootsi ja Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need muutused toimusidki seetõttu, et sõja käigus Venemaa tugevnes tema liitlased aga nõrgenesid. 6. november 2007. Veneaeg 1710 aasta kapitulatsioonidega omandasid balti-saksa aadel ja linnakodanikud rohkem õigusi,kui eales varem. Kehtima jäid senised seadused ja maksud.kehtima jäid lutheri usk,saksa keel kohaliku asjaajamis,haridus ja kohtukeelena. 18 saj.lõpuni isegi tolli piir balti kumbermangude ja ülejöönud venemaa impeeriumi vahel.eesti ja liivimaa kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi....

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg . 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni. Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra. BALTI ERIKORD. Balti-Saksa mõisnike privileegid. Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad. Endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused, usk, saksakeel asjaajamiskeelena ja maksukoraldus....

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita ­ unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik ­ talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik ­ 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene aja esimene sajand. Priikslaskmine ja ärkamisaeg

Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.­19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eesk...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mille poolest on tänapäeval laste kasvatamine lihtsam ?

Vanasti tuli laps ruttu lasteaeda panna ja uuesti tööle minna aga nüüd võib vanem olla lapsega kuni esimesse klassi minekuni.Lapsed saavad teha seda mis nad tahavad ja millal tahavad(käima hakkamine ,söömine ,rääkimine jne.).Iga laps on oma ette persoon ja areng ka erinevad . Last ei ole võimalik keelata , ei tohi teha .Keegi ei vaata üksik emasid viltu ja noori emasid ei klatsita seljataga.Imikutele on preagu palju suurem riiete ja toitude valik .Seda ka väga erinevates hinna klassides.Beebi tarvikuid on ka suuremas valikus.(kärud ,voodid, lutipudelid jne.)Laste vanematele on ennem lapse sündi koolitused ja peale lapse sündi beebi kool.Need koolitused ei ole kohustuslikud aga kasulikud vist.Ise pole ma kummagis käinud kuigi kodus on kolm last . Raske on kirjutada sellisel teemal kuna pole võrdlusi .Kui ma väike olin siis ma olin vanaema ju...

Psühholoogia
76 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp ­ 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at ­ 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 ­ 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg ­ sõdade ajajärk, alates Liivi sõda ­ Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg ­ 17 saj 5. Veneaeg ­ 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur ­ kütid ja korilased...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg , tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega (50ndatesse), peateg vaimsete annetega, aga ei realiseerinud ennast. Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka. ,,Keisri hull" Pilet nr 4 4.1. Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud...

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vene aeg 1721- 19saj esimene pool

VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahvusliku liikumise põhjused Eestis

(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid) III periood : 18801890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg) I periood : 1840 ­ 1850 Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. T...

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KT: Muinasaeg

Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 2. Muinasaja järjekord 3. Ajajoon 4. Miks on raud tööriistade jaoks parem kui pronks? 5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine raua...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vene aeg + Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Essee. Külastuskäik Okupatsioonimuuseumis

novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg . Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele. Peamiselt sõitsidki nendega tähtsamad ametnikud ja muud ühiskonnas paremat positsiooni omavad inimesed. Näha oli ka erinevaid mundreid nii sakslaste kui ka venelaste omi. Sakslastel olid vormid hallikamates toonides ja relvaks oli automaatrelv....

Riigikaitse
17 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Ajaloo ülemineku eksami piletite vastused

1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
39
pptx

,,Inimesed ajas II osa" e 2. poolaasta

klass ajalugu Vana-Vene riik ­ Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu 11.klass Kordamisküsimused

Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur ­ komtuurkonna juht, foogt ­ foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. S...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile

Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülik...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu

Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim ­ Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...

Haridus eesti kultuuris
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun