Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone...
Dionysos Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) veinijumal Dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. ...
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uue...
KREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE · ZEUS peajumal, taeva- ja tormijumal · HERA- abielude kitsja (Zeusi abikaasa) · POSEIDON merejumal · HADES allmaailma- ja surnutejumal · DEMETER musta mulla- ja viljakusejumalanna · ARES sõjajumal · HEPHAISTOS tulejumal, jumalate sepp · ATHENA sõjajumalanna · APOLLON luule- , muusika- ja kunstijumal · ARTEMIS jahijumalanna · HERMES jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja · APHRODITE ilu- ja armastusejumalanna · DIONYSOS - veinijumal
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Kreeka Jumalad Kreeka peajumal, käsutas piksenooli. Oli Piksenooled Zeus abielus oma õega (Hera). Heraklese isa. Abielukaitsja. Abielus Zeusiga. Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks. Põllu viljakuse jumalanna. Zeusi õde. Demetar Persephoibe ema. Viljapead Pahatahtlik sõja jumal. Kreeklased teda väga ei Relvatus, sõjakiiver Ares armastanud. Zeusi ja Hera poeg. Armast...
AJALUGU 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aasta...
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
Suusatamine 1. Mis on suusatamine? a) mäest laskumine uiskudega b) spordiala, mis koosneb ujumisest, laskesuusatamisest ja rattasõidust. c) traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel 2. Mida kasutatakse suusatmises tasakaalu hoidmiseks? a) suusakeppe b) suuski c) suusakeppe ja suuski 3. Kust on pärit vanim suusk? a) Hiinast b) Norrast c) Rootsist 4. Mis spordiala on suusatamine? a) harrastus- ja võistlusspordiala b) lõbuspordiala c) võistlusspordiala 5. See on kõige populaarsem ... spordiala. a) suveolümpiamängude b) taliolümpiamängude c) nii suve- kui ka taliolümpiamängude 6. Millised on suvised alternatiivid suusatamiseks? a) rullsuusatamine ja veesuusatamine b) rullsuusatamine c) surfamine 7. Populaarsemad sõidustiilid suusatamises: ...
Raamatu tutvustus Vanakreeka muistendid ja pärimused Eduard Petiska Prometheus, Phaetheon, Midas, Tantalos, Niobe Prometheus Tegelased: Prometheus, Zeus, Hephaistos , Athena, Aphrodite, Hermes, Epimetheus, Pandora, Herakles. Väga vanal ajal polnud maa peal ühtegi teist inimest peale titaanide suguvõsast pärit Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama jumalate kummardamist. Prometheus õpetas inimesi, kuidas ohverdada, kuid mängis jumalatele vingerpussi, kattes luud rasvaga. Ta tappis härja ning mässis selle naha sisse ja pani sisikonna peale. Zeus nägi ta läbi ja valis luud rasva...
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
Kreeka lüürika ja teater Grete Küppar 10.b Lüürika Kangelaslaulud Lüürilised poeedid pärit aristokraatide hulgast Luules edastati peamiselt oma: Tundeid Mõtteid Tõekspidamisi Lüürikas esineb: Poeetide auahnus Kättemaksuhimu Tõdemus, et saatus on heitlik Peatselt saabuv vanadus ja surm Soloni tõekspidamised Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindaros Silmapaistvaim Kreeka lüürik En...
Kreeka teater Teatri algus · Algmed ulatuvad kauguesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd ,surm ja ülesstõusmine- kujutatud lauludes ja tantsudes mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiioni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiad ja komöödiad Dionysose kultus · Dionysos- Viljakuse-ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50 liikmeline koor+lava keskel asetsev dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad ...
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthen...
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
Antiikajastu 499 eKr - 500 pKr Antiikajastul võimutsesid Kreeka ja Rooma riik. Nende mõjutusel on tekkinud tänapäevased riigid. Sellel ajal võimutsesid 4 suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina kaug-Idas 3) Kreeka 4) India Umbes aastaks 450 eKr oli nende riikide mõjuvõim kokku varisenud. Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: 1) arhailine ajajärk: 8. 6. saj eKr; 2) klassikaline ajajärk: 5. 330. a eKr; 3) hellenismi ajajärk: 330 146 eKr; 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr. 395 pKr. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysos...
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles...
Avalikud pidustused Spordivõistlused, lüürika ja teater Gerda Rentel 10B klass Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi h...
Arutlus: Kreeka kultuur-miks Euroopa kultuuri häll Kreeka riik tekkis 2000 a. eKr ja hajus ära aastal 30 eKr, kui Maketoonia võeti üle varase Rooma keisririigi poolt, aga kreeka kultuur elas edasi. Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst . Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. Kreeka kunst on mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi ja klassitsismi, mille parim näide Tartus on Tartu Ülikool. Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende amfiteatrite disaini aga tegid seda võimsamaks. Kreeka kirjanduses on peamised kangelaseeposed millest kõige tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" nendest on tekkinud rüütlikirjandus ja kreeka mütoloogiat kasutatakse tänasepäevani kirjanduses. Peale kangelaseeposte on Vana-Kreeklaste käest me saanud ka lüürika. Lüürikast kujunesid ...
3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhi...
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja...
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad ol...
KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vei...
Kaspar Moik 11A Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka religioonile Kreeka kultuuri juured pärinevad aastast kakstuhat enne Kristust. Vanakreeklased olid usklik rahvas, kellel oli palju jumalaid ning kelle auks korraldati ohtralt pidustusi ja sündmusi, mis on tänapäeval asendamatul kohal inimkonnale. Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Vana-Kreeka religioonile? Vana-Kreekas korraldati esimesed olümpiamängud Zeusi auks. See oli usu ja spordipidustus, mida korraldati iga nelja aasta tagant ning austusavaldus peajumalale. Seal osalesid vaid aristokraatlikust seisusest mehed, kes võtsid omavahel mõõtu erinevates sporialades, näiteks maadlus, kaarikusõit, jooksmine. Kuna aristokraatide seas oli pidev konkurents, siis treeniti selleks palju ning parimaid premeeriti. Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustus...
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
Kreeka jumalatest.Inimene ei tohi jumalaid pahandada. Templid loodi ohvripaikadeks, jumalatele heameele valmistamiseks. Zeus võis võtta ükskõik kelle või mille kuju. Zeusi vennad olid Poseidon-merevalitseja ja Hades-allilma valitseja Õde- Hestia-kodujumalanna; naine Hera abielu kaitsja; lapsed Ares-sõjajumal. Apollon- valgusejumal. Athena-tarkusejumal. Aphrodite- armastus ja ilujumalanna. Hermes- jumalate käskjalg. Artemis- jahijumalanna Hephaistos-tulejumal Kes oli homeros ?Homeros oli vanakreeka pime laulik.homerose kaks eepost on ilias ja odüsseia.. mõlemad on jaotatud 24ks lauluks.. ilias on kangelaslugu, mis on täis heroilist pinget odüsseia jutustab munasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab igapäevast eluolu. On aluseks muistendid Kreeka sündmustest. Vana kreeka luule.Luules ülistati elu, rõõmu ja armastust.. õilsust ja selget mõistust.. väljendatakse ka ülevat ja pidulikku mee...
Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · O...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuder...
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
Alkoholi tarbimine on vaieldamatult üks omapärasemaid inimkonda iseloomustavaid nähtusi. Selle mõjude uurimisel lähevad arvamused lahku, ent ollakse ühel meelel alkoholi liigtarvitamise kahjulikkuses. Kust aga jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel ning kas vägijoogi head omadused kaaluvad halvad üles? Eranditult kõikidest iidsetest tsivilisatsioonidest on leitud märke õlle, veini või sarnaste jookide tootmisest. Alkohol on alati olnud au sees. Paljudel rahvastel olid isegi vastavad jumalad, kes kandsid hoolt märjukese kestmise eest. Üks tuntum neist oli näiteks kreeklaste veinijumal Dionysos. Raske on öelda, kas ja kui palju probleeme võis see suhteliselt lahja alkohol põhjustada, ent see ei saanud olla väga suur probleem selle ajani, kui hakati tootma kangemaid jooke, piiritust ja sellest saadavat viina. Viimastel sajanditel on küll üritatud selle liigtarbimisele piiri panna, ent asjata. Alkohol ei ole iseeneses...
Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne jooni...
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja vooruse...
Tarvastu Gümnaasium Dionysos Referaat Merike Rakki Dionysos Dionysos ehk Bakchos oli vanakreeka mütoloogias veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg.Ta oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Teistest lastest, kelle üks vanematest oli jumal ja teine surelik, erines ta selle poolest, et tema isa oli jumal ja ühtlasi oli ta jumalast sündinud. Dionysos kasvas algul Semele õe Ino ja tema abikaasa Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, aga hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Laubal kandis ta viinapuulehtedest pärga ja käes oli tal luuderohuga põimitu...
ANTIIK Kordamisküsimused 1. Mis on kirjandus? - ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks 2. Mis on ilukirjandus? – kirjalik looming : vormid on lüürika, eepika, draama 3. Mis on antiikkirjandus? – all mõeldakse Vana Kreeka ja Vana Rooma kirjandust, mis on loodudu 8. sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr 4. Lüürika ja sõna päritolu. - (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Il...
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragööd...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peet...
KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur: · Joonia stiil hakkas levima päris-Kreekas Ati...
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd, maksude maks- ...
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. mill...
Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähis...
Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Te...
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. E...
Vana-Kreeka teater Vana-Kreeka teatri kujunemine. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Teatrietendused moodustatsid Dionysose austamise pidustuste tähtsa osa. Komöödiad ja tragöödiad. Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
