Labor 10: Krüpteerimine Krüpeerimine SSH-ga ühenduse loomine o Looge kasutajatele oskar ja lotte võimalus logida SSH teenuse abil kasutaja klaus kontole nii, et: o Nad ei peaks Klausi parooli teadma o Klaus ise saaks oma parooliga normaalselt sisse logida ja töötada L2hen oskari/lottega sisse(ssh lotte@nimi), siis : Ssh-keygen Ssh-copy-id klaus@nimi // **lottega sama moodi** o Lisaks, oskar ei tohi saada võimaluse käskude täitmiseks serveril, vaid ta peab saama ligi ainult failidele SFTP protokolli kaudu. Vihje: konfigureerige käsude täitmise piirangut authorized_keys failis. Nano /etc/ssh/sshd_config All muuta „Subsystem sftp /usr/lib/openssh/sftp-server“ -> „Subsystem sftp internal-sftp“ Ja lisada: Match User oskar ForceCommand internal-sftp o Lahenduse leidmiseks lugege man ssh-keygen et leida võimalus kuidas võtmeid genereerida, man ssh-copy-id et leid...
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismu...
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaab...
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näi...
Kursusetöö teemaprojekt Saksa Tehnoloogiakoolis Veebileht - info idamaise tantsutrupi ..... kohta ja treeningute broneerimine Kursusetöö teemaprojekt Koostaja: ..... Eriala: Tarkvara arendus Juhendaja: ..... Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk Lõputööks oleks aktiivselt tegutseva idamaise tantsutrupi ..... treeningute veebileht, mida kasutavad nii treener kui ka kliendid, sisestades parooli ja kasutajanime. Teatud osale infost oleks aga juurdepääs kõigil interneti kasutajatel. Veebilehte on vaja: info jagamiseks. Siiani on ..... liikmed suhelnud Facebooki/Orkuti kaudu, e-maili ja telefoniteel selleks, et tre...
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.................................
Tallinna 51.Põhikool BSD Jaanus Taavi Mark Rühm : Tallinn 2014 BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Ber...
Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi ...
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
1. Töölaua häälestamisel kasutatava ekraanisäästja ingliskeelseks vasteks on (1) Desktop Screen Saver Themes 2. Mis võib olla põhjuseks, kui klaviatuurilt teksti sisestades sisestusväljale midagi ei ilmu? sisestusväljaga aken pole aktiivne klaviatuur on suurtähtede reziimis sisestusväli pole aktiivne 3. Milliseid järgmistest operatsioonisüsteemidest on kasutusel laua- ja sülearvutites? Windows Android Linux 4. Mitu valikunuppu on võimalik korraga sisse lülitada? üks kaks suvaline arv 5. Mida saab muuta töökeskkonna kujunduses? kasutatavaid fonte töölaua taustavärvust ikoonide paigutust töölaual ekraanisäästja valikut 6. Akent saab teise kohta vedada, kui hiirega hoida kinni... tegumiribast tiitliribast kerimisribast 7. Kuidas näitab üles-alla suunalise kerimisnupu suurus aknas osaliselt näha oleva tekstifaili suurust? mida suurem on kerimisnu...
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugust...
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, ...
Kontrolltöö, tarkvara arendusprotsess, 14.01.2013 Küsimused annavad igaüks 10% ning jadadiagramm 30%. Küsimused(vastuseks minimaalselt 3 lauset) 1. Kirjelda saadavust, mis seda mõjutada võivad? Saadavus väljendab võimalust, et süsteem on üleval ja töötab, et pakkuda teenuseid. Saadavust saab väljendada protsendiga. N: saadavus on 0,999 siis peab süsteem olema saadav 99,9% ; Kättesaadavus on süsteemi töökorras olemise ajaline protsent. Tavaliselt aitab usaldusväärsus kättesaadavusele kaasa, kuid kättesaadavus võib olla võimalik ka siis, kui individuaalsetel komponentidel esineb tõrkeid tänu varukomponentidele ja hädamehhanismidele. Saadavuse (ja usaldusväärsuse) nö ametlik definitsioon ei võta aga arvesse vigade tõsidust. Talutakse restarte kuid ei taluta andmekadu. Seotud süsteemi vigadega, mis põhjustavad süsteemi mahamineku. Saadavus ei sõltu ainult sellistest vigadest, vaid ka ajast, millega süsteem taastub Ka mõjutab seda, see ...
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt min...
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
Linux/ BSD OS sõnaraamat A Apache – Apache is a freely available Web server that is distributed under an "open source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele. Bash Cheat Sheets – Webpage...
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav...
Eesti Infotehnoloogia Kolledz The Onion Router I026 IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid referaat Juhendaja/õppejõud: X Üliõpilane X Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Ajalugu............................................................................................................................6 2Mis on The Onion Router?..............................................................................................7 2.1TOR brauser....................................................................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID................................................................................
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadme...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Diana Lõhmus AK 21 E-TERVISE PROJEKT EESTIS JA SELLE TURVE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus ............................................................................... 6 3. Olulised teenused ..................................................................................................................... 7 3.1. Digiretsept ........................................................................................................................ 7 3.2. Digiregistratuur ...............
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse raken...
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................
1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2.........................................................................
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav pro...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. S...
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka ju...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus..............................................................
,,Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem" Projekt aines ,,Infosüsteemi strateegiline analüüs" Sisukord 1 Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmär...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks ...
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
