Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katl...
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte........................
Vee karedus: Loodusik vesi: 1)soolane vesi 2)mineraalvesi 3)mage vesi Pehme vesi sisaldab vähe Ca- ja Mg-soolasid Kare vesi sisaldab palju Ca- ja Mg-soolasid a) Püsiv karedus tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2 2) pesupulbriga Ca(HCO3)2 + Na2CO3 -> NaHCO3 + CaCO3 3)ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + iooni...
Ühel põletaval suvehommikul tõttas Mattias Linda kaevust vett tooma. Rõõmsameelne Linda oli meeleldi valmis Mattiasele vett andma, kitsi ta polnud. Mattias ise oli natuke terava keelega ja võis ka kõige lõbusatujulisema inimese tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias e...
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise o...
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soo...
Vee-energia Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks. Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilise...
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
Vee pindpinevus Gerli 2014 Katsevahendid • Suur kauss • Vesi • Käärid • Papitükk • Nõudepesuvahend Hüpotees Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb. Katse tegemine • Täida kauss ääreni veega. • Lõika papist väike kolmnurk, mille iga külje pikkus on 2,5 cm. • Kõika kolmnurga ühte külge väike täke. See on Sinu „paat“. • Aseta paat ettevaatlikult vee pinnale. Täke peab jääma kausi serva lähedale! • Tilguta täkke ja kausi ääre vahele ettevaatlikult tilk nõudepesuvahendit. Mis juhtus? • Vette lisades pesuvahendit vee pindpinevus väheneb. Järeldus hüpoteesi kohta • Hüpotees on tõene Tänan kuulamast!
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldus...
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise t...
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees e...
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...
Vee omadused 1. Temperatuur · Veekogude põhjas temperatuur ~4 C, vesi kõige tihedam · Vee temp sõltub pinnatemperatuurist, ekvaatori lähedal soojem · Jää on kergem kui vesi · Külmas vees on rohkem lahustunud gaase 2. Soolsus · Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom) a) Aurumine sademed (kui palju vet aurab ja kui palju magedat vett sademetest juurde tuleb) b) Jõgede sissevool c) Ühendus maailmamerega 3. Rõhk · Iga 100m kohta rõhk suureneb 1 atmosfääri võrra (5km sügavusel on rõhk 500 atmosfääri) 4. Valgus · 80-100 m sügavusel on veekogus pimedus
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
docstxt/13858978264111.txt
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
Vee karedus Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja ...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 4 1.1.Põhjavesi, selle rauasisaldus................................................................................. 4 1.2.Põhjavee rauasisalduse mõju inimesele ja tehnikale.............................................4 1.3.Joogivee rauasisalduse normatiivid.......................................................................5 1.4.Rauasisalduse vähendamise võimalused..............................................................5 2.MATERJAL JA METOODIKA........................................................................................
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välj...
Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi. Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesin...
7.Jahutatud joogipudeli "higistamise" dünaamika uurimine. Hoidsin kraanist villitud veega plastpudelit külmikus tempraturil +5 kraadi, ligikaudu 3 tundi. Jargmsena asetasin pudeli lauale toatemperatuuril ning mõne aja möödudes oli pudel väljaspoolt niiske. Sellist nähtust ei saa nimetada hingistamiseks kuna vesi pudeli peal on tekkinud sinna väljast poolt, mitte seest. Põhjus märgunud pudelel on jargmine: õhk koosneb alati mingil määral vest, seda siis gaasilisel kujul, kui õhk on soe, siis vee molekule on seal rohkem, külmas keskkonnas on vee kogus õhus tunduvalt väiksem. Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laial...
Referaat 9.klass 13.05.2006 Sissejuhatus Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil. On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Se...
1.MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES1.1 Vesi inimorganismis2.VEE OLULISUS TAIMEDES2.1 Vee füsioloogiline tähtsus2.2 Veepotentsiaali olemus
1 VEE ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE Vee nn. üldkaredus on vee mööduva kareduse (Ca ja Mg vesinikkarbonaadid) ja püsiva kareduse (vees lahustuvad Ca ja Mg soolad) summa. Vee üldkaredus on 1 liitri vee tiitrimiseks kulunud kompleksoon III millimoolide arv. Kompleksoon III reageerib kõigi vees lahustunud raske- ja leelismuldmetallide ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO). Koostage katsetulemuste tabel büreti alg- ja lõppnäitude kohta. Tehke kindlaks ja märkige protokolli tabelisse büreti skaala näidud 0,02 ml täpsusega. Reaktiivid: Kompleksoon III (etüleendiammiintetraäädikhappe ...
Vee puudus maailmas Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva ja veepuudus mõjutab 2/5 kogu maailma rahvastikust. Kuigi vesi on eluks vajalik osa, siis sellegi poolest sureb iga aasta vee puudusesse 2 miljonit inimest ning nendest 1,4 miljonit on lapsed. Arengumaades juhitakse 90% reoveest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse ning puhta vee puudumisest tingitud haigustesse sureb 2,2 miljonit inimest aastas. Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus ka...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tõnu Säre Veekasutus põllumajanduses Referaat Juhendaja: Ain Saaret Tallinn 2014 Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest. Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega. Kliimamuutused vähendavad omakord...
,,Üle rahutu vee" August Gailit Martin Vaidel oli oma paat olemas ja täidetud asjadega, kuid ta ei suutnud kodust lahkuda. Ka ta naine, Liis, ei soovinud kodumaja maha jätta ning seetõttu tegi ta selle säravalt korda, enne lahkumist, et mälestustesse jääks maja maha ilusa ja puhtana. Külas oli ka teine mees, kel oli suur paat. Too tassis paadi vana mööblit ja asju täis ning lubas kõigile, et võtab nemadki kaasa ent ühel ööl oli ta lihtsalt märkamatult kadunud koos paadiga. Saabus hetk, mil kõik olid juba sunnitud lahkuma, kostis plahvatusi ning hävitustööd. Siis tormas ka Martin Vaidel paadi juurde, soovimata näha kuidas ta naine kodumajaga hüvasti jätab. Paadis oli endine pastor Enn Tormet, kes oli ameti maha pannud, ning sellega teeninud külaelanike eemalhoidva hoiaku. Tema pere küüditati. Enn Tormet oli metsas Juhan Raidiga, kes oli üks sõdurites...
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...
VEE KASULIKKUS TERVISELE 10.klass Puhas vesi inimene peaks saama iga päev 2-3 liitrit vedelikku Eestis on puhast vett piisavalt Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada higistatud vedelik. Haiguse ajal- palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja ka paljud ...
Elutähtis vesi Koostaja: Kärt Hansen Juhendaja: Merike Rosin 5.klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on ...
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus ➢ Tööstuste meetod – destilleerimine ○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e iooni...
Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks....
MIS ON VESI? Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAM...
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhast...
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi aja...
PärnuJaagupi Gümnaasium Referaat bioloogias Oktoober 2006 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Mis on muld?............................................................................................................................. 3 0.1 Muldade määramine..........................................................................................................4 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:..................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed.........................
Vee- ja elektrienergia kokkuhoid Vee kokkuhoid · Eelista vanni kasutamisele dussi, kuna vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dusi all käimine · Ära pese pesu ja nõusid voolava vee all · Veendu, et kraan ei tilguks! Elektri kokkuhoid · Jälgi, et tuled põleksid vaid neis ruumides, kus ise parajasti viibid · Ära jäta elektroonikaseadmeid standby olekusse, sest ka nii kulub elekter eriti hoolikas ole seinastepslisse unustavate telefonilaadiajate osas Elektri kokkuhoid · Toidu soojendamiseks kasuta mikrolaineahju · Pliit - kuna ahjuplaadi üleskuumutamiseks kulub suur hulk energiat, siis kasuta ühte plaati järjestikku mitme toidu valmistamiseks Elektri kokkuhoid · Lülita pliit välja paar minutit enne toidu lõplikku valmimist - see on veel piisavalt kuum, et toit lõpuni keeta/küpsetada. · Kasuta nõudpesumasinat sellega pestes saavad nõud...
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud jõed, mered ja ookeanid on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattud...
Vee tarbimise tähtsus Kaili Parts 7c KSG 2013 Vee tähtsus meie organismis Inimese kehakaalust moodustab vesi 60% Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame vett, mis tuleks kiiresti asendada Vesi on kogu meie organismi töötamiseks hädavajalik Piisavalt palju vett iga päev aitab toota terveid rakke ja hoiab sellega immuunsüsteemi tugevana Kui palju vett ma jooma pean? Vee tarbimise reziim oleneb inimese vanusest, füüsilisest koormusest, kliimatingimustest jne... Üldiselt vajab täiskasvanud inimene 28-35ml vett kehamassi kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus u. 2L, mis saadakse nii söögist, kui ka joogist. Kõige sagedamini soovitatakse päevas juua keskmiselt 2L, ehk 8 klaasi vett. Dehüdratsioon Dehüdratsioon tekib liiga vähese veetarbimise või suure kofeiinisisaldusega jookide (energiajoogid, kohvi, tee) tarbimise tõttu. Sümptomiteks on: Kuiv suu ja/v...
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
Kreeka sõnn Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes a...
Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamis...
Miks ei ole looduslik vesi kunagi puhas? V:Sest vesi on väga hea lahusti ja siis suuremal või väiksemal määral lahustuvad vees õhus leiduvad gaasid. Missugused soolad põhjustavad vee karedust? V:Kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Mis on katlakivi, millisel juhul see tekib ja kuidas saab seda kõrvaldada? V:Katlakivi tekkib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg/HCO3)2 vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm ...
VEE RINGKÄIK LOODUSES Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga. Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole. Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe. Kuidas vee ringlemine toimub? Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Pi...
Vee karedus ja katlakivi Pilt katlakivist enne selle eemaldamist. Vee karedus ja katlakivi Pilt pärast katlakivi eemaldamist äädikhappe abil. Katlakivi võis tekkida vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Katlakivist saab vabaneda hapete abil ja mina vabanesin katlakivist äädikhappe abil. Katlakivi võib mõnikord olla pruunikas sellepärast, et vesi sisaldab rauasoolasid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
