Otsingule " vatsakest" leiti 38 faili

14
docx

Anatoomia eksam

Suur vereringe funktsioon-algab aordiga sĂŒdame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kĂ”ikidesse elunditesse. Suur vereringe algab vĂ€ikeses vatsakest ja lĂ”peb paremast kodast. SVR-VV-PK. VĂ€ike vereringe funktsioon-algab sĂŒdame paremast vatsakesest kopsutĂŒvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima lĂ€bimÔÔduga on paeveresoon, vĂ€iksemad on lisa- ehk kĂ”rvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kĂ”ige peenemaid veresooni, mis on nĂ€htavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri vĂ”ib ĂŒhest veresoonest teise voolata. SĂŒda...

Meditsiin -
79 allalaadimist
1
doc

SĂŒda

Ülesanneteks on kehaosade ĂŒhendamine, ainete transportimine ning osalemine jÀÀkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, vĂ”imaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ĂŒhtlustamist kehas ning jÀÀkainete eemaldamist. SĂŒda on lihaseline elund, mille ĂŒlesandeks on pumbata verd kehas laiali ning...

Bioloogia - Keskkool
88 allalaadimist
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Inimese sĂŒstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. NĂ€rvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Ve...

Bioloogia - Keskkool
451 allalaadimist
35
ppt

Vereringeelundkond

VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel MĂ€ekask Vereringeelundkonna moodustavad: sĂŒda veri veresooned SĂŒdame ehitus: SĂŒdant ĂŒmbritseb sĂŒdamepaun, mille ÔÔs on tĂ€idetud vedelikuga, mis vĂ€hendab hÔÔrdumist. VastsĂŒndinu sĂŒda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. SĂŒda paiskab iga kokkutĂ”mbe jĂ€rel vĂ€lja kuni 140 ml verd...

Bioloogia - PÔhikool
56 allalaadimist
78
doc

Exami kĂŒsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lĂŒmfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erĂŒtrotsĂŒĂŒdid e. punased verelibled leukotsĂŒĂŒdid e. valged verelibled trombotsĂŒĂŒdid e. vere liistakud. Reakts...

Inimese anatoomia ja... - Tallinna Ülikool
112 allalaadimist
11
doc

Inimese fĂŒsioloogia

TĂ€iskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lĂŒmf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ĂŒl. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad l...

Inimese anatoomia ja... - Tallinna Ülikool
290 allalaadimist
4
doc

Inimene (anatoomia)

1 Inimese ĂŒldiseloomustus Riik ­ loomad HĂ”imkond ­ keelikloomad (selgroogsed) Klass ­ imetajad Selts ­ primaadid (esikloomalised) Sugukond ­ inimlased Perekond ­ inimene Look ­ tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on vĂ”imelised Ă”ppima viipekeelt...

Bioloogia - Keskkool
58 allalaadimist
9
doc

SĂŒdame töö ja trenni mĂ”ju sellele

GĂŒmnaasium Referaat SĂŒdame töö ja trenni mĂ”ju sellele Anon ĂœĂŒmne Kooli nimi 2010 Sisukord: 1) Tiitelleht .......................................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sis...

Kehaline kasvatus - Keskkool
22 allalaadimist
1
rtf

Vereringeelundkond

1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) SĂŒda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) TĂ€htsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jÀÀkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke SĂŒdame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) SĂŒdant ĂŒmbritseb sĂŒdamepaun...

Bioloogia - PÔhikool
14 allalaadimist
5
doc

Elundkonnad

1. katab ja kaitseb inimkeha vÀljastpoolt keemiliste ainete sissepÀÀsu eest,tÔkestab bakterite sissepÀÀsu, hoiab organismi veekao eest, tÔkestab ka vee sissepÀÀsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud vÔtavad vastu Àrritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis m...

Bioloogia - Keskkool
35 allalaadimist
4
odt

Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mÔjust organismile

Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte ĂŒksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hĂ€davajalik arengutegur, tĂ€iskasvanule lĂ€heb neid vaja lĂ”dvestuseks ja tö...

Kehaline kasvatus - PÔhikool
22 allalaadimist
2
docx

SĂŒda ja veresooned

ErĂŒtrotsĂŒĂŒdid (punalibled) ­ tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. LeukotsĂŒĂŒdid (valgelibled) ­ tuumaga, aktiivse liikumisvĂ”imega. TrombotsĂŒĂŒdid (vereliistakud) ­ tekivad luuĂŒdis, osalevad vere hĂŒĂŒbimisel. Hemoglobiin ­ koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ĂŒlesanded: 1) Transpordifunktsioon...

Bioloogia - PÔhikool
25 allalaadimist
9
rtf

Morfoloogia kĂŒsimused ja vastused

Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjĂ€se, tagajĂ€se 2. Topograafilised mĂ”isted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. kĂŒlgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kĂ”htmine *Ekstern...

Loomakasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
54 allalaadimist
10
odt

SĂŒda ja veresoonkond ning haigused

SĂŒda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...

Bioloogia - PÔhikool
24 allalaadimist
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja fĂŒsioloogia

loeng Refleksid, refleksi mÔiste Refleks on organismi vastus Àrritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse vÔtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on nÀrvirakk...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
208 allalaadimist
2
docx

Vereringe elundkond

SĂŒdame ehitus: SĂŒdant ĂŒmbritseb sĂŒdamepaun, mille ÔÔs on tĂ€idetud vedelikuga, mis vĂ€hendab hÔÔrdumist. Inimese sĂŒdames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest . SĂŒdame osad: parem koda, vask koda, ĂŒlemine ÔÔneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hĂ”lmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, par...

Bioloogia - PÔhikool
7 allalaadimist
3
docx

Vereringeelundkond. ImmunsĂŒsteem. Hingamiselundkond

SĂŒdame ehitus · SĂŒdant ĂŒmbritseb sĂŒdamepaun, mille ÔÔs on tĂ€idetud vedelikuga. Mis vĂ€hendab hÔÔrdumist. · SĂŒda paiskab iga kokkutĂ”mbe jĂ€ral vĂ€lja kuni 140 ml verd. Min lĂ€heb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit ­ 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hĂ”lmased sĂŒdameklapid...

Bioloogia - PÔhikool
15 allalaadimist
12
docx

Ülevaade psĂŒhholoogiast

TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lĂ€vi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. LĂ€vesid on erinevat tĂŒĂŒpi "ErinevuslĂ€vi" on a) vĂ”ime eristada, kas stiimul esines vĂ”i mitte b) vĂ”ime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) vĂ”ime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt...

Ülevaade psĂŒhholoogiast - Tallinna Ülikool
100 allalaadimist
1
rtf

Bioloogia Linnud

ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel kĂŒlma ajal pesitsuskoha lĂ€hedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rĂ€ndeteid, talvituspaiku RĂ€ndlinnud-vahetavad elupaika sĂ”ltuvalt aastaajast, kevadestsĂŒgiseni pĂ”hjapoolel, tavel lĂ”unapoolsetel aladel RĂ€ndeteed-teed mida mööda lennates...

Bioloogia -
4 allalaadimist
18
odt

KĂ€itumise fĂŒsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia ­ organismi ĂŒlesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel FĂŒsioloogia ­ organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas ­ tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pĂ€rilikest tegureist ĂŒhiseid umbes 98,4%. Str...

FĂŒsioloogia -
58 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto