Vooluhulk Mittepide Veetase H Jäätumine Vesi v Kuupäev Nähtused - voolab jää Q jäätumine (cm) I pinnal -↑ (m3/s) -Z 1/1/1997 77 0.14 I 250 1/2/1997 79 0.15 I 250 1/3/1997 80 0.15 I 250 1/4/1997 80 0.14 I 250 1/5/1997 82 0.15 I 250 1/6/1997 84 0.15 I 250 1/7/1997 84 0.15 I 250 1/8/1997 84 ...
Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND..............................................................................................................6 LINNUS ...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mäng...
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................8 Paide Ordu...
Description The eastern border of Livonia was mainly formed already in the first half of the 13th century and the first belt of fortresses here was probably ready by the end of the 13th century. The first fortresses were not built on the border but further inland. The first decades of the 14th century brought no changes in the situation. Early in 1340 the relationship with Russians deteriorated again. Provincial master Burchard von Dreileben planned a campaign against Pskov and demanded the help of Tartu bishopric. The provincial master began to build another belt of border fortresses. On the Annunciation Day, March 25, 1342, the building of fortresses in Marienburg and Vastseliina began. The latter was called the fortress of the Virgin Mary, but it soon acquired the name of New (vastse) Town (Castrum Novum, Neuhausen, Nyhusen, Nowogrodek). The name is probably the result of a chronological comparison with the older Kirumpää fortress. T...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Nii Avinurme kui ka Orava sotsiaalnõunikud omavad alluvaid, Vastseliina aga mitte. Ametikoha eesmärkidest tuleb välja ka erinevusi nimelt on Avinurme ja Orava valla peamiseks eesmärgiks ikkagai aidata valla elanikke lähtudes erinevatest aspektidest nagu tervishoid, rahaliselt hättajäänud isikute toetamine...
Eesti vaatamisväärsused HINNI KANJON Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis...
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Võru county By: Casper Gregory Tanner Leies From: Audru School Teacher: Sirje Aija Class: 7a Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish ...
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnu...
Vastseliina Gümnaasium Stress Põhjused ja tagajärjed Koostaja: Vastseliina 2008 Stress Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame millise hinnangu anname olukorrale. Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on...
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Se...
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · ...
Klaasi puhumine Sander Lepla IX klass Vastseliina Gümnaasium Klaasipuhumine leiutati 2000 aastat tagasi. Esiteks tuleb võtta toru otsa poolvedel klaasi kamakas, mida hakata puhuma. Pärast poolvedela klaasi võtmist tuleb hakata toru keerutama ning puhuma. Vahel tuleb ka klaasi taaskord kuumaks ajada, sest klaas jahtub vahel maha ning seda ei jõua siis puhuda. Klaasi puhumiseks tuleb tuua toru koos puhutava klaasiga enda ette, silmade kõrgusele.
Tarvo Nõmm ,,Minu Island" Hanna Moor Vastseliina Gümnaasium 2014 Tarvo Nõmm Muusik ja muusikaõpetaja. Kolis Islandile 2000. aastal. Elas Islandil 9 aastat. ,,Island on tule ja jää maa." Island Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Rahvusköök Paljud Islandi rahvustoidud on valmistatud mädandamise ja hapendamise teel. Peamiselt kasutatakse kala ja lambaliha. Islandi leib Traditsiooniline Islandi rukkileib koosneb rukkijahust, täisteranisujahust, soodast, hapupiimast ja siirupist. Küpsetamiseks kasutatakse maasisest soojust. Leivatainas pannakse papist piimapakki ja viiakse Leivamäele. Leivamäel on igal perekonnal oma leivaauk. Leiba küpsetatakse maa sees 24 tundi. Loodus Island on tuntud väga mitmekesise looduse poolest. Tuntumad turismiobjektid on vulkaa...
Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid ...
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng Maailmapilt- ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte võib liigitada kolmeks: 1. ...
Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele ...
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -...
Essee Orgaaniline Keemia. Vastseliina Gümnaasium Kristin Tisler Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses. Siis ilmus nimeka rootsi keemiku Jackob Berzeliuse õpik, milles orgaanilisele keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ta ja propageeris tol ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilised ained saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalistid väitsid, et ainult elusorganismides esineb salapärane elujõud, mille mõjul lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest tekivad keerulised orgaanilised ühendid.Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini ülikooli professor F. Wöhler. Wöhler soojendas ammooniumtsüanaadi lahust, mida tol ajal loeti tüüpiliseks a...
Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probl...
Vooluvee kujundatud pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid - jõeorud. Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on: Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialda...
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis,...
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korr...
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM JAHTLAEVA LENNUK ÜMBERMAAILMAREIS REFERAAT KOOSTAJA ANETTE PILT 7. KLASS VASTSELIINA 2013 SISUKORD 1. JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Aarne Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). S...
Eesti Kõrgustikud Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt LõunaEesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgust...
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 ...
Jüriöö ülestõus 13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi ...
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kää...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
Titanic TITANIC Sander Lepla IX klass Vastseliina Gümnaasium TITANIC Titanic Vocabulary Colliding : Hit by accident when moving Epic : A long poem, typically one derived from ancient oral tradition, narrating the deeds and adventures of heroic or legendary figures Disaster : A sudden accident that causes great damage or loss of life Voyage : A long journey involving travel by sea or in space Ill-fated : Destined to fail or have bad luck Titanic RMS (Royal Mail Ship) Titanic was a British passenger liner that sank in the North Atlantic Ocean in the early morning of 15 April 1912 after colliding with an iceberg during her maiden voyage from Southampton, UK to New York City, US. The sinking resulted in the loss of more than 1,500 passengers and crew making it one of the deadliest disasters in modern history. ...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Peeter I visiidid Eestisse Peeter I Vastseliinas 1697. aastal asus Peeter I Suure saatkonnaga teele Lääne-Euroopasse. Eesmärgiks õppida tundma sealseid kombeid ja valitsemistavasid, et ennast arendada ja seda enda riigi kasuks ära kasutada. Tema sihiks olid Holland ja Inglismaa. Venemaa ja Rootsi piirialal ületas ta just Vastseliina piirilinnuse juures. Peale seda suundus tsaar Riiga, kus ta tutvus kaitserajatistega, mis ei meeldinud rootslastele väga. Peeter I Narvas Kui 1700. Aasta sügisel Venemaa Rootsile sõja kuulutas, tungisid Peeter I väed otsejoones Narva alla. Ta lootsi Narvat kiiresti vallutada, aga see ei õnnestunud ja ta lahkus Eestist enne kui Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Eestisse jõudis. Peeter I Tartus ja Narvas Peeter I jõudis oma vägedega Tartu alla 1704. aasta mais. Ta käskis Tartut pommitada ja peale seda olid vaenlased sunnitud alistuma. Hiljem käis Peeter I Narvas kindu...
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane ...
Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas i...
Eesti Vabadussõja algus 28.november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda.Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osak...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat...
Hea Eesti Vabariik, Palju õnne sünnipäevaks! Sinu sünnist möödub homme 94 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Sina. 94 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor j...
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa...
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval...
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad kehar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
