Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
KÄSNAD Koostajad:Vaiko Vaher,Mark- Andre Perve,Karel Hinno,Siim Vorobjev Juhendaja:Maarja Männiste Ehitus Ø Käsnad on veekogu põhjale kinnituvalt elavad,tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Ø Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Ø Käsnade läbimõõt on mõni mm,suurimad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Eluviis Ø Erinevalt enamikust loomadest on nad liikumatud.Nende elu möödub Kinnitatult substraadile. Ø Käsnad elavad vees. Elupaik Ø Käsnad elavad peamiselt soojades meredes.Magevetes on liike vähe. Ø Käsnad elavad vees taimedele,kividele,limuste kodadele ja teiste veealustele kehadele kinnitunult. Ø Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn,tavaline jõekäsn,Mülleri jõekäsn ja mageveekäsn. Harilik järvekäsn Toitumine Ø Käsna keha pinnal on arvukad ...
1. Roostehaigused rooste värvi laigud. Sõrmega saab ära lükata pealt. Fungitsiidid 2. Laiksused kõrrelistel taimedel. Erineva värvusega laigud. Rooste võib ka roosil olla. Kõrreliste pruunlaiksus, võrklaiksus, silmlaiksus, äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näh...
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidli...
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhu...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb päraku...
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumat...
Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad. Paljude putukaliikide puhul on isaseid ja emaseid kerge üksteisest eristada, teistel on nad aga omavahel väga sarnased. Vaata allpool toodud pilte liblikatest. Kas oskad öelda, kumb on isane, kumb emane? Viljapuutupslane Kollapaabusilm Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. ...
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
Käsnad 8 klass 2007 1 · Käsnad on loomad, kes elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele jt. veealustele esemetele kinnitudes. · Eesti veekogudes elab järvekäsn ja vooluvetes jõekäsn. 2 · Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. · Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. · Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad. · Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. · Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. 5 · Tuntud süvamere liik on veenusekorv. 6 · Käsna keha pinnal on arvukad po...
PUTUKAD Insecta Putukad on kõige liigirikkam loomarühm. Putukate liike on üle kolme korra rohkem kui kõiki teisi loomaliike kokku. Putukaid leidub kõikvõimalikes elupaikades, nad elavad vabalt või varjatult maapinnal ja vees, sõnnikus, kõdus ja laipades, taimedel ja taimede surnud ja elusates osades, loomade kehal ja sisemuses. Putukate keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid ning üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Lisaks nendele veel kolm paari suiseid. Suiste ehitus on sõltuvalt putukate toitumistüübist väga erinev. Lähtetüübiks on prussakaliste, mardikaliste, sihktiivaliste haukamissuised, mis on kohastunud tahke toidu vastuvõtmiseks. Toitumisviisi muutumisel kujunesid ümber ka suised. Mesilastel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke õienektari vastuvõtmiseks. Sääskede ja lutikaliste suised on muundunud pisteharjasteks, millega saab verd või taimemahl...
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. ...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
Ehitus Käsnad on kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kivide...
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Elab üksikult ja on küllaltki liikuva eluviisiga. Toitumine: Täiskasvanud lestad toituvad limustest ja väikestest kaladest. 1 ja 2 aastased lestad toituvad...
EHMESTIIVALISED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Taksonoomia............................................................................................................................... 4 Elupaik ja arvukus.......................................................................................................................4 Välisehitus...................................................................................................................................4 Toitumine.................................................................................................................................... 5 Bioloogia.............................................................
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal kaelusviburrakkude kamber väljavoolu kanal käsna sisemus heiteava Paljunemine Suguline paljunemine Sperm viljastab munaraku Liikumisvõimeline vastne ujub veekogus ringi, hiljem ki...
Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mard...
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
Konspekt. Kuidas selgrootud paljunevad. Kuidas selgrootud paljunevad? Suurem osa neis paljuneb suguliselt,aga osa mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine : Selgrootutel on paljunemisviise,mida keerulisema ehitusega selgroogsetel pole.Niteks meriroosidel on loomade kohta erakordne vime paljuneda ka pooldudes,mis on tavaline herakuliste organismide paljunemisviis.Mitmesugused lihtsa ehitusega loomad vivad paljuneda mitmeks osaks jagunedes.Nad suudavad taastada suuri kaotsilinud vi vigastatud kehaosi. Osa selgrootute,nt ksnade,hdrade ja korallide tavaline paljunemisviis on pungumine. Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on jreltulija vaid ks vanem ning jrglased on kikk hetaolised,samasuguste omadustega,sealhulgas ka puudustega.Samas on mittesuguline paljunemine lihtne ,kiire ja thus:pole vaja kulutada energiatega aega sugurakkude toot...
KAHEPAIKSED 7.KLASS ANNELI DIETRICH KAHEPAIKSED On selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees kõigusoojased loomad eelistavad niiskeid elupaiku maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad k...
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse....
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
Elu omadused Bioloogia- on teadus, mis uurib elu (bios-elu , logos- teadus) · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koos esinemise kaudu Elu organisatoorne keerukus väljendub · ehituslik tasand (biomolekul) · regulatoorne tasand ( kõik toimuvad protsessid) · talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed sp...
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Lepatriinula sed Karl Kristjan Tamm Lepatriinula sed Tallinna 21. Kool Karl Kristjan Tamm 6B Klass 2013 Sisukord Sissejuhatus lepatriinulastest.................. 2 Lepatriinud.................. 3 Välimus.................. 4 Paljunemine.................. 4 Tuntus.................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatrii...
Okasnahksed. (ECHINODERMATA) Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi. Okasnahkse looma keha on enamasti viiekiirelise ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimi...
Ujurlased Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline se...
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid ...
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. ...
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv -...
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Lepatriinulased Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu kattetiivad on punast või oranzikat värvi millel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda. Toitumine Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt ...
Lepatriin · Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lep...
· Kes on käsnad? Vees elavad loomad, kes ennast ei liiguta. · Kus käsnad elavad? Soojades meredes (soolases ja magevees). · Millised käsnad elavad Eestis? Eesti seisuveekogudes elab järvekäsn, vooluvetes jõekäsn · Järvekäsna ehitus. · Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunu...
MERITÄHT (ASTEROIDEA) Meritäht on veidra välimusega mereloom, nimelt puudub tal pea. Tavaliselt on meritähel viis kiirt ( e. jätke ). Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Neil on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on ...
Hink Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid. Teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest ja Kihnu lähistelt. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hingu eluviis on omapärane: ta t...
Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja o...
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, ke...
PÕRNIKLASED (Scarabaeidae) Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)..........................................................7 6. Ohud ja vaenlased................................................
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Bioloogia 10.04.2012 Post-embrogenees (sünnijärgne areng) Areng · Otsene o Imetajad o Linnud o Roomajad · Moondega o Vaegmoondega Muna Vastne Valmik o Täismoondega Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast ...
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kell...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
