Haridus ei küsi arvamust Raamatus “Tõde ja õigus 2” käsitleti palju erinevaid probleeme. Toodi välja murekohti inimeste käitumises kui ka mõttemaailmas. Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta ...
Paikuse Põhikool Carmen Liis Põder Referaat Peatrauma Juhendaja: Kaisa Jaakson 2015. aasta Sisukord Mis on peatrauma? Kuidas ära tunda peapõrutust? Peapõrutuse ohtlikud sümptomid. Mis on peatrauma? Peatrauma on see kui kukkud peaga vastu kõva pinda, samuti löögi korral pähe ja nende tagajärjel võib tekkida ajupõrutus. Kuidas ära tunda ajupõrutust? Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab Peapõrutuse ohtlikud sümptomid. Löögi korral pähe tekib ajus 2 vigastuskollet: üks löögikohal, teine vastaspool Ninast tuleb vesist, kergelt verist vedelikku Silmade ümber tekivad sinised verevalumid kuigi otsest lööki silmade ümber pole olnud. Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112 Kasutatud info: ht...
Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus Kett: Iga teenenduse korral on ettenähtud keti pingsuse kontrollimine. Samuti kontrollitakse keti väljavenivust visuaalselt.Kui ketti pingutab hüdrosilindrist kolb siis võib kett lõtv olla st. Keti kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaan.Kui ketipingutus toimub vedru jõul siis tuleb eelnevalt keerata väntvõlli, et keti vastaspool oleks pingul, seejärel vabastada pinguti hoide mutter pool ringi.Ning keerates veel väntvõlli sulgeda uuesti hoidekapsel. Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru.Rihma saab kontrollida kui selle katted eemaldada.Katete eemaldamiseks tuleb eemaldada generaatori rihm jne. rihmad.Sammuti ka mootori väntvõlli rihma seib.Rihm ei tohi olla õline, kui on siis vahetada ja nukkvõlli otsatihend.Enne rihma eemaldamist leidke kõik pöörlevate rataste märgid.Kui märgid on leitud siis ...
Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering Sissejuhatus Järgnevalt refereerin Julie Q. Morrissoni 2007nda aasta artiklit ,,Social validity of the critical incident stress management model for school-based crisis intervention", milles tutvustatud ning arvustatud CISM (Critical Incident Stress Management) mudeli rakendamist kriisiabiks koolis. Artikkel pälvis minu tähelepanu, kuna CISM-i lähenemisviis probleemile tundub mulle sümpaatne, huvitav ning perspektiivikas ja koolisüsteemi teemasse kaasamine on emotsionaalselt lähedane aines. 2 CISM mudel kooli kriisiabis CISM mudel töötati Jeffrey T. Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks. Nüüdseks on seda katsetatud erinevatel katserühmadel, nagu näiteks sobilikkus kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765) Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe te...
Ultimate, reeglid Ultimate (mõnikord frisbi või ultimate frisbee) on meeskonnasport, mida mängitakse lendava taldriku ehk kettaga. Mängu eesmärk on saada punkte söötes ketast vastasasuvasse värava-alasse. Mängijad ei tohi koos kettaga liikuda ning ketast käes hoidev mängija peab hoidma ühte jalga maas. Kuigi algselt kutsuti spordiala ultimate frisbee'ks, on praeguseks ametlikuks nimeks välja kujunenud ultimate kuna sõna Frisbee on registreeritud kaubamärgina. Eestis on spordiala tuntud pigem frisbi nime all. Reeglid: Kaks seitsmeliikmelist võistkonda alustavad vastastiku asetsevatest lõpualadest ning üritavad liigutada ketast üksteisele söötes teisele poole platsi. Mäng algab, kui kaitsev meeskond viskab ketta üle platsi ründavale poolele. Kui ketas on mängus, ei või enam ketast käes hoides liikuda, kui on lubatud liikuda ja teha petteid kuni üks jalg maad puudutab. Nii ei tekki mängijate vahel kehal...
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur Jaotava kauplemise strateegia ja taktika Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2 Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatuseks..................................................................................................3 Jaotava kauplemise situatsioon..........................................................................3 Jaotava kauplemise strateegiad.......................................................................3-4 Taktilised ülesanded...........................................................................................4 Sei...
4/12/ 10A Ajateenistus või palgaarmee Tänapäeval on väga aktuaalne teema kas ajateenistus või palgaarmee. Mina isiklikult olen ajateenistuse poolt. Järgevalt toon poolt ja vastu argumente. Nagu öeldakse, teeb sõjavägi poisist mehe. See on üpriski tõekspidav ütlus, kuna sõjavägi õpetab ja kasvatab. Sealne range distsipliin tuleb pikas perspektiivis üsnagi kasulikuks. Samas on see ka kui iseseisvuskursus, kus saavad ajateenijad ennast proovile panna, kasvatada kohusetunnet ja vastutust. Eks endalgi ole kuidagi turvalisem tunne, kui elada koos mehega, kes on läbinud ajateenistuse. Mõne inimese jaoks on on ajateenistus ka selles suhtes hea, et siis saab peale gümnaasiumi aja aastaks maha võtta ja värskelt uuesti siis ülikooli minna, kui on tahtmist. Aamas on ajateenistusel ka omad miinused. Nimelt on täiesti reaalne, et kui jätta aasta vahele, siis ei viitsita enam uuesti kooli minna. Siinkohal saabki nimeta...
Valguse ja varju piiril Elu pole kunagi kindalt mustvalge, alati leidub ka keskmiseid toone. Me peame tihti elus otsuseid langetama ja valima endale sobivamaid lahendusi. Kuidas kondel olla? Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada? Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M.Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril, sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks. Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, m...
Mõrv õilsa eesmärgi nimel on põhjendatud Inimesi uskuda on väga ohtlik. Mõrv on oma olemuselt üsna amatöörlik kuritegu, mida tehes ei saa seda enam tagasi võtta. Elus kohtame mõrvasid igapäevaselt, kuid kas õilsa eesmärgi nimel on mõrv ka õigustatud? Öeldakse, et õnn ja tühi kõht käivad harva käsikäes. Üheks meie suurimaks probleemiks üle maailma ongi just nälg, tänu millele ei saa paljud inimesed tunda rõõmu neist ümbritsevast. Juba sajandeid tagasi oli peamiseks toiduallikaks küttimine, mida tehes sai kõhu täis ja tuju rõõmsaks. Sellepärast on see ka tänapäeval vägagi tegus ala, kuid sellega kaasneb elusolendi mõrvamine. Ka poelettidele jõuab liha ju ometi looma tapmise läbi. Seega mõrv nälja kaotamiseks on kindlasti õilsal eesmärgil ning põhjendatud ja samas ka esivanematelt päritud tegevuse jätkamine. Eelnevalt rääkisime just looma tapmisest toidu saamiseks, kuid ometi on olemas ka inimesi, kes tapavad loomi ilu päras...
Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul j...
Õlitussüsteemi tehniline hooldus Tänapäeva mootoritel vahetatakse õli ja õlifilter diislitel 15000 ja ottomootoritel 20000 kilomeetri järgi.Kuid mitte harvem kui kord aastas.Õlivälp ei ole alati ettekirjutatud vaid see sõltub mis tingimustes auto sõidab(linnasõit, haagisevedu, mägedes sõit, talvesõit jne).Kui mootor on varustatud turbolaaduriga siis peab olema täissünteetiline õli.Tavaliselt on kõigis hooldusvihikutes antud täpne õli mark.Õlivahetus toimub sooja mootori korral, et vana õli paremini väljuks, alati vahetakse koos õlifiltriga.Paljudel autodel tuleb eemaldada karterikaitse, õlikork keeratakse spetsiaalse võtmega, õlikorgi vastaspool on magnet ja sellelt tuleb eemaldada metallipuru.Õlifiltri vahetamisel kasutatakse lahti keeramiseks spetsiaalset võtit, õlifiltrit ei panda õlisse. Need õlifiltrid millel on vahetatav element eemaldakse kaas, siis element ja siis puhastatakse filtrikorpus seest.Mõne filtri e...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS Referaat Tallinn 2016 Sisukor 1. Esimene istung............................................................................................................................4 1.1 Kohtuistungi üldinfo.............................................................................................................4 1.2 Nõuded..................................................................................................................................4 1.3 Istungi käik...........................................................................................................................4 1.4 Analüüs.................................................................................................................................5 2. Teine istung................
I MAAILMASÕDA (1914 - 1918) 1. Sõja puhkemise põhjused: • Alahinnati ohtu • Sõda romantiseeriti & lihtrahvas pidas seda põnevaks • Organisatsioonide puudumine, mis kriise reguleeriks • Diplomaatja oli vigane ning korrast ära 2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur ...
"Tõde ja õigus" IV Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees. Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees. Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne. Suurim õnn armastus. Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu. Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa. Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast...
Ühe inimese lagi on teise põrand Inimeste võimed on erinevad. Üks on hea matemaatikas, teine muusikas. Ühest saab kuulus tuumafüüsik, teine lõpetab elu pudelit kallutades. Usun, et kõik algab sellest, kuidas ja mida on lapsest peale selgeks tehutd ja milliseid eluväärtusi õpetatud. Seatud eesmärke ja julgustatud neid saavutama. Kulutatud palju aega kasvatamisele, harimisele ja silmaringi laiendamisele. Käima hakkamisest alates peab leidma tegevuse, mis sind huvitab ja selle siis käsile võtma. On loomulik, et huvid vahetuvad ja leitakse ikka midagi uut ning veel paremat, kuid millestki lihtsakäeliselt loobuda ei ole õige. Enesekindlus, usk endasse , sihikindlus ja suhtlemisoskus on kindlasti edu võtmeks. Peab endasse uskuma, rühkima oma eesmärgi poole ja tegema kõik ,et seda saada. Pahatihti ongi loobujad need, kes löövad käega ja jäävad lootma ,et eks kunagi veab neilgi ning et kunagi...
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi....
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse,...
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,...
1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tart...
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Palgapoliitika Eestis 2011. aastal toimunud rahvaloendus näitas, et Eesti elanike arv on märkimisväärselt vähenenud. Põhjuseks pole mitte laastav katk, vaid riigi poolt pakutav tööturg ja tasustamine. Majanduskriis jättis sügava jälje ning tööturu taastumine ja pikaajaline tööpuudus sundis inimesi tööotsinguile välismaale. Lahkujateks on olnud nii noored kui vanad, kuid just noorte potentsiaalist midagi muuta tunneb Eesti riik kõige rohkem puudust. Tänase Eesti probleemiks pole ainult tööpuudus, vaid väikesed palgad, suur töökoormus, maksud ja aina kallinevad hinnad. Selline olukord on põhjuseks käesoleval aastal toimunud haridus- ja tervishoiutöötajate streigile, lisaks üha rohkem tuure koguvale poliitilisele kriisile. Palgapoliitika on töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogum, mille organisatsioon kehtestab vastavalt oma eesmärkidele ja mis on konkreetsema palgasüsteemi lo...
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistae...
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigus...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega tahet...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Silver Tõgen LÄBIRÄÄKIMINE Iseseisevtöö Kursus EV107 Tartu 2010 SISUKORD Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST........................................................................................ 3 TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE...................................................................................... 4 LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES.......................................... 6 LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS..................................................................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
ITAALIA VALITSUS- Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust. MIDA Subjektiivsed tundmused on tõetunnetamisel tähtsamad, kui usk mingisse TUNNISTAVAD ideoloogiasse või objektiivsetesse tõsiasjadesse. Siiski varjutab kiriklik ITAALLASED ideoloogia peaaegu kõiki asjatoimetusi. Vaid kõrgharidusega itaallasel on TÕENDIKS kombeks oma väidete toetuseks fakte tuua. MILLEST Üksikisik vastutab oma otsuste eest, aga tihtilugu oodatakse, et ta alluks ka LÄHTUTAKSE perekon...
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Peamiseks mõtteks on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Vähemalt 4 koostisosa: Inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osi. (Eesmärkide saavutamise keskkond). Eesmärgiks on anda tulemuse, peab alustama tulemuste kavandamisega ning suunama ja korraldama kõik oma varad nende saavutamiseks. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. On inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks, et rakendada organisatsooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada ...
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale ...
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus. 5) Londoni dispersioonijõud: Väga nõrgad, lühiajalised külgetõmbe-tõukejõud. Ühe molekuli aatom + tõmbab enda poole teise molekuli aatomi elektropilve -. Kohe mõjuvad nende molekulide ...
Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine Riskijuhtimise filosoofia Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega leppida! Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on k...
KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2.Esimene kaliif Abu Bakr.............................................................................................5 3.Teine kaliif Omar........................................................................................................ 6 4.Kolmas kaliif Othman................................................................................................. 7 5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi t...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste ...
Referaat TÕUS JA MÕÕN Tallinn 2014 Sisukord Table of Contents Sisukord_______________________________________________________________2 Sissejuhatus____________________________________________________________3 Sisu___________________________________________________________________4 Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2 Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles ref...
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põh...
Tegevusteooria: Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele as...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia...................................
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kog...
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
Riikide tunnustamine essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalse...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM INTERNETIPETTUSED Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Enimlevinud internetipettused ........................................................................................................... 4 Internetioksjonid ............................................................................................................................ 4 Tulevikku ennustavad kirjad ........................................................................................................... 4 Püramiidskeemid ............................................................................................................................ 4 Loteriid ..........................................................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu ...
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muu...
Lahutus. Lõpp või algus? Iga päevaga Sinust eemale rebenedes mu juuksed muutuvad üha raskemaks, need suruvad mu maadligi kuni taipan need lõpuks lõigata. Ma ei lase neil halliks minna, ma ei katku neid peast, ma lähen juuksuri juurde, et uut elu alustada. Tänan Sind selle koosveedetud aja eest, selle eest, et andsid võimaluse mul ennast paremini tundma õppida, et õppisin tundma endas seda haavatavat last, kes nüüd solvunult nutab, kuna tema tahtmised ei täitunud. Armastussuhte lõppedes koged mitmesuguseid rasked tundeid: solvumist, pettumust, kurbust, viha. Lahutute aitamisele pühendunud ameerika psühholoogi Bruce Fisheri järgi läbitakse armastussuhte lõppemisel teatud etapid, kindlad psühholoogilised seisundid. Tema lahutusseminarides käsitletakse hoiakud ja tundeid, mida lahku minnes kogetakse. Meetodit väljendab 19 kivist koosnev püramiidi, mille otsa ronimine tähendab lahutusprotsessi järgset "uuesti ülesehitust" ja eneseleid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
