See, kuidas Tammsaare teoses tegelased tõde ja õigust otsisid seisnes selles, et nad hakkasid ennast kaitsma kiusliku naabri eest, Tammsaare teoses tõde ja õigus kajastub elu tegelik pale, see seisned selles, et kõik elus pole nii lihtne kui see tegelikult võib näida. Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakka...
Naiste rollid Vargamäel Naistel oli Vargamäel väga tähtis roll. Neil oli väga palju erinevaid ülesandeid. Esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Minule meeldis naistegelastest kõige rohkem Andrese naine Krõõt. Ta oli selles teoses teistest naistest kõige huvitavam ja nutikam tegelane. Tal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu. Talle ei meeldinud need sood ja rabad, mis seda ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas ...
Naise roll Vargamäel ja tänapäeval Aastatest aastatesse on naise roll olnud perekonnas ja ühiskonnas oluline. Eesti kirjandusklassikas ,,Tões ja õiguses" elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Vargamäel oli talu, kus elasid Krõõt ja Andres. Talu sai ostetud võlaga, kuid nad olid kindlad, et kui kõvasti tööd tehes jõuavad nad võla ära maksta ning nende lapsed saavad elada juba oma talus. Kahjuks nii see ei läinud hoolimata mehe ja naise kõvast töö tegemisest. Krõõt rabas mitmel rindel: aitas põllutöid ja heina teha, samal ajal õmbles riideid ja linu, kudus, tegi pererahvale süüa, hoolitses pere ja laste ning nende omavaheliste suhete eest, muretseda selle eest, et perel ka talvel süüa oleks. Võib öelda, et Krõõda ülesandeks oli ka sünnitada lapsi, kuid eelkõige siiski poegi. Tä...
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pä...
Arutlus teemal, milline oli naiste roll Vargamäel milline on tänapäeval? Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Aastatest aastatesse on naise roll olnud perekonnas ja ühiskonnas oluline. Eesti kirjandusklassikas „Tões ja õiguses“ elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna - Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud.Nad pidid täitma väga erinevaid rolle,näiteks nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli h...
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Vargamäe asus keset rabasi ja soid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt osalt vee all,see tegi põlluharimise väga raskeks. Selline ümbruskond jättis jälje kõigile Vargamäe elanikele, võib-olla oli sellepärast raske Vargamäelastel oma õnne leida. Krõõdaga esmakordselt Vargamäele tulnud Andres ei näinud Vargamäed sellisena nagu see oli, vaid nägi seda, milline peaks Vargamäe tulevikus välja nägema. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Pealegi ei saanud Vargamäel kunagi töö otsa, ikka tulid uued hädad ja uued takistused. Andrese jaoks oleks ehk õnn olnud see, kui Vargamäe näinuks välja nagu tema vaimusilmas, kuid seda ei juhtunud,rühmaku ta tööd palju tahes. Ometi ei tahtnud peremees alla vanduda, vaid ta...
,,Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn." (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. On inimesi, kes on õnnelikud oma ...
Vargamäe elu Andres oli tavaline talu peremees. Tema elust ei puudunud lapsed, armastav abikaasa ning salalik ning visa hingega naabimees. Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Andres oli põhimõtetega mees, väga töökas, sihikindel ning tugev. Ka tema uskus, et Vargamäel saab hakkama tõe ja õigusega mida ta raamatu vältel taga ajas. Andres elas Vargamäel koos oma laste ema ja abikaasa Krõõdaga. Krõõt oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, temast kiirgas alati sõbralikkust ja headust. Vargamäel seostatakse Krõõdaga alati ainut head ja positiivset. Krõõt sureb sünnitades tema ja Andrese viimast last. Andresele oli see suur kaotus, kuna Krõõt oli hea ja armastav naine ning ka ema. Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi su...
Rõõm ja Mure Vargamäel Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega. Niisamuti ka Andres, kes tuli mööda künklikku teed koos Krõõdaga ning juba samal ajal arutledes, mida siin paigas teha annab ning kuidas tema lapsed seda tööd jätkavad. Kuid kunagi ei lähe miski plaanipäraselt, ta polnud arvestanud naabertaluga, eesotsas Pearuga, kellele meeldis alati teha igasuguseid krutskeid ning panna proovile Andrest, et näha mis mees teine õige on. Samuti oli Vargamäe loodus väga karm ning võitlus maaga nõudis palju vaeva ja higi. Üheks suuremaks väljakutseks Vargamäel on loodus. Ümbrus on kõik soine ning igasugused tööd nõuavad suuri pingutusi. Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd põldudelt...
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naiseg...
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naiseg...
Armastus Vargamäel Vargamäe oma soode ja rabadega pakkus elukohta paljudele inimestele mitmete aastate jooksul. Olgu see siis armastus mehe ja naise vahel, armastus töö vastu või armastus oma pere ja kodu suhtes. Tammsaare on kirjutanud: " Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Mis Tammsaare selle lausega tahtis öelda? Kui palju oli Vargamäel armastust ning kelle vahel? Kui Andres koos oma naise Krõõdaga Vargamäele jõudis, oli ta suureks sooviks teha tööd, et saada elu järje peale. Ta unistas ka suurelapselisest perest ja koguni sellest, et terve Vargamäe võiks kuuluda tema lastele. Kas ta ei läinud selle sooviga mitte liiga kaugele? Andres ise tegi kõvasti tööd ja seda oli sunnitud tegema ka Krõõt, kes oli pikk ja peenike ning kellele käis see töö ilmselgelt üle jõu. Andres aga ei näinud seda, et see on naise jaoks liig. Siit kerkib üles ka küsimus- kas Andres üldse armastas oma na...
Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada t...
Ettekanne ,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja surmast. Romaan ,,Tõde ja õigus" on raamat täis kirjeldusi eestlaste tegemistest ja elu ühiskonnast. Kannatused ja surm on reaalne nähtus meie igapäeva elus. Kuid mida me saame nimetada kannatuseks ja surmaks. Kannatus on inimese vastu pidamine millelegi mis on talle vastumeelt või siis millegi või kellegi pärast halvasti tundma. Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi? Miks kiskus noore naise, Kõõda, süda valusasti rinnas kokku, nähes Eespere talu, nähes mäenukki, mida ümbritses soo, mõne männijändrikuga? Sellepärast, et tema hing ei oleks iialgi ettekujutanud sellist kodu, tema mõistis ikka kodu all põldu ja metsa- suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokk...
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud maakeral tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on jäänud samaks. Juba ürgaja inimesed otsisid endale paremaid elupaiku, ning tegid tööd selle nimel, et saaksid õnnelikult elada. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks näha peale haritud karjamaade ka õnnelik pererahvas. Aga elu ei naerata kõigile ühtemoodi ning õnnelikuks pererahvas ei saanud. Miks värgamäelased õnnelikuks ei saanud? Andrese elu kujunes eluks Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, kuid tema liigne töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta elus varju kõik muu nii naise, lapsed, pere, kui ka vabaaja ja lõõgastumise. Temast sai tõsine ja kinnine peremees, kelle jaoks töö on tähtsaim asi. Andresel oli Vargamäest oma kindel ettekujutus ja terve oma elu püüdles ta selle eesmärgi poole. Armastusest maa vastu kuju...
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Erinevatel inimestel on elus erinevad eesmärgid, erinevad unistused ja lootused, erinevad arusaamad ning ideaalid. Kuid üks asi on ühine kõigil kõik me otsime õnne. Mõned teadlikult, teised mitte. Kuid keegi meist ei taha oma elule tagasi vaadates tunda muud kui õnne, rahulolu ja heameelt ning tunda, et oleme oma elu õigesti elanud. Nii oli ka kõigi Vargamäelastega. Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm, perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma. Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, ent tema töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armas...
Naiste rollid Vargamäel Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Tänapäeval pole rollid muutunud, kuid tingimused on muutunud leebemaks ja tihti peale teevad naised meeste töid ja vastupidi. Millised olid aga naiste rollid Vargamäel ? Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba ...
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pe...
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pe...
Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes mee...
Naine mehe kõrval Tänapäeval on mees ja naine arenenud heoluühiskondades enamjaolt võrdväärsed. Hoolimata sellest, peetakse traditsiooniliselt meest perekonnas autoriteediks, kes on vastutav oma lähedaste eest. Naise positsioon tundub teisejärguline. Tihti on aga naiste elu palju raskem, kui esmapilgul võiks arvata, eriti vaadates tagasi aega, mida on kujutanud A.H. Tammsaare ,,Tões ja õiguses". Parimad näited sugupoolte vahelistest suhetest on Andres ja Krõõt ning Andres ja Mari. ,,Tõde ja õigus" algab sellega, kuidas Andres Paas toob oma nooriku Krõõda Vargamäele. Tol hetkel oli Krõõt veel noor ja elas oma unistustes. Tema ettekujutus elust väljaspool vanemate kodu oli hoopis teistsugune kui reaalsus. Krõõt ei sobinud Vargamäele. Ta oli juba kehaehituselt pikk ja peenike ning polnud loodud raske töö tegemiseks. Andres aga ei mõistnud seda ja tappis nii ennast kui ka Krõõta tööga. Selle asemel, et ...
Rõõm ja mure Vargamäel Elus on kokku loodud alati kaks poolt. Pole olemas head ilma halvata ja rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''..tee tööd, siis tuleb ka armastus...'' oli justkui Andrese salajane lootus. Ta nägi kõvasti vaeva ja tegi palju...
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig, k...
Illusioonidest ja tegelikkusest. "Unistuste Vargamäe" Kõige raskem on unistustest kinni hoides neil minna lasta. "Tõe ja õiguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks. Nõnda lõppes Krõõda elugi ,täis töid ja tegemisi viimse hetkeni. Omakorda aga algas sellest punktist Mari kannatuste rada Vargamäe uue perenaisena, endal südamel kipitsemas lisaks veel tema mehe Jussi enesetapp, muutes temagi kurvameelseks. Vargamäel oli ka rõõmsaid ja helgeid hetki, päevi, nädalaid aga n...
Arutlus „ Kaks erinevat peremeest“ Vargamäel oli kaks erinevat kuid ka mingis mõttes sarnast peremeest. Üks kes tahtis rajada Vargamäele oma kodu ja tegi selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Var...
Essee A.H.Tammsaare" Tõe ja õiguse" I osa põhjal Kuigi mäe otsas on varje kõige vähem, saabusid Andres ja Krõõt Vargamäele , kus nende igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema tahtnud kõike teisiti teha, kui Jumal oli seadnud: kus mägi, sinna org, kus org, sinna mägi. Omamoodi seadis just see tegelane üles minu ootused Andrese suhtes ning andis Vargamäele mingi mineviku. Vargamäe meenutas mulle väga mu enda kodukohta. Ka minu kodu on mäe otsas ja mitte kuigi kaugel asub soo,...
Tammsaare inimkäsitus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamisel...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus`` on eestlaste jaoks kui piibel. See romaan käsitleb kõige põhjalikumalt seda, mida eestlane peab õigeks, mida valeks ning milliste raskustega võitleb elus. Üks tuntumaid mõtteid, mida on korduvalt tsiteeritud,kõlab: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.`` Mitte ühegi tegelase kohta ei saa öelda, et ta tööd ei teinud, erandiks ehk ainult Pearu. Kui nii palju on tööd tehtud, siis kas on tulnud ka armastus? Üheks pindmiseks põhjuseks, miks Vargamäel oli raske elada, saab nimetada selle looduslikke tingimusi. Töö ei lõppenud kunagi. Küll oli vaja kraavi kaevata maa kuivendamiseks, et loomad sohu kinni ei jääks. Samas käis ka põldude pealt pidev kivide korjamine, kuigi see rohkem vilja juurde ei andnud. Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi ...
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aasta...
Pearu No on alles raske hommik. Eile sai ikka kõvasti viina võetud, küll nüüd kõik mehed seal kõrtsis teavad mis mees ma olen ja kui palju ma kannatan. Oi näe, magussai. Unustasin vist eile lastele anda. Kahju ainult, et Andrest eile kõrtsus polnud. Oleksin tahtnud temaga paar asja ära õiendada, aga nüüd pean jälle kohtusse minema. See mees ikka ei anna mulle rahu, on alles sitke vennike. Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke. Mina omast heast südamest ajasin isegi tee puhtaks Krõõda surma puhul, nii väärt oli Krõõt. Kahju, et teda enam pole. Oli teine vast sihvakas ja sale, minu naisega ei anna võrreldagi, puha tömpajalg teine. EI suuda...
Rõõm ja mure Vargamäel Maailmas on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esim...
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam kakelda. Nende unistused ...
Tõde ja õigus Kui välismaalased paluvad iseloomustada eestlast, siis osutub see küllaltki keeruliseks ülesandeks. Tahaks ju enda kohta midagi positiivset öelda. Naljakalt mõjub ütlus, et ühe eestlase toiduks on teine eestlane. Kuidas aga näidata, et meie erakordsus seinebki jonnakuses ja kadeduses, mis annab meile visaduse ja töökuse? Ometi tunduvad need olevat põhjused, miks nii väike rahvus veel oma keelt kõneleb ja Euroopa asjades nüüdsest kaasa räägib. Enamus meist vist ei oska ühte eestlast täpselt kirjeldada, kuid sellega on hakkama saanud Eesti armastatuim kirjanik Tammsaare, kes on pannud paberile "tõelise eestlase" sügavaima olemuse. Tammsaare on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb ...
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi...
Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum .......................................................
Krõõda iseloomustus Krõõt oli pärit heal järjel perekonnast, ta noorpõlvekodu asus Vargamäest kaugel mägede taga, metsade ja laante vahel. Ta kahtles esialgu Vargamäes, sest elu tema isakodus oli olnud hoopis teistsugune. Ta oli kohalikest tüdrukutest erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada...
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei...
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, ü...
Vargamäe peremehed Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus'' nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal. Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust. Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest m...
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja t...
Andrese abielud Liisi Pajula 11 b Andrese esimene abielu Krõõdaga oli kindlasti õnnelikum kui tema teine abielu Mariga. Kuna ta oli oma esimese naisega koos Vargamäele tulles alles väga noor ja täis uudishimu ja teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ai...
Vargamäe laste elu Vargamäel oli lapsi palju, Mäel 8, Orul natuke vähem. Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega v...
TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist ...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge TÕDE JA ÕIGUS I Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht.. .....................................................................................................1Sisukord ............................................................................................... .......2Kokkuvõte............................................................................................. ....3-4 Tegelased................................................................................
Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski ...
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja...
,,Tõde ja õigus I" Alar Viherpuu E-32 A.H.Tammsaare Võitlus maaga Vargamäel olid mäed ja sood, ning madalad hooned. Mägedel olid põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Tee koduni oli neid üldiselt soine ja pehme, kraavid olid ummistunud, ning vesi ei pääsenud õieti jooksma. Vargamäe põllulapid olid söötijäänud, hooned oli osaliselt lagunenud, ning need vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soopealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, kus lainetas veel elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti suurvetega ja sügisvihmadega pidi seal otse kui järvepealne olema. Aruheinamaad oli seal vaid väike lapike. Natuke Vargamäest eemal oli ka suurem metsaheinamaa, ning seal pidi isegi hea metsatü...
TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
