Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel V. P. Lisenkova N. G. Shpagonova Antud artiklis uuriti erineva vanusega laste ajataju. Uurimus põhines hüpoteesil, et laste adekvaatne ajataju kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas ag...
KODUNE ÜLESANNE NR. 5 IFI7041 Mart Rosin Euroopa Sotsiaaluuringu raames 2008 aastal läbiviidud uuringu andmestiku faili nr 5. Eesti andmete põhjal. 1. a) Kõrgeim omandatud haridustase b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3. a) Uuringus osalenud vastajate arv vanu...
Lenna Kuurmaa Viktoria Sumerkina 8b Lenna Kuurmaast sündinud 26.septembril 1985 Tallinnas. 30 aastane 2006. aastal oli Kuurmaa ETV saate Laulukarussell 7–9-aastaste vanusegrupi saatejuht. Kooliteed alustas Lenna Tallinna 54. Keskkoolis, kus käis saksa keele süvaklassis. Kuuludes kooli korvpallinaiskonda. Lisaks osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Muusikaline karjäär Alustas juba kolmeaastaselt Nõmme Muusikakoolis, kus õppis viiulit. 2002 võttis osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka. Selle saavutusega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ja nii ta Vanilla Ninjasse valitigi. Eesti Laul 2010. aastal jõudis Lenna Kuurmaa konkursi Eesti Laul finaali, kus ta jäi 2. kohale looga "Rapuntzel". 2012. aasta Eesti Laulu võistlusel jäi ta fin...
Teenindusstandardid Kuidas kirjutada e-maili?: 1) Lisa oma kirjale ,,teema", see näitab kirja saajale, et tegemist ei ole rämpspostiga. 2) Alusta kirja tervitusega. (Näiteks: Lugupeetud Paul; Austatud Paul). 3) Tutvusta ennast lühidalt. 4) Maini, mis sinu kirja mõte on. 5) Kontrolli oma õigekirja ja kasuta selgelt mõistetavat sõnavara. 6) Ära kirjuta liiga pikalt ja segaselt. 7) Täna kirja saajat tähelepanu eest. 8) Lõpeta kiri heade soovidega. (Näiteks: Kõike head!; Palju edu! Kuidas käituda eaka inimesega teeninduse olukorras?: 1) Ole rahulik ja kannatlik. 2) Ära ärritu. 3) Kasuta tugevat ja selget hääletooni. 4) Kasuta selget ja konkreetset sõnavara. 5) Vajadusel korda öeldut. 6) Suhtu eakasse inimesse lugupidamisega. Kuidas peab teenindaja välja nägema?: 1) Teenindaja peab kandma vormi, et klient ta ära tunneks. 2) Vormiriietus peab olema puhas ja...
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Viljandi maakonna rahvastikuanalüüs Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. ...
Gaidid Tiina Liiv 2017 Mis on gaidlus? · Gaidlus on suur mäng. · Gaidlus on avatud nii noortele kui vanadele, nii tüdrukutele kui poistele. · Gaidlus on vabatahtlik aga kui oled mängu astunud, siis tuleb reeglitest kinni pidada. · Gaidlus on tore elamise viis! Kes me oleme? · Gaidide tegevus Eestis tugineb 1907. aastal Inglismaal Lord ja Leedi Baden-Powelli poolt loodud rahvusvahelise skautluse ja gaidluse põhimõtetele. Esimesed gaidiüksused tekkisid Eestis 1919. · Gaidlus taastati Eestis 1988/89, kui taasasutati Eesti Gaidide Malev (26.08.1989) ja loodi Eesti Gaidide Ühendus (21.10.1989). · Alates 1999. aastast tegutseb Eestis üks gaidide organisatsioon Eesti Gaidide Liit, mis 2001. aastal sai taas gaidide maailmaorganisatsiooni täisliikmeks. · 2017. aastal on gaidiüksusi Eestis 11 maakonnas ning peale Eesti veel Kanadas ja USA-s. WAGGGS · Gaidide Maailmaliit World Association of Girl Guides and Girl Scouts (W...
Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud Eestis on täielik teovõime inimesel, kes on vähemalt 18-aastane. Alla selle vanuse kannab inimene lapse staatus ja sealjuures on lapse teovõimel seadusega määratud piirid. Sellest piiratusest on aga eri vanuses inimestel erinevad arvamused. Enamus lastest tahavad saada kiiresti suureks, soovivad, et neid koheldaks, kui suuri inimesi ja tunnevad, et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud. Vajadus olla iseseisev tekib juba üsna varajases nooruses, kohati isegi lastel, kes on alles teovõimetud. Kõige tavalisemaks näiteks võib tuua raha omamise. Seaduse järgi ei tohiks teovõimetu ehk laps vanuses 0-7 aastat omada üldse mingit summat raha. Ometigi on vahel näha sellesse vanuse vahemikku jäävaid lapsi poodides raha kulutamas. Ma arvan, et sellises vanuses laps ei peakski raha omama, kuna laps ei tunneta siis veel raha väär...
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Tartu maakonna rahvastikuanalüüs 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7 Rahvaarv ................................................................................................................................4 Soo-vanuskoosseis..................................................................................................................4 Sündimus................................................................................................................................5 Suremus................................................
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. ...
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine 2014 1. Mõisted: Karjäär - inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine - elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääriteenused - nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus - õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad ...
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad...
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburg...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) ...
Tabasalu Ühisgümnaasium Gordon Ramsay Loovtöö Koostaja: Ken Georg Simon 8.b klass Juhendaja: Sigrid Mets Tabasalu 2013 Sissejuhatus Gordon Ramsay on väga edukas kokk ja sellepärast ma otsustasin teha töö temast. Selles loovtöös on üheks eesmärgiks teada saada, kuidas on saanud lihtsast Soti perepojast ülemaailmselt tunnustatud tippkokk, kellel on mitmeid edukaid ja kõrgetasemelisi restorane üle kogu maailma ning on saavutanud mitmeid kokandusmaailmas tunnustust näitava kõrgeima autasu ehk nn Michelini tähe. Gordon Ramsay on suurepärane eeskuju nendele, kes tahavad kokaks saada. Samuti tahan ka mina saada kokaks. Tema saateid vaatan, sest tahan teada saada tippkoka teadmisi ja näpunäiteid, et ise sama hästi süüa teha. Tema saateid on ka meelelahutuslikus mõttes põnev jälgida. Loovtöösse tahaksin lisada küsitluse, mis oleks minu tei...
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning õpib seeläbi iseseisvust ning valikuid tegema ja otsuseid langetama. Tekkisid ka ...
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspär...
Valter Külveti lugu uurimustöö Juhendaja: Koostaja: Klass Tallinn Valter Külveti kujunemislugu Valter Külvet on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kujunemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlg...
1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega karjäärinõustaja – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimes...
Tallinna Muusikakeskkool REFEAAT: KANEP XXXXXXXXX X klass Juhendaja: Õp. XXXXXXX Tallinn 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................lk 3 Marihuaana.........................................................................lk 4 Hasis.....................................................................................lk 5 Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid..................lk 5 Tarvitamise pikaajaline mõju...........................................lk 7 Kanepist loobumine...........................................................lk 8 Huvitavaid fakte.................................................................lk 8 Kokkuvõte..............................................................................
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.........................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2. 2. Meetodid 2. 2. 3. Tulemused 2. 3. "Developing reading comprehension: combining visual and verbal cognitive processes" 2. 3. 1. Mentaalne mudel 2. 3. 2. Strateegiad Lõppsõna Kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Valisime referaadi teemaks töömälu, mida käsitleme kolme artikli põhjal. Esimene artikkel on v...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS..............................
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja (career counsellor) – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide s...
Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida mil...
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlu...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus vähene...
VIII. 1. Epigeneetika. Ehk arengugeneetika. On õpetus niisugustest pärandumise mehhanismidest, mis ei ole seotud muutustega genoomis. 2. Arenguprogramm. Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. ...
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, T...
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta.................................6-8 4. Kokkuvõte..........................................................................9-10 LISAD Ankeetküsitluse põhjal tehtud t...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti olema huvitavad, meeldiva välimusega, esteetiliselt kasvatavad ning vastama hügieeni ja ohutuse nõuetele. Läbi aegade on populaarsete mänguasjade hulgas olnud nukud, loomad ja sõduri...
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID ...............................................
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirju...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
