Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
Saladuslik kiri Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist, kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter, pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav ,,Me oleme ütlemata rikkad", armastas rääkida vanaisa. ,,Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled see on rikkus, teadmised see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. ,,Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" oli Andres häiritud. Vanaisa ei elanud kaugel, oma majas. Ta ei tõusnud juba mitu päeva voodist üles. ,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paa...
Ühe perekonna lugu Perekond tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Minu jaoks tähendab perekond minule kalleid inimesi, kelle poole pöörduda oma murede ja rõõmudega. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes on otsustanud ühise kodu soetada ja koos elades oma muresid ja rõõme jagada. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse sellest, et nad kohtusid tantsupeol ja neil oli tekkinud sümpaatia esimesest kohtumisest. Nende suhe arenes selleni, et otsustati kokku kolida. Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri. Minu ema on keskmine tütardest. Ta ei mäleta oma isa väga täpselt, sest ta oli väga noor, kui ta isa suri. Vanaema ei ole kordagi uuesti abiellunud. Nende peres peeti tähtsaks head käitumi...
Mariliis Tisler 11.B Ühe perekonna lugu Sõna perekond on igale inimesele oma tähendusega. Minu jaoks on perekond üksteise eest hoolitsemine ja väga kallid inimesed. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes üksteist armastavad ja neil ei pea olema lapsi, et nad moodustaksid perekonna. Perekond saab olla ka siis kui on ainult kaks inimest, kes soetavad omale korteri või maja ja on koos õnnelikud. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse keskkoolis, nii vanaema ja vanaisa käisid ühes klassis. Vanaisale oli vanaema algusest peale meeldinud, aga nagu mehi teades ei näita nad oma tundeid välja. Ühel kooli klassiõhtul võttis vanaisa vanaema tantsima ja sosistas talle kõrva,et ta meeldib talle.Vanaema vastas siis, et tema talle ka ja sellest ajast saadik on nende vahel olnud meeldimine, mis kasvas edasi armastuseks. Vanaema ja ...
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korr...
Etenduse retsensioon 1. Mina käisin vaatamas Jan Uuspõllu poolt näideldud monoetendust ,,Vanaisa". Lugu räägib sellest, kuidas peategelane on juba vanaks saanud ja lapsed üles kasvatanud ning nüüd on tal aega koos oma naisega vabalt elu nautida. Nad lähevad naisega soojale maale reisile, kus nad üritavad rahus aega veeta. Seal areneb aga välja põnev sündmustik ja vanaisa hakkab mitmeid huvitavaid ja väga naljakaid lugusid jutustama. 2. Peategelane ongi põhiliselt vanaisa. Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, k...
Kohtumine iseendaga ,,Kohtumine Taageperas" on lugu, kus ei toimu esmapilgul midagi erilist- linnapoiss Hannes läheb koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama. Õunapuu otsas turnides avaeb tema ees äkki uks teistsugusesse reaalsusesse, kus põimuvad mälestused, fantaasia ja peidus olnud mõtted. Temast saab justkui teine inimene, teine Hannes... Lugu algab vägagi tavaliselt. Hannes sõidab koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama, kuid edasi võtablugu täiesti teise pöörde. Poiss märkas õunu korjates, et mingi asi , mis on nagu pilv kord hajub, kord koondub. Tegelikult oli see musträstaste parv, mis koondus järsku üheks poisiks, kes oli täpselt samasugune, nagu oli seda Hannes. Selle üürikesel ajal kaob ,,vana" Hannes ja pääseb valla ,,uus" Hannes. Ma arvan, et mõne hetke lummuses nagu ka selles loos võib jätta inimese hinge sügava jälje kogu eluks. ,,Kohtumine Taageperas" võlub inimesi oma lühidusega, kuhu...
,,Müütilised muistendid" Fr. F. Faehlmann Kokkuvõte 1. LOOMINE Lugu jutustab maailma loomisest Vanaisa poolt, kes elas kõrgel taevas. Ta oli loonud kangelased, et kasutada nende nõu ja nende oskust maailma ilustamisel. Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne. Lämmeküne reibas noormees, täis head tuju. Valmis igaks ülemeelikuseks. Vibuane vibukütt. Kõik pidasid üksteist vendadeks ja vanaisa pidas neid oma lasteks. Nad elasid kõik Kalevas ehk Kaljuves ehk Kaljuvallas. Kui vanaisa oli maailma loonud, siis hakkasid tema ,,lapsed" seda kaunistama. Ilmarine võttis tüki oma kõige paremat terast ja tagus selle võlvi, laotas telgiks üle maa, kinnitas kü...
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada s...
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
Nimi ja sugulus Sündinud kus? Enda, vanemate jt Huvialad Mingi huvitav lugu, sündmus Lapsi peres. millal? Surnud, õppimine, töö, amet Nimed maetud KADRI OTTENSON Ema Isa Vanaema IDA-ADEELE Maetud Raadile Kodune Poolvend langes Vabadussõjas, Tütar Laine, MOSIN (sündinud maetud Raadile tütar Elsa, Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd!) leetritesse surnud ...
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale ...
Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lmmekse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise ...
Manolito Prillipapa Elvira Lindo Koostaja: Tegelased Kõrvik, Manolito reeturlik ja lahutamatu sõber. Manolito Garcia Moreno - hüüdnimega Prillipapa, Imbekas - poiss kes armastab Manolito väike lobiseda ja keda alati valesti mõistetakse. Tema vend ja tema koolikaaslased ja ta enda iseäralik lihtsameelsus „suur lemmik”. tõmbavad talle tihtilugu Teist tal lihtsalt igasuguseid seiklusi kaela ei ole! Terrorist, kõige ...
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva pai...
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatu...
Mees, kes teadis ussisõnu Kivirähk ja grotesk Tegu on väga ladusalt loetava raamatuga, mis tekitab nii mõneski kohas äratundmise emotsiooni. Samuti tekitab antud teos mitmeid seoseid meie tänase elu vahel. Vaatamata sellele on paljud asjad selles raamatus kergelt öeldes üle vindi keeratud ning selliseid asju on tihtipeale raske mõista, veel vähem aru saada, kust on pärit kirjaniku selline fantaasia. Üheks veidruseks oli selle teose puhul karud ja nende suhted naistega. Nimelt olid antud kontekstis karud naiste jaoks vastupandamatud ja väga armsad, pehmed ning abitud. Samuti olevat karud sündinud võrgutajad ning nad ei pidavat jätma kasutamata ühtki võimalust mõnele naisele ligi trügida. Leemeti isal läks eriti sandisti, kui ta leidis oma naise ühest voodist karuga ning too karu tal pea otsast hammustas. Kuigi selles pole iseenesest midagi imepärast, et karu on võimel...
Väärikalt läbi elu Kogu maailmas nii ka Eestis tehakse igapäev heategusi, olgu see suur või väike. Meie eesmärk siin ilmas on teha head meie ühiskonnale kui ka inimestele meie ümber. Tahaksin rääkida kahest mulle lähedasest inimeses, kes on läinud väärikalt läbi elu. Üheks selliseks inimeseks on minu ema Maie. Minu ema, kes oli juba noorest east saati väga aktiivne, sportlik ja heatahtlik, käis verd andmas üle 20-30 aasta. Tänaseks ta enam verd anda ei saa, kuna on astmahaige. Ta on verd kokku andnud üle 100 korra. Tema sõnu tekitab see temas rahuldustunde, et kuidagi aitab tema teisi, kes on hädas. Paar aastat tagasi käies Tallinnas presidendi vastuvõtul, sai ta selle eest ka tänumärgi. Juba see näitab, et ta on väärikalt läbi elu läinud. Minule näitab see, et minu ema on hea inimene. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi head teha. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi teha. Austan ja hin...
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...
Lühilugu Elas kord tüdruk nimega Maria, kel oli oma poiss. Tema nimi oli Priit. Neile mõlemale meeldis väga surfata. Neil oli suvevaheaeg ja tüdruk elas oma vanaisa juures, kes tegi surfi laudasid. Ühel päeval tuli tüdrukule külla tema tädi Anne. Tüdruk oli lubanud oma emale, et kui too suureks saab läheb ta ülikooli. See oli see päev mil ta pidi asjad kokku pakkima ja ära sõitma, jättes kõige kallimad inimesed maha, vanaisa ja Priidu. Nad mõlemad olid väga kurvad. Järgmisel päeval olid mitme meetrised lained ja seda juhtub ainult iga kolmekümne aasta tagant ning Maria teadis, et ei saa lahkuda kui ta ei ole veel viimast korda surfanud. Kõik vaatasid pingeliselt kuidas teised meres surfasid. Varsti saadi aru, et tekkimas oli torm. Anti häire signaali, et kõik tuleksid veest välja aga Maria ei tahtnud veel lõpetada ja läks viimasele suurele lainele vastu kuid laine mattis ta maha. Priit oli samal a...
Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletuse...
11. Hemingway elu ja looming, 1 teose analüüs · 21. juuli 1899 2. juuli 1961 · Kuulus Ameerika kirjanik (20. saj üks tähtsam ja mõjukam kirjanik) · Isa oli arst (perekond oli väga usklik) Isa oli väga karmikäeline · 12. sünnipäevaks sai kingiks relva · Tuntud kui koolikiusaja · Käis poksitrennis ja sai silmavigastuse · Kõige tähtsam isik tema elus oli vanaisa (lapsepõlve veetis koos vanaisaga looduse keskel) - ,,Mees ei nuta, vaid vilistab" -vanaisa õpetus · Oli sõjas ajalehe reporter · Punane rist saatis ta I maailmasõjas kiirabi autojuhiks · Sai I maailmasõjas Itaalias haavata- vigastatud jalal oli 227 õmblust · Võttis osa Hispaania kodusõjast · Kirjanikuks saades ei olnud tal inglise keel eriti hea · Oli alkoholi lembeline, 4 korda abielus, masenduses · Kuulub ,,kadunud põlvkonda", kes ei leia kohta enam elus · Sai noobeli kirjanduspreemia, mida ta vastu ei võtnud · Lemmikhobiks oli jahtimine ja enda kohta müütide välja mõtl...
MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürn...
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no to...
Ühe lapsepõlve lugu Üks tore jutt Tamari lapsepõlvest. Tamar on sündinud 28.jaanuar 1986.aastal Viljandi maakonnas Sultsi vallas. Tema lapsepõlv oli hea, sest eesti sai vabaks. Tema peab oma lapsepõlveks aega, kuni ta sai 16- aastaseks. Ta elas maamajas, maja ümber oli suur aed, kus kasvas palju erinevaid puid. Maja juures oli ka laut. Seal majas elas ta koos oma ema, isa ja vennaga. Mujal aga elasid vanaema, vanaisa, tädi ja onu. Kui tema sündis ei olnud nii uhkeid mänguasju nagu on praegu. Tema mängis vanade mänguautodega, mis olid rauast. Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri. Tamar õppis koo...
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde....
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harju...
,,Vanameeste näppaja" Mehis Heinsaar. Tere. Tegelased: Vanahärra Van Linderberg aka Poiss suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega, seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond. Tegevuspaik: N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil, nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse. Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi ...
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
Aleksandr Sergejevit s Puskin Aleksandr Sergejevits Puskin (vene ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Elulugu Puskin alustas õpinguid 1811. aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega Ivan Pustsini, Wilhelm Küchelbeckeri ja Anton Delvigiga. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" ".). Pärast Tsarskoje Selo lütseumi lõpetamist 1817. aastal, astus Aleksandr Puskin tööle Välisasjade Kolleegiumisse ja omas õukonnas kammerjunkru auastet. Puskin ise polnud oma auastmega rahul ja see on tekitanud täieliku segaduse Vene kirjandusloos, kus on arvatud, et tegemist oli madala auastmega. Tegelikult vastas aastast 1800 kammerjunkr...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani o...
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikun...
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,pa...
Hoolivus Mis on ,,Hoolivus"? Juba aastaid ja sajandeid on olnud maailmas kindel reegel, et teised inimesed sinu ümber on ka elusolendid ja nendest peab hoolima! Elusolendeid on veel nt. Loomad, Linnud, Kalad! Kellest peab täpselt samamoodi hoolima, mõnes mõttes! Mis on siis tegelikult hoolivus? Hoolivus on eriline omadus mida saab välja näidata teise inimese peal või inimesele. Näiteks. ,,Hei! See on mu vanaisa, tal on raske kotti poest tuua, lähme aitame teda?!" Põhiliselt kõik oleksid muidugi nõus. Kas hoolitakse igast inimesest? Mõnes mõtte, jah! Igast inimesest ei pea hoolima, kuid on soovitav teist inimest aidata, kui mõni inimene läheb teise juurde ja näeb, et ta on kukkunud ja tal on raske püsti tõusta, siis on soovitav teda aidata! Kas aitamine ja hoolivus on üks ja sama? Kui väga aus olla siis nad on sarnased, kuid erinevad! Miks? Hoolivus ja aitamine on sellepärast erinevad, et kui sa ...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö j...
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Aidi Vallik Referaat ---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijaks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", veidi vähem ,,Muumitrolli" ja ,,Ste...
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida...
Kultuuripärandi tähtsusest Kultuuripärand , see on kõik meid ümbritsev, mis loodud enne meid või koos meiega. Selleks võib lugeda eelmisel päeval istutatud õunapuud tagaaias, mitmesaja aasta tagust kaluriretke Riia alla või vanaisa kätega ehitatud mehaanilist höövelpinki. Koos mälestustega loovad sellised pisidetailid meie ajajoonel üsna võimsa terviku. Kandes põlvest põlve pidevalt neid mälestusi ning teadmisi edasi, saamegi rääkida kultuuri, kui sellise, pärandamisest. Kultuuripärandi tunnetamine ja mõistmine on oluline nii noortele kui ka vanadele. Selle tundmine annab meile mõista, kuidas meie rahvas tekkis ja arenes, kuidas me jõudsime siiani välja. Oleme läbinud muude rahvastega sarnaseid ajaetappe, põdenud samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle t...
Tallinna Polütehnikum "Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Koostaja Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2013 2 Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "L...
"Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe huumorikülje "Wiikend" ja Eesti Päevalehe huumorikülje "Minu Kroon" toimetajana. Praegu Eesti Päevalehe kolumnist. Teoste valdkonnad: Kiviräha enda sõnul meeldib talle kirjutada enim näidendeid, kuid ta on kirjutanud ka mitmeid lasteraamatuid ning romaane. Tuntumad teosed: "Rehepapp", "Leiutajateküla Lotte" ja "Mees, kes teadis ussisõnu". Teened ning tunnustused: Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige....
Referaat 2006 System Of A Down on üks uuema aja edukaimaid metallibände USAs ning esimest korda astusid neli ansambli liiget üles 1993 aastal. Siis kandis nende ühendus nime Soil ent bändi koosseis oli sama juba algusest peale. Siia kuuluvad neli armeenia juurtega meest, Serj Tankian (laul) Daron Malakian (kitarr) ja Shavo Odadjian (bass), lisaks neile mängib trummidel John Dolmayan. Praegust nime kannab bänd alates 1995 aastast ning tegutseb Los Angeleses. Ansambli kuulajaskonda kuuluvad noored mehed aastates 1424, kes on tavaliselt veel Korni ja Deftones fännid. Kontsertidel käiaksegi põhiliselt nende samade bändidega. Kui rääkida ansambli esimesest albumist, siis hakati seda valmistama juba 1997 aasta septembris, mil mehed võttis enda hoolde Rick Rubin ja tegi neist oma asutatud plaadifirma American Reco...
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes ...
Andus Kivirähk on teinud oma teosest ,,Mees, kes teadis ussisõnu" omalaadselt traagilise eestlaste müüdi. Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi. Ma alustasin lugemist sõbra pool, kui pidin teda ootama ja mul polnud midagi targemat teha. Olles alustanud ei suutnud lõpetada, sest kui üks peatükk loetud, tuli kohe tahmine teada saada, mis edasi juhtub. Niisiis laenutasin endalegi selle teose. N...
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja...
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi, see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti keelset luuletust oodi: ,,Suuron, Jumal, su...
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
