International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliikmena üh...
VALITSEJA PÜHENDUS VALITSEJALE Kõik, kes soovivad valitseja heasoovlikku vastvõttu, esitlevad end asjadega, mis on neile kuuluvate hulgast kallimad või millest nad arvavad, et need talle enam meele järele on. See siis peaks tõestama Tema Kõrgeaususele seda, kui pühendunud isik on ning, et ta alistub täielikult Valitsejale ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli lood...
Võlumaa valitseja And ris pent Oli kord üks maa ja see polnud tavaline maa see oli pool kurjade maa ja pool Heade maa. Kui keegi sinna maale sattus ei saanud ta sealt enam kunagi välja. Heade ja kurjade vahel käib pidevalt sõda. Ennem kuulusid kõik alad headele ja headel oli kolm võlukivi. Kurjad varastasid ühe võlukivi ära mis on kõrgeima torni otsas ja teine kadus ära. Räägitakse, et see on metsas suures võlupuus ja seda valvavad lohed. Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade ...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
nende linnade erilisust viidates külluslikule ajaloole- valitsejate seisuneid ja seisuseid, tugevusi ja nõrkuseid ning nende rünnakuid- alustati ka võõramaalaste palkamist võimu kindlustamiseks sõdimise teel-ning kaitsepositsioone. Viidatakse sellele, et valitsejal peavad olema kindlad alused oma võimule,muidu satub ta paratamatult hätta. Üks parimaid lõike mida ma lugesin mitmeid kordi üle, et endale see mällu jäädvustada -Valitseja peab- lugema ajalooraamatuid ning pöörama neis tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurima nende tegevust sõjas, lahkama nende võitude ja kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Ra...
Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg...
Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Valitseja iseloomujooned ja voorused Niccolo mcciavelli suri enam kui nelisada viiskümend aasta tagasi, ent tema nimi elab edasi, olles poliitilise kavaluse, kahekeelsuse ja pahatahtlikkuse sünonüüm.Tema teos ,,Il Principe" ehk ,,Valitseja" valmistab siiani kõneainet ja mainitakse poliitilistes väitlustes. Ta kirjutas selle lootuses paranda Põhja-Itaalia vürstiriikide olukorda,kuid neist said poliitikastiili käsiraamatud. Selles raamatus räägitakse , kuidas üks valitseja peaks käituma oma rahvaga, et säiltada oma võimu ja autoriteeti. Mida ta peaks tegema, et võimule saada, ja kuidas seda säilitada ja mis võib juhuda kui ei ole rahvale meelepärane, ehk siis täita oma kohustusi, mida rahvas temalt ootab. ,,Vailtseja pidi kiirendama poliitilise päästja ilmumist, kes vahendeid valimata ühendaks rikutud linnriigid ning tõrjuks tagasi välisvallutajad. Filosoofiline teos koosneb kahekümnest ku...
Franco. Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo ehk Francisco Franco Bahamonde oli Hispaania riigijuht alates 1939. aastast kuni oma elu lõpuni.Franco suri 1975.aastal. Franco on sündinud Ibeeria ranniku linna El Ferrolis.Tal oli kaks venda ja üks õde.Franco tahtis jägida perekonnatava ja liituda mereväega,aga riigi ressursid ei lubanud seda ja ta elu kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 ...
Vanana-Egiptuse valitsejad Ramses II u 13021213 EKR Ramses II oli kõige suurem Egiptuse vaarao, kelle pikk valitsemisaeg üle kuuekümne aasta andis nii edukaid sõjakäike kui ka mõned muinasmaailma kõige muljetavaldavamad ehitised. Ta alistas hetiidid ja liibüalased ning viis Egiptuse loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõ...
Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ...
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul ku...
RAMSES II Egituse suur valitseja Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi sõjakäike Nuubia tagasivallutamiseks ja võitles ka Liibüas. Ta võitles isegi piraatidega.Ramses II kõige suurem võit oli Kadeshi lahingu võit. Seda lahingu võitu lasi ta kujutada paljudel kujudel ja seinamaalidel. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg oli Merneptah (1213 1203) . Ramses II valitses 66 aastat ja kaks kuud.Pärast 30 aastast valitsemise perioodi...
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuida...
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Aleksander Suur on kahtlemata üks ajaloo kuulsamaid inimesi. Ta oli silmapaistev isiksus, sihikindel väejuht ning üsnagi leebe valitseja. Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia. Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama. Oraakel kuulutas ta võitmatuks. Alexander uskus heasse õnne ning selle tarbeks korraldas ta palverännaku ning võttis A...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgus...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Me kõik teame, et paljudes kohtades maailmas on võimul ja ka oli võimul palju erinevaid valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma i...
Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine. Selleks ei olnud kindlasti tema onu Claudius, kes oli Hamleti mõtetes mõrtsukas. Claudius ihkas ainuüksi trooni ja võimu, mis noorele printsile korda ei läinud. Hamlet suhtus kriitiliselt oma perekonda, riiki ning samuti...
Arutlev kirjand Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha (25. aprill 1214 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 12261270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks. Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus. ...
ENGLAND England is a country that is part of the United Kingdom. It shares land borders with Scotland to the north and Wales to the west; it is surrounded by the Irish Sea, the Celtic Sea, the North Sea and the English Channel, it's linked to Frane by the Channel Tunnel. The total area of the country is more than 130000 sq km. Most of England is lowland, but there are upland regions in the north, south and south west. The climate is temperate, subject to frequent changes, with plentiful rainfall all year round, although the seasons are quite variable in temperature, it rarely falls below -5 or rises above +30 degrees. The longest river, the Severn, flows for 354km. England's capital London, is the largest metropolitan area in the United Kingdom, drawing from a wide range of people, cultures and religions, speaking over 300 different languages, mixing their culture, tr...
Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas ...
Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud? Joseph II valitses aastatel 1780-1790. Ning ta valitses Saksa riiki. Valitsejana tegi ta nii mitutki reoformi ja muutust. Kuid enamus neist ebaõnnestusid. Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bul...
Augustus (23. september 63 eKr - 19. august 14 pKr) Augustus ; hiljem Octavianus. Oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks. Gaius O...
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljo...
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Ingl...
ABSOLUTISMI LEVIK PRANTSUSMAAL Bourbonide dünastia Valitseja Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Päikesekuningas "Pärast mind tulgu või veeuputus" Abielu Marie Antoinette'ga Aeg 1610 1643 1643 1715 1715 1774 1774 1792 Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1...
„See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle.“ Vanakreeka mõtleja ning filosoof Demokritos on öelnud: „See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle.“ Igal riigil peab olema valitseja – teejuht, kes aitab oma riigi kodanikud läbi raskuste ning rõõmustab koos rahvaga õnnehetkedel. Selleks peab ta mitte ainult tegutsema, vaid ka mõtlema nagu täiesti tavaline kodanik. Hea valitseja on keegi, kes peab kuulma ning ka kuulama terve ühiskonna arvamust. Kogu võimust ning tähelepanust pimestatuna võib see tunduda justkui teisejärgulisena või, mis veelgi hullem, ebatähtsana. Tegelikult aga peitub valitsejas endas kogu riigi või ühiskonna edasine käekäik. Just tema on see, kes peab panema maksma oma sõna tehes seda riigile kõige paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse k...
Kusimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9. Loet...
MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga s...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaals...
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju to...
Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada. Kindlasti leidub ka salakütte, kes ei hooli jahi seadustest vaid jahivad neid keda taha...
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleuju...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot.ee/maclap/principe/val00_03.html#ptk_1......
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas r...
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- ...
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kumm...
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused Keskaegne Lääne-Euroopa oli jagunenud mitmete riikide vahel. Tolleaegsetel riikidel ei olnud kindlaid piire ja neid valitsesid kuningad, kes olid oma maa jaganud suurfeodaalide vahel laiali. Feodaalsel killustusel oli nii tugevusi kui ka nõrkusi. Mis iseloomustab feodaalühiskonda ja miks ta püsima ei jäänud? Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall k...
Jakob Westholmi Gümnaasium KULTUURIDE ERINEVUSED Õpilasuurimus: Juutluse pühad ja elutsükkel Autor: Martha Mia Veelmaa Juhendaja: Marge Ensling 7.a klass Tallinn 2018 Sisukord 1.2 Juudi uusaasta.................................................................................................... 4 1.3 Lepituspäev........................................................................................................ 4 1.4 Lehtmajadepüha..............................................
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis p...
Malaisia Föderatsioon Referaat Riigivorm Malaisia on födertiivne konstitutsioonline monarhia. Malaisia föderaalset riigikoda kutsutakse Yang di-Pertuan Agongiks(YDP) (tõlgituna : Tema ,kelle jumal on loonud ) , keda kutsutakse ka Malaisia Sultaniks või Kuningaks .See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on üks väheseid riike maailmas, kus kuningas valitakse. Alates 1993. aastast on kuningas Föderatsiooni Majesteetlik Isand, enne seda oli aunimetus Tema Kuninglik Kõrgus , see tuleneb Inglismaa ,,Tema Majesteedist" . Kuninga roll on suures osas tseremoniaalne . Põhiseadus on kontrollitav Föderaalvalitsuse ja ,,Tema Majesteedi" Föderaalsete ministrite poolt . Põhiseaduses on sättestatud ,et täidesaatev võim on valitsejal ja ministrite nõukogul .Praegune valitseja on Sultan Mizan Zainal Abidin ,Terengganu Sultan .Tema valtsemis aeg algas 13.detsembirl 2006.aastal. Kuningaks trooniti ta ametl...
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentaris...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
