Otsingule " valguskiire" leiti 147 faili

4
docx

Miks me nÀeme kehi ?

Miks me nĂ€eme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seetĂ”ttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . NĂ€iteks: lĂ”ke, elekripirni hÔÔgniit ja pĂ€ike. Jahedad vĂ”i kĂŒlmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus ol...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
25 allalaadimist
2
docx

FĂŒĂŒsika kursused lĂŒhidalt

Nimeta relatiivsusteooria pĂ”hiseisukohad LĂ€htub 2st pĂ”hiseisukohast 1)kĂ”ik taustsĂŒsteemid on samavÀÀrsed(relatiivsusprestiit) 2) on olemas suurim vĂ”imalik kiirus ehk siis vastastik mĂ”jude levimis kiirus C=3 10 m/s 2. Mis on relaktiivsusteooria tĂ€htsaim praktiline jĂ€reldus? Relaktiivsusteooria pĂ”hiideed vĂ€ljendab arusaam, et olemas on vaid see mille mĂ”ju on kohale jĂ”udnud. MĂ”ju levik vĂ”tab aega. Kui...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
9 allalaadimist
2
docx

FĂŒĂŒsika kĂŒsimused ja vastused valguse kohta

Mis on lainefront? Lainepind ehk lainefront on pind, millel kĂ”ik keskkonna punktid vĂ”nguvad ĂŒhes ja samas lainefaasis. 2. Mida kirjeldatakse valguskiire abil? Defineeri kiire mĂ”iste valguskiir on mĂ”tteline joon, mis nĂ€itab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole vĂ”imalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? IgapĂ€evaelus saame jĂ€lgida mitte valguskiiri, mis on mĂ”ttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusv...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
0 allalaadimist
1
doc

Elementaarosakesete fĂŒĂŒsika

Ande Andekas-Lammutaja FĂŒĂŒsika ­ Elementaarosakesete fĂŒĂŒsika VastastikmĂ”jud e. interaktsioonid on jĂ”ud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijĂ”uks (kĂ”ige nĂ”rgem, toimib kĂ”igi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nĂ”rk, et ĂŒksi...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
124 allalaadimist
7
doc

Keskkooli fĂŒĂŒsika

MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
768 allalaadimist
8
odt

Albert Einstein

a. Albert Einstein sĂŒndis 14. mĂ€rts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond MĂŒnchenisse, kus isa lootis ajada paremat Ă€ri. MĂŒnchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta Ă”ppima Luitpoldi gĂŒmnaasiumis. 1894. aastal kolis ta pere...

Ajalugu - PÔhikool
79 allalaadimist
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes vĂ”rdsete ajavahemike jooksul ĂŒhesuguste vÀÀrtuste vĂ”rra, nimetatakse ĂŒhtlaselt muutuvaks liikumiseks. TaustsĂŒsteem- TaustsĂŒ...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
448 allalaadimist
1
rtf

Optika ehk valgusÔpetus

Seda liigitatakse soojuslikeks ja kĂŒlmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool nĂ€itab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on fĂŒĂŒsikaline nĂ€htus. Langemisnurgaks...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
142 allalaadimist
9
doc

FĂŒĂŒsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib fĂŒĂŒsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib fĂŒĂŒsikalisi nĂ€htusi ja fĂŒĂŒsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. NĂ€iteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nĂ€htus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess)....

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
253 allalaadimist
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob KĂŒbarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.KĂŒbarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS...

- Kutsekool
203 allalaadimist
1
doc

Optika ehk valgusÔpetus - 8. klass

Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavaid kehi. Soojuslikkude valgusallikate pĂ”lemisel tekib soojusenergiat- pĂ€ike, tuli ja hÔÔglamp. KĂŒlmade soojusallikate puhul jÀÀvad kehad pĂ”lemisel kĂŒlmaks- luminestsentslamp, teleriekraan ja virmalised. On olemas UV- kiirgus, IV- kiirgus ja valguskiirgus. Valguse levimine on fĂŒĂŒsiakine nĂ€htus. Valguse levimiseks nimetatake valguenergia...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
116 allalaadimist
4
doc

FĂŒĂŒsika eksami piletid.

1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ĂŒhtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju jĂ€rgi sirgjoonelisteks ja kĂ”verjoonelisteks. Kiiruse jĂ€rgi liigitatakse ĂŒhtlaseks ja mitte ĂŒhtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes lĂ€bitakse vĂ”rdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku ĂŒldvĂ”rrand. Ideaalse gaasi all mĂ”i...

FĂŒĂŒsika - Kutsekool
92 allalaadimist
11
doc

Elekter ja optika

Elektrostaatiline vĂ€li, Coulomb'i seadus Elekter ­ laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline vĂ€li ­ elektrivĂ€li ­ piirkond ĂŒmber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jĂ”ud. ElektrivĂ€li ĂŒmbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsĂŒmboolikat: VĂ”rdetegur k sĂ”ltub meie...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
127 allalaadimist
14
doc

Vöötkoodid

Paide Kutsekeskkool Erialane arvuti LM11 Helina KalamĂ€gi VÖÖTKOODID Referaat Juhendaja: Egel Haidak Paide 2007 SISUKORD 1. VÖÖTKOODI LUGEMINE............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 1.1 Lugemise tehnika............................................................. Error: Reference source not found 1...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
50 allalaadimist
108
pdf

Elektroonika alused (Ôpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad vĂ€ga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lĂŒlitused. Otstarbe tĂ€htsuselt jagat...

Elektroonika - Kutsekool
461 allalaadimist
12
pdf

Optilised seadmed

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 2A Darja Pozdejeva OPTILISED SEADMED Referaat Haapsalu 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva...

Arvutite lisaseadmed - Kutsekool
54 allalaadimist
8
doc

FĂŒĂŒsika konspekt

Skalaarid- suurused, mille mÀÀramiseks piisab ainult arvvÀÀrtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n vÔrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvvÀÀrtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jÔud, moment). Kah...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikakĂ”rgkool
398 allalaadimist
11
docx

Tallinna PolĂŒtehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami kĂŒsimused ning vastused.

Mida kĂ€sitlevad staatika ,kinemaatika ja dĂŒnaamika ? 2.Liikumise nĂ€ited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mÔÔtĂŒhikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mÔÔtĂŒhik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid)...

FĂŒĂŒsika - Kutsekool
230 allalaadimist
110
pdf

Sinise planeedi projekt

Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tÔelise valikuvabaduse Aigar SÀde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT FaktipÔhine uurimustöö tulnukatest ­ 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ­ ADR3-24SM 3 ...

Filosoofia - Keskkool
32 allalaadimist
1
doc

Silm ja kÔrv

Kepikesed ­ valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed ­ valgustundlikud rakud, mis vÔimaldavad tajuda vÀrvusi PimetÀhn ­ koht, kus nÀgemisnÀrv seostub silma vÔrkkestaga. KollatÀhn ­ vÔrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik ­ vÀrvipime Kanapimedus ­ vÔimetus hÀmaras ja öösel nÀha. Kurtus ­ kuulmise tÀielik puudumine KuulmislÀvi ­ vÀikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nen...

Bioloogia - PÔhikool
12 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !