Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilis...
Valgus on elektromagnetlainetus, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguse eredus=intensiivsus. Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside va...
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasal...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
Valguse peegeldumine Valgusest rääkimisel kasutan valguskiire mõistet. Valguskiired levivad sirgjooneliselt. I peegeldamise seadus - Langemis nurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. II peegeldamise seadus - langemisnurk ja peegeldumisnurk paiknevad ühes tasapinnas. Valguse murdumine Valguse murdumine on valguse levimine ühest keskkonnast teise. Murdumisnurk on nurk mis jääb murdumisnurga ja pinnanormaali vahele. Murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim. murdumisnäitajaks. Murdumisnäitajad tähistatakse n - tähega. 1.ül. Valgus langeb ühest keskkonnast teise, langemisnurk on 45 kraadi ja murdumisnurk 30 kraadi. leia murdumisnäitaja. Langemisnurk Murdumisnur Murdumisnäitaja ...
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volf...
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valg...
Valgus Andre Saareli Kaarel Krutob MM-14 Mis on valgus? • Valgus on elektromagnetkiirgus. - Elektromagnetiline kiirgus on laetud osakeste kiiratav neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Kust me saame valgust? • Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad? • Valgusenergiat saab salvestada. • Valgusenergiat saab muuta ka teisteks energialiikideks näiteks – heliks, soojuseks, elektrienergiaks. Huvitavat vaatamist • https://www.youtube.com/watch?v=50B8ErvdElI Aitäh kuulamast
Valgus Liisi Langus Mõniste Kool 8. klass Mis on lihtja liitvalgus? Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Mis on infravalgus? Infravalgus ehk infrapunakiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spektris punase valguse kõrval. Tajume soojuskiirgusena. Valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760nm. Infravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime 4)teatud bioloogiline toime Kasutamine: 1)pindade kuivatamine 2)pimedas pildistamiseks 3)soojusravi 4)toidu küpsetamine Mis on ultravalgus? Ultravalgus ehk ultravioletkiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spiikri violetse valguse kõrval. Kutsub esile päevituse. ...
Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valgusla...
docstxt/125804593874160.txt
Valgus kosmoses Kosmose pea-vaakumis on valguse kiirus c(300 000km/s). Kuigi see kiirus tundub inimese jaoks suur, ei ole see suuemas plaanis midagi erilist. Footonil kiirusega c võtaks vaadeldava universumi läbimiseks ühest otsast teise ca. 92 miljardit valgusaastat. Vaadeldav universum on piirkond, mida saab maakeralt vaadelda. Selle raadius on 46 miljardit valgusaastat. Universumi enda suurus on vaieldav, kuid see on väga tõenäoliselt lõpmatu. See ei ole seletatav, ega ole ka universumi arvatav tekkimine. Enne suurt pauku pidi eksisteerima keha, mille tihedus ületas praeguste füüsikaseaduste poolt sätestatud maksimumi. Suure paugu ajal laienes see keha ja täitis pea lõpmatu tühjuse momentaalselt energiaga. Iga hetk jõuab meieni osa sellest valgusest, mis tekkis mõnda aega pärast suurt pauku. Tänu universumi suurusele ja valguse suhteliselt aeglasele liikumisele selles, saame me vaadelda iidse...
UV valgus Füüsika 14.01.2013 UV VALGUSE ÜLDISELOOMUSTUS Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi). UVA kiired mä...
1. Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difr...
1. Mda kujutab endast valgus? Valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
docstxt/15350146751871.txt
1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? 1. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, suutlikkust, mugavust, kokkuvõttes töö tootlikkust ja kvaliteeti. 2. 3 ergonoomilist tegevustasandit on a) kahjustava toime allikas - selle eemaldamine võ...
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge as...
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse ta...
HELI JA VALGUS: Meie ümber on ilmast-ilma mõni hääl, heli või liikumine. Igaüks neist tekitab kõrvale kuuldavaid signaale. Inimesed on nende mõõtmiseks välja mõelnud suurused, mis oleksid arusaadavad kõikidele. Inimese kõrvad on aga vaid kindlatele helidele avatud. Küsimus 1 (I-IIkorrus) Kas mäletad: väljapoole inimese kuuldavust jäävad helid on : 1.Ultraheli (+) 2.Infraheli (+) 3. Kõueheli (0) 4. Klaveriheli (0) Tähelepanuküsimus 2 kui tead (I Korrus) Kas meie tavalises (mitte LCD) teleris on elektronkahur? Mis sa arvad, kas see on eluohtlik? (On, aga eluohtlik ei ole) VALGUS Teame ju seda, et päikesevalgus on elu allikaks Maal. Samuti vajame inimestenea valgust, et oleksime rõõmsad, teotahtelised ja võimelised nägema-kuulma, suhtlema. Aga nähtava valguse kõrval on olemas ka teisi valguse liike. Üks neist on Ultraviolett. Tähelepanuküsimus 3 (Ikorrus) Ultraviolettvalgus teadagi muudab mõningaid värve. Milline vastus on õige? 1.musta ...
HARIDUS ON VALGUS Haridusest sõltub kõik Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhis...
Valguse kiirus - avastas Taani astronoom Romer, kes uuris Jupiteri kaaslase Io kuuvarjutust. Avastas ebakõla varjutuste tekkimise algusajas. See on suurim kiirus, seetõttu tähistatakse tähega c(=3*10^8 m/s). Kuna see on tohutult suur, on ta tunnetatav põhiliselt astronoomias. Valguse murdumine on samuti seotud valguse kiirusega keskkondades. (sina / siny = n2 / n1 = v1 / v2) Valguse dispersioon - valgus koosneb värvustest (võib vaadelda kui lainetust, millel on kindel sagedus ja lainepikkus) Valguse kui lainetuse põhiparameetrid: lainepikkus (tähis lambda; 380- 760nm), sagedus (tähis f, 8*10^14 - 4*10^14 Hz), periood (tähis s; 1,2 * 10^-15 - 2.5*10^-15 sek) Silm on võimeline eristama ~30k värve, ehk tunnetab 5nm erinevuse. Kõiki värve on võimalik saada segades erinevates vahekordades 3 põhivärvust RGB. Näeme mingit keha teatud v'rvi, sest ta on kaetud ainega, mis peegeldab tagasi just seda värvust, ülejäänud neelduvad (va must ja valge...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerläätse (valguse tekitaja paikneb kumerläätse fookuses) või nõguspeeglit (valguse tekitaja paikneb nõguspeegli fookuses) Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk läbiks nõgus läätse, sest nõguslääts koondab valgust. Hajuv valgusvihk Hajuva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusviht läbiks kumerläätse, sest kumerlääts hajutab valgust.
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 ...
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse. Ameerika Ühendriikides röövis ja vangistas üks pealtnäha tavaline pereinimene Cameron Hooker oma laste lapsehoidja ning hoidis naist seitse aastat voodi all kastis. Igal vabal hetkel ta piinas ja a...
1. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele lainepikkusega 555 nm. 2. Valguslaine üldomadused: 1) on ristlaine 2) levib vaakumis 300000km/s 3)Lainepikkusest sõltub valguse värvus 4) koosneb elektri- ja magnetväljast 3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgu...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Valgusallikas -Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikad jagatakse a.Soojuslikud – Annavad lisaks valgusele ka soojust. Näit:päike, tuli, küünal, lõke, hõõglamp, äike b. Külmad - Annavad valguse kõrval vähe soojust. Näit:päevavalguslamp, jaaniuss, televiisori ekraan, virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas...
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad teineteise s...
Valgus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha.Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike, lõke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja suveõhtutel emased jaanimardikad, lõunameredes elavad kalad sügaval vees. Valgus, mis tekitab valgusaistingu, on nähtav valgus. Nähtamatu valguse üks osa on infravalgus. Selle toimel kehad soojenevadja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks.Ultravalgus aga võib tekitada naha põlemist kevadel. Ultravalgus on nähtamatu ning seda liigitatakse...
Lõpuessee - mis on valgus? Juba aegade algusest on teadlased arutlenud selle üle, mis on valgus ja kuidas see toimib. Nad jagunesid nö. kahte rühma : ühed arvasid, et valgus on osake ning teised, et laine. Valguse aluse ning põhja pani paika James Clark Maxwell, kes selgitas valgust kui elektromagnetlainet ning suutis seda ka 19. sajandil tõestada. Sellest jagunesidki teadlased kahte leeri. Esimesse rühma kuulusid Newton, Planck ja Einstein. Teise rühma aga Young ja Maxwell. Esimeses grupis olevad mehed nimetasid valguse osakesi erinevalt. Newton nimetas need korpuskuliteks, Planck kvantideks ja Einstein footoniteks. Kõige veenvamalt suutis oma teooriat tõestada Einstein, kes sai ka fotoefekti eest tunnustatud. Tema tõestatud fotoefekt seisneb selles, et valguseosakesed löövad ainest või materjalist elektrone välja. See sõltub aga materjalist ja osakeste aktiivsusest. * Mate...
I 1. Mis ja kui suur on kuuldelävi? Minimaalse intensiivsusega heli Imin, mis tekitab kuulmisaistingu kannab nime kuuldelävi. Viimase suurus on individuaalne ning sõltub väga tugevasti heli sagedusest. 2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi ...
Hans Leberecht "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaan "Valgus Koordis" on minu jaoks lugeda esimene ja ainuke sotsialistlikku realismi esindav romaan. Mõneti tundub teos natuke fantastilisena. Kõigepealt on väiksed ja vaesed head inimesed ja nemad asuvad võitlusesse suure ja kurjaga. Teel ületatakse igasugused raskused ja üheskoos saavutatakse võit kurjuse ja halva üle. Kõlab natukene muinasjutulikult. Üleüldse on kogu teos väga mustvalge ning halle varjundeid nagu polekski, aga samas see ju ongi sotsialistliku realismi tunnusjooni. Nõutud on võltsimatu ajaloolis-konkreetse tõelisuse kujutamine selle revolutsioonilises arengus ning ühtlasi peab teos ka kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism, seejuures varjati tegelik...
Valguse teke ja luminestsents. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõ...
OPTIKA. MURDUMINE JA PEEGELDUMINE. 1.Mis on valguskiir? 2.Selgitada varju tekkimist. 3.Mis on valguse peegeldumine? 4.Milline peegeldumine on difuusne peegeldumine? 5.peegeldumine on korrapärane peegeldumine? 6.Sõnastada valguse peegeldumisseadus. 7.Konstrueerida kujutis tasapeeglis ja kirjeldada seda. 8.Mis on valguse murdumine? 9.Sõnastada valguse murdumisseadus, teha joonis. 10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeld...
Valgus vee all ja lest · Osa valgusi ei jõua veekogu põhja. · UV kiirgus jõuab kuni 2m sügavusele, põhja aga ei jõua. · UV tekitab mutatsioone. · Vee all on nähtavus suhteliselt halb. Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lest...
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus. Valgusallikad Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike ja hõõglamp hõõguvad, see tähendab, et nad helendavad sellepärast, et on kuumad. Kuid kõik valgusallikad ei ole kuumad. Süvamerekalade ja teisete o...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Ainevahetuse poolt genereeritud energiast kulutab inimene mehaanilise töö tegemiseks umbes 10% ülejäänud ainevahetuse energiast muutub soojuseks. Ainevahetuse poolt tekib kehas soojus, mis tõstab inimese sisetemperatuuri keskmiselt 37ºC.Et keha temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks peab see soojus kehast lahkuma. Ainevahetuse poolt tekitatud soe eraldub kehast peamiselt soojusjuhtivuse, konvektsiooni, kiirgumise ja aurumise teel ümbritsevatesse pindadesse. Juhul kui sooja eraldumine ei taga kehatemperatuuri 37ºC käivitub lisajahutust tekitav higistamine. Keha pinnalt auruv vesi jahutab efektiivselt, kuid märg keha on siiski ebameeldiv. Kui kehast eralduv soojavool on liiga suur, siis keha jahtub, ihu pinnatemperatuur langeb ning sooja loovutamine väheneb. Käivitub sooja tekitav lihasevabin. Kõik see tundub ebameeldiv. Soojust transportivaks keskkonnaks inimorganismis on veri. Organismis tsirkuleeriv veri jahtub nahaalustes piirk...
Valgus kui ühiskonna juhtimisvahend Päikesevalgus ja soojus ongi elu aluseks. Inimene on kõige rohkem just kohanenud päikese valgusega. Tänu päikesele me elame. Kui ei oleks päikest ei oleks taimi ,mis varustaksid meid hapnikuga. Päike varustab meid kõiki vajaliku energia ja elujõuga. Kuna suvel on päikest palju rohkem, siis tunnevad inimesed ennast palju paremini. Arvatakse, et inimene peaks päevas viibima vähemalt tund aega päikses käes, et terve püsida. Inimesi saab ravida ka mitme erineva valgusravi liigi abil. Tänapäeval eristatakse päikesevalgusele 3 erinevat liiki kiirgust: ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus ja infrapunakiirgus. UV valgus on tervise seisukohalt kõige tähtsam osa valgusest. Tänapäeval osatakse juba ise siseruumides luua päiksele sarnast kunstlikku valgust. Valgus määrab ära kogu ruumi, selle stiili ja sisu. Selle tõttu ongi väga oluline valgustite planeerimine ja valgustite valik. Vale valgus või valg...
▲♦❡♥❣ ✾ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❦✐✐r❣✉s✳ ❱❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s ❚❡❡♠❛❞✿ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t❡ s♣❡❦t❡r✳ ❘❛❛❞✐♦❧❛✐♥❡t❡ s❦❛❛❧❛✳ ■♦♥✐s❡❡r✐✈ ❥❛ ♠✐tt❡✐♦♥✐s❡❡r✐✈ ❦✐✐r❣✉s✳ ◆ä❤t❛✈ ✈❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧✐✐t♠✐♥❡✳ ❊r✐♥❡✈❛❞ ❦❡❤❛❞ ❥❛ ✈❛❧❣✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧❛❤✉t❛♠✐♥❡✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✼✶✕✼✾✳ ❊❧❡❦t♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✐❧✐♥❡ ✐♥❞✉❦ts✐♦♦♥ ✖ ♠✉✉t✉✈ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ t❡❦✐t❛❜ ♠✉✉t✉✈❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛✱ s❡❡ ♦♠❛✲ ❦♦r❞❛ ♠✉✉t✉✈❛ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧❥❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✉✉♠✐s ❧❡✈✐✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛ ✈õ♥❦✉✲ ♠✐s❡❞✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✐st❧❛✐♥❡✿ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ ❥❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧✐ ✈õ♥❣✉✈❛❞ r✐st✐♦❧❡✈❛✐s t❛s❛♥❞❡✐s✱ ♠✐s ♦♠❛❦♦r❞❛ ♦♥ r✐st✐ ❧❛✐♥❡ ❧❡✈✐❦✉ s✉✉♥❛❣❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t ♥❛❣✉ ❦õ✐❦✐ t❡✐s✐ ❧❛✐♥❡✐❞ ✐s❡❧♦♦♠✉st❛✈❛❞✿ ❼ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s λ✱ ♠✐s ✈õr❞✉❜ ❧❛✐♥❡ ❦❛❤❡ s❛♠❛s ✈õ♥❦❡❢❛❛s✐s ♦❧❡✈❛ ❧ä❤✐♠❛ ♣✉♥❦t✐ ✈❛❤❡❧✐s❡ ❦❛✉✲ ❣✉s❡❣❛❀ ❼ ♣❡r✐♦♦❞ T ✈õr❞✉❜ ❛❥❛❣❛✱ ♠✐s ❦✉❧✉❜ ❧❛✐♥❡❧ ü❤❡ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s❡ ❧ä❜✐♠✐s❡❦s ❼ s❛❣❡❞✉s f ✈õr❞✉❜ tä...
Polariseeritud valgus, saamine ja omadused Polariseeritud valgus eelistatud võnkumiste suunaga lained ristlainetuse sõltuvus võnketasandist Võnkesiht ja võnketasand polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. polarisatsiooni liigid: * lineaarne polarisatsioon; * ringpolarisatsioon; * elliptiline polarisatsioon. loomulik ehk polariseerimata valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud valgus Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht osaliselt polariseeritud valgus polarisatsiooniaste P Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas neeldumist, peegeldumist või murdumist: * Brewsteri seadus * dikroism * kaksikmurdumine polarisatsioonifiltritega päikeseprillid 3D
TEST 10 VALGUS II 1. Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline? a. Projektor joonsuurendus b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c. Kk murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon d. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg/teepikkus on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline/pöördvõrdeline valguse sagedusega 6. M...
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
