Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli erinevate kompleksühendite saamine laboris ning kompleksühenditega katsete tegemine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, pipetid, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: FeNH4(SO4)2, NH4SCN, NaOH, BaCl2, K2[Fe(CN)6], Cd(CH3COO)2, CuSO4, NH3H2O, NH4Cl, Zn, NiSO4, NaCl, AgNO3, Co(NO3)26H2O, atsetoon, destilleeritud vesi, NaCl, Bi(NO3)3, KI, KI (tahke), Pb(NO3)2, Na2SO4, CH3COONa, Na2SO3, Al2(SO4)3, ZnSO4, K4[Fe(CN)6], FeCl3, FeSO4, H2SO4, Na2HPO4, HNO3, (NH4)2MoO4 Töö käik Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Valasin kolme katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendasin saadud lahust elektripliidil. c) Kolmandasse katseklaasi lisain ~1 mL BaCl2 lahust. 2. Valasin kahte katseklaasi...
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappetest. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemet abil. On olemas neli valku struktuuri tase. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Aminohappelise koostise määramiseks kasutatakse värvusreaktsioone. Valkude denaturatsiooniprotesso uurimisel sadestamismeetodid. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kahte tüüpi: universaalsed (biureedireaktsioonid), mis on omased kõikidele valkudele, ja spetsiifilised, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis. Biureedireaktsioon Annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu 2+ ioonidega sinakasvioletse, peptiid id aga roosa värvusega biureet kompleksi. Töö käik Valasin k...
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli läbi viia reaktsioonid, milles rasklahustuvad ühendid sadenevad või lahustuvad, kus tekib rasklahustuv ühend ühe ja sama iooniga. Lisaks tuli jälgida ka heterogeense tasakaalu nihkumist ning sulfiidide sadenemist. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2. Valasin katseklaasi...
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. ...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et mu...
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon töö nr. 6 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 20.11.15 1.Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine ...
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutata...
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädrok...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida, kas munavalgu lahus 1 ml 10%-lise NaOH lahuse ja tilga 1%-lise CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist. Katse põhin...
1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahe...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on valk oligomeerne ja osamolekulide omavahelist seostumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Denaturatsioon on va...
Kompleksühendid Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Katsed FeNH4(SO4)2 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks. Soola dissotsiatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2 NH4SCN NH4 + SCN- + Ioonide tõestusreaktsiooni võrrand: Fe3+ + SCN- [Fe(SCN)]2+ - ...
Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, mil...
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoola...
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine p...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- ka...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks amino...
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli võrrelda tugevate ja nõrkade elektrolüütide aktiivsust, tasakaalu nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4, tsingikraanulid. Töö käik Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin 2 mL 2 M soolhapet j...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühma...
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratuurne Töö pealkiri: Keedusoola sisalduse määramine liiva-soola segus töö nr.1 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Eesmärk: Keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus. Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, destilleeritud vesi. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb(nr.2), mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter ja filterpaber. Töö käik: 1) Esmalt võtsin kolbi, kuhu oli kaalutud liiva-soola segu ja valasin sinna 50 cm3 destilleeritud vett ja segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel tuli lahust filtreerida, milleks kasutasin filterpaberit ja klaaspulka. Filterpaber tuleb murda keskelt kokku ja...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 29.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Tallinn 2009 Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanil...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Turkebab Praktikant: Alina Ivanova 4PKOE Juhendaja ettevõtes: Amita Kulina Juhendaja koolis: S.Aleksejeva Jõvi 2011 1. Sissejuhatus Antud peatükis tuuakse väja praktika eesmärk, periood ning praktikaettevõte iseloomustus. Praktika eesmärgiks oli anda praktikandile juurde rohkem teadmisi ja kogemusi ning teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest. 2. Praktikaettevõtte lühiiseloomustus Praktika kestis mul 3 nädalat Turkebabis. Praktika algas 5.08-25.08.2013, erineva kella ajal. Ettevõttepraktika toimus mul Turkebabis. Turkebab asub Tallinnas kaubamaja 6. Seal töötab kaks töötajat: Triinu kokk-teenindaja ja juhendaja Amita Kulina. Turkebabis valmistati toitu kohapeale. Turkebabisse mahub 20 inimest. 3. Praktika sisu ja töö osa 5.08 oli prakt...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria: Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites lahus...
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusen...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhedaja: Tiina Randla 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, lo...
Eksperimentaalne töö nr 1 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedeli...
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Ümberkristallimine ja sulamistemperatuuri määramine Teostaja: Kursus: Liisi Laaniste Geenitehnoloogia I Töö algus: Töö lõpp: Juhendaja: 14/02/2011 14/02/2011 Sirje Mäeorg Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.sciencelab.com ,,The Merck index, eleventh edition" ,,Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika" Kasutatavate ainete füüsikaliste konstantide tabel (Handbook of Chemistry and Physics) Aine nimetus Mm Vajalik hulk Tihedus Sto Lahustuvus (g ja mool) või kto Bensiil 210,23g/mol 0,5g 1,23g/cm3 St...
1. Töö eesmärk HCl ja NaOH kontroll-lahuse konsetratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3), pipettipump, keeduklaas, lehter ja statiiv. 3. Kasutatud ained Uuritava konsentratsiooniga HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 mol/dm3). NaOH kontroll- lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 3 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiini). Büretist tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitr...
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mit...
1. Töö eesmärk. Antud töös leidisn NaCl protsendilise sisalduse liiva-soola segus. Esmalt lahustasin liiva-soola destileeritud vees. Filtreerisin antud segu ja mõõtsin filtraadi tiheduse. Filtraadi tiheduse ja massi järgi arvutasin keedusoola järgi. Saadud andmete järgi arvutasin keedusoola protsendilise sisalduse algsegus. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Mõõteseadmed : mõõtesilinder 250 cm3, areomeeter. Töövahendid : keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber. Kemikaalid : tahke NaCl segus liivaga, destileeritud vesi. 3. Töö käik. Esmalt valasin koonilisse kolbi 50 cm3 destileeritud vett ja loksutasin segu, et soola lahustuvus vees oleks maksimaalne. Siis aestasin lehtri keeduklaasi üeale. Lehtrisse anin filterpaberi ja niisutasin seda, et ta liibuks täielikult lehtri seinale. Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi a...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumole...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Безымянный https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCrett Bürett koosneb gradueeritud (mõõteskaalaga) klaastorust ja selle alumises osas olevast näpitsast. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki /B%C3%BCrett Kjh,jk Töö eesmärk: Happe (HCl) ja leelise (NaOH) lahuste kontsentratsi...
Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjul...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g M aine ( ) mol V 0 gaas (dm 3 ...
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine. Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kooniline kolb (250 ml), mõõtesilinder (250 ml, 10ml), mõõtekolb(100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatavad ained. Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vaj...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK5 Töö pealkiri: Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Töös tuleb mõõta vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmusmistemperatuuri langusest arvutan isotoonilisusteguri, kusjuures nõrga elektrolüüdi puhul tuleb arvutada ka dissotsiatsiooniaste, tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Temper...
Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 ...
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Sissejuhatus Keemilised protsessid jagunevad pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni, vastupidiselt need reaktsioonid ei kulge. Pöörduvad reaktsioonid aga kulgevad nii ühes kui teises suunas, reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi, mille vahekord varieerub sõltuvalt erinevatest tingimustest. Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus pöörduvate reaktsioonide puhul ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu, vastassuunalised protsessid kulgevad ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 (A, B on lähteained, C, D on saadused) a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist ...
Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks ...
Anna Popova praktika aruanne. 26.11 Kell 11.00 jõudsin laevale Victoria, toimus ekskursioon ja tutvustati tööülesandeid. Kell 15.00 hakas töö: Paigutsain küpsiseid ja puuvilju vaagnatele, lõikasin paprikat, pakkisin toodeid lahti ja paigutasin ümber vaagnatele, pakendasin ja panin kuupäeva ja kellaaja kleepsud juurde. Väga tore ja õpetav esimene tööpäev 27.11 Kell 11.30 toimus veekindlate uste koolitus, hiljem tuli evakueerimine, kus kõik pidid häire peale kogunema Show baari ja hiljem minema tekkile, panema selga päästevesti ja ootama kapteni edasiseid ülesandeid. Sain teada, kuidas tuleb käituda kui toimuks avarii laeval või põleng. Töö hakas kell 16.00. Õppisin tegema juustudaudasid. Ladusin browny küpsiseid, piparkooke, beseed ja marmelaadi vaagnatele. Hiljem lõikasin kurke, tomateid, paprikat millest valmistasin salati. 28.11 Kell 14.00 oli tuleohtutuskoolitus. Räägiti kuidas tuleb käituda ja miga teha ohu olukorras. Töö algas kel...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsioo...
Eksperimentaalne töö nr 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli elektrolüütide lahuses toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide tasakaalustamine. Sissejuhatus Redoksvõrrandeid võib esitada kahel viisil- molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid nt 2NaOH + CuSO4 Cu(OH)2 + Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu nt 2OH- + Cu2+ Cu(OH)2. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses ...
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi s...
Looduslik Indikaator Kati Eliisabet Peterson Punane kapsas Töö Käik Võtsin punase kapsa. Panin blenderisse keedetud vett ja lisasin punase kapsa lehti. Võtsin kohvi filtri ja lasin saadud büreel sellest läbi imbuda. Võtsin mitu klaasi, kuhu valasin saadud punase kapsa ekstrakti. Töö käik Siis hakkasin valama klaasidesse destilleerimata vett, erinevaid aineid: äädikat, sidruni mahla, küpsetuspulbrit, sooda lahust, aknapuhastusvedelik mullivett, ku, destileeritud vett, seepi jne Kasutatud kirjandus http://simpleicon.com/wp-content/uploa ds/ smile.png https://www.youtube.com/watch?v= I18K2upEHLc https://www.youtube.com/watch?v=T- OxyB9dsJ0 http://cdn.instructables.com/FIT/XY5A/ HU0GNALX/ FITXY5AHU0GNALX.LARGE.jpg http://www.webinnate.co.uk/science/ima
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
