Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõu...
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...
Vaimuelu Eneli Järve Merili Post 11a Tartu ülikool 1796. a Keiser Paul I sulges riigipiirid, keelati ka Vene alamate õppimine 1802. a Tartu ülikool taasavati Tartu ülikoolis 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond 1850. a filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskond Õppetöö saksa ja ladina keeles Koolile ehitati peahoone, Toomemäle tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudet...
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru a...
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J...
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati semina...
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need k...
Vaimuelu mõju eesti kultuurile Iga muutus, mis tabab mingit ühiskonda, muudab seda mitmeti vähem või rohkem. Tihti otsitakse neist muutustest just negatiivset, kuid ometigi toovad need kaasa nii palju positiivset, mis on ajaga meie elu ja rahva vaimu parandanud ja edasi arendanud. 16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivi...
TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. ...
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkora...
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolin...
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse pre...
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
Rahvastik keskajal Referaat Õpetaja: Tallinn, oktoober 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest.................................................................................................3 Linnade ja tsivilisatsioonide teke................................................................................................4 Talurahva õigusliku seisundi allakäik.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest Eesti keskaj...
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajand...
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ä...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
дуэль и смерть Александр Сергеевич Пушкин Martin Velbri 137B Tallinna Reaalkool 2020 Что такое дуэль? ● В дуэли 2 человека. ● делают 10-35 шагов, поворачиваются и стреляют. ● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu Последняя дуэль ● 27 января тысяча восемьсот тридцать седьмогго года ● в Санкт–петербурге ● Против Дантеса, Жорж Шарла Дантес, Жорж Шарль ● Французский монархист, офицер и убийца Пушкина ● жил c 1812 до 1895 года ...
KORDAMISKÜSIMUSED. 1) Eesti pärast Liivisõda! Vastus: Aastal 1583.aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu. PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti kuulus Poolale ja Saaremaa kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadl...
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olu...
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu 1.Millest oli tingitud ja kuidas avaldus linnaelu hääbumine varakeskajal Lääne- Euroopas? Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. 2.Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks (2 näidet/argumenti)? Maavaldustel töötasid talupojad, nende tööst sõltus sissetulek. Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja relvastuse hankimiseks, ning võimaldama pühenduda sõjalisetele ha...
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Roo...
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)M...
Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetam...
Vaimuelu Rootsi ajal ja Rootsi aeg Eestis Eestlaste vaimuelu kujundajaks oli kirik 17.sajandil. Kuid luteri usk oli Rootsi riigiusk,Rootsi oli tollel ajal ka peamisi luterluse kaitsjaid Euroopas. Et luterluse levimist paremaks muuta hakati õpetama talurahvast lugema ning taheti teha neile selgeks ka usu põhitõed. Ja selle eesmärgi pärast loodigi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk mis haaras peaaegu kogu Liivimaa talurahva. Kuna talurahvakoolidele polnud eriti õpetajaid asutati õpetajate saamiseks Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar.17. Sajandil asutati esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest.Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Rootsi ajal taastati ka hävinenud kirikud ja rajati ka uusi. Sel ...
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajal arenes jõudsalt maailmas rahamajandus, mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Ees...
Vaimuelu Eestis 17.-18. sajandil 1. USUPINGETE AJAJÄRK 1.1. Aeg 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni 1.2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad pee...
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated pagan...
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaad...
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhe...
Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud e...
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud e...
Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal: sarnasused ja erinevused Nii Rootsi(17. sajand) kui ka Vene(18. sajand) aeg alustasid peale raskeid ja kurnavaid sõdu. Asju, mida vaimuelus ülesehitada oli palju. Mõlemad ajastud tegid seda üsna omamoodi, kumb tõhusamalt kumb vähem tõhusamalt. Suurt rolli Eesti kultuuri loos mängivad nad mõlemad. Peale rasket ja laastavat Liivi sõda pöördusid kurnatud eestlased tagasi oma juurte juurde. Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal lut...
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugut...
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga...
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni üla...
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku u...
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd...
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, ...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
