Vaikus Lugedes mõnest raamatust, et saabus täielik vaikus tundub kirjeldatud situatsioon üllatavalt paeluv. Minu arvates võib seda tendentsi täheldada seetõttu, et vaikus, millena klassifitseerub inimtekkelise müra puudumine, on muutunud igapäevaelus erakordseks ning haruldused on paratamatult köitvad. Kahjuks kipuvad rariteedid nagu vaikus unustusse vajuma või lihtsalt elupildilt kaduma, selle vältimiseks tuleks teadlikult nende osakaalu elus suurendada. Enam kui üheksakümnel protsendil suhtlusajast ei edastata kummalegi osapoolele olulist informatsiooni, kuid miks siis ikkagi suheldakse? On jäänud mulje, et tihtipeale teise inimese tundmaõppimiseks või lihtsalt ajatäiteks, mõlemad põhjused tõstatavad aga probleeme. Kui suhtlemise põhjustab soov teist inimest tundma õppida, siis kuidas saab õppida tundma kedagi, kes suure tõenäosusega enamjaolt ennastki ei tunne? On ju praktiliselt võimatu ...
Vaikus Vaikus. Vaikus on esimene samm ilusama elu suunas. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kedagi kritiseerida. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kellelegi midagi halvasti öelda, Ja vaiksul sel hetkel, elu tundub jällekord nii mõtetu. Vaikus, sest inimesed mõistavad oma kõrges vanuses tagasi vaadatuna, kuidas vaikus õigetel hetkedel lubas meil paremaid valikuid teha ning ilusamaid mälestusi kujundada. On harjumuspäraseks saamas, et võitleme vaikuse eest väljaspool meid endid. Samas tõdeme, et niisuguseks nagu oleme, muudame ka ümbritseva elu. Hoolega vaadates näeme oma rahutult kiirustavat mina oma ajastu peeglis. Vahel tundub, et vaikiva hingelaadiga inimene ei sobi meie tõtlikku maailma. Ent samas vajame enda kõrvale neid, kes suudavad mööduva üle järele mõelda, oma mõtteid ja tundeid korrastada , iseenesega kohtuda ja tõe poole püüelda. Vaikimisvõimetuks muutumine on kaotus, nagu kaotus...
Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata. Pole vajadust käia armastatud kohas igapäevaselt, muutub igavaks ja ei paku enam rõõmu, kuhu minna kui reaalsest elust tüdimus peal. Tuleb minna siis, kui elus on raske periood, vaja vaheldust argipäevale, arutleda endamisi elu üle järele, teha vaikselt valikuid või lihtsalt mõelda omi mõtteid. Selleks väikeseks paigakeseks osutus minu elus Triig...
,,Helid ja vaikus" Peter Guyer ja Norbert Wiedmer Arvo Pärt, Eleni Karaindrou, Keith Jarrett, Jan Garbarek, Dino Saluzzi, Anouar Brahem, Gianluigi Trovesi, Marilyn Mazur, Nik Bärtsch, Kim Kashkashian - see on uskumatu, et ühte teosesse on suudetud mahutada niivõrd palju kuulsaid heliloojaid ja muusikuid. Huvitav on ka see, et nad on pärit niivõrd erinevatest riikidest, kuid sellegipoolest on kuidagi suudetud nendeni jõuda ja salvestatud isegi filmilindile. Jah, seda jõuti tõesti küll tervelt 5 aasta jooksul, kuid üleüldse saada osa nende komponeerimisest juba ainuüksi see ise on seda aega väärt olnud. ,,Helid ja vaikus" on teos, mille sõnadeks on vaid heliloojate loodu. Kogu filmi aja kiirgub kõikidest nähtud inimestest positiivsust, Manfred Eicherist ehk pisut ka kriitikat, mida on tõesti tunda ka teisele poole ekraani. Nad kõik on proffesionaalid, kuid mis põhiline, nad armast...
Vaid vaikuses tunneb inimene end ära Vaikuse kuulamine on omaette kunst. Kõik ei pruugi selleni kunagi üldse jõuda, kas siis tahtmatusest või saamatusest. On inimesi, kes sõltuvad übritsevast mürast, kuna nad kardavad vaikust, arvates, et tegemist on üksindusega. Tegelikult on mürast vabanemine ainus viis, tänu millele on võimalik leida seda, mida elus otsitakse. Tavaliselt üritatakse lahendusi saada kaugelt, eemalt, väljaspoolt, kuigi vastused peituvad inimeses endas. Ilma vaikust kuulamata, ei leita iseennast ning pole võimalik ka teisi mõista. Vaikimine dialoogis seostub üldjuhul teemadega, millest on valus ja raske rääkida. Isegi mitte häbi pärast, aga alati ei pruugi keeruline ja emotsionaalne informatsioon jõuda alteadvusest kaugemale. Tihti ei taheta tunnistada fakte, mis on mingil moel destruktiivse iseloomuga või lihtsalt ebameeldivad. Muidu peaks hakkama nendega tegelema. Väditakse üksindust ja vaikust, et peletada muremõttei...
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Rahu ja vaikus on inimestele väga tähtis, nii ka minule. Usun, et iga inimene on vahel mõelnud, et tahaks kaugele ära. Lihtsalt me vahel vajame seda, et saaksime rahus ja vaikuses olla ja puhata -see on elu. Kuna suurema osa oma lapsepõlvest olen ma veetnud maal, siis on sealne keskkond mulle üsnagi tuttav. Olgugi, et lapsepõlves maal eriti vaikust olla ei saanud, kui lapsed ringi mõllasid ning kõlasid vaid rõõmsate mudilaste kilked. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem on mul tahtmine minna maale, nautida loodust ja selle huvitavaid hääli, elada iga päeva nii nagu see oleks viimane. Igatsen maale, sest tahaks nii väga ärgata hommikul linnulaulu või kuke kiremise peale, tunda ennast värskena ning rüübata hommikukohvi vaadates, kuidas päike tõuseb ning pärast pikka ja tegusat päeva, kuidas päevatäht langeb, et tulla järgmine hommik meid taas pait...
rahu ehk vaenu puudumine ja leplikus vaikus ehk müra (täielik) puudumine Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Miks on inimesel rahu ja vaikust üldse vaja? Sellepärast, et inimese hing vajab aeg-ajalt puhkust, see aitab enda sees luua selgust ja rahutunnet. Miks just maale(?), sama hästi võiks istuda vaikselt oma toas ja puhata. Maakohtades peitub maagia ja ilu, tuleb lihtsalt osata seda näha. Igal hommikul on erinev päiksetõus ja igal õhtul uus loojang, milles on igal päeval miljon erinevat värvi, mis on kõik loodusest, mitte arvutiekraanilt. Maal on suured, vanad puud, mis annavad energiat ja ootavad kallistamist. Taevas lendavad laululinnud, kelle värvikaid laulunoote suudab inimese kõrv eristada vaid maakoha vaikuses, eemal linnakärast. Eriline luksus on veel kui lähedal asub meri või mõni muu veekogu, mille kaldal kuulata veekohinat ja vaadata vee liikumist, mis on üks rahustavamaid asju maailmas. Sellisel hetkel, kui kõik s...
Le corps et le sang de l'amour ,,Je t'aime. Armastan Sind," lausus ta ning lahkus, sulgedes enda järel massiivse eebenmusta ukse. Jäetud üksinda sesse avarasse ning sel õhtul õdusalt hämarasse tuppa, vajus ta mõtteisse. Arvatakse, et sõnad teevad imet. Tegelikult on nad sageli mannetuimad veenmisvahendid. Nad annavad vaid ähmaselt edasi seda võimsat tunnete ja ihade voogamist, mis on nende taga. Kui keel enam ei sega, hakkab süda kuulama... ,,Kuid minu lemmel oligi vaid üks tiib," hüüdis ta, lootes, et äraläinu veel kuuleb, ning alustas oma monoloogi jäädvustamisega koltunud paberile , mõistes, et teda niikuinii enam keegi ei kuule ega mõista, vähemasti antud momendil, ,,ma rohkem ei hõlju, mul on raske. Kuid minu hingel oligi vaid üksainsam keel, millega Sa armutult pooltoonides mängisid. Ainult et vastuseks oli vaikus. Sa teadsid, ...
Essee Anti Saare "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" ainetel Käisin mitmeid päevi järjest raamatukogus endale meelepärast 'ühe-õhtu-lugemist' otsimas. Tavaliselt pole ma väga pirtsakas lugeja, ent ometi leidsin raamatu, mis minus tundeid tekitas alles neljandal päeval. Teoses "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" arutletakse inimese, sõnade, vaikuse, kirjanduse ning ajatuse olemuste üle. Samas kirjeldab autor lahkuminekut ning seda, kuidas mahajäetu hakkab kirjutama läbi vaikides lahkunud naise, moonutades tema sõnu, kirjutades tema mõtteid, kahetsust ning ajades teda nutma vastavalt oma soovile. Autoripoolsed mõttearendused panid mind mõtlema muidu elus märkamatute seoste üle. Eriti meeldis mulle autori mõnus voolav stiil, mis muutis lugemise veelgi nauditavamaks. "Sinu vaikimise müür andis mu jutule alguse. Vaikus- uksepauk- sa olid läinud. Ja sõnad, mis olin heitnud üle laua, hakkasid tühjaks jäänud toas sinu järele pärima; ...
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Muinasjuttuedes valitseb kuningriikides igavene rahu, õnn ja vaikus. Sellisest elust unistavad ilmselt kõik maailma inimesed, kuid taoline unistus jääbki raamatu kaante vahele. Reaalses maailmas on igapäevaelu kõrval sõjad, poliitilised pinged, terrori- ja küberrünnakud, varastamised, tapmised, petmine, valetamine. Võib ju mõelda, et kui end nende muredega ei vaeva, siis pääseme neist, kuid tegelikult on nad kogu aeg ja igal pool. Nende segaduste ja raskuste keskel igatsevad kõik maale, kus on rahu ja vaikus. Eesti on mulle kallis maa, minu kodumaa, ja seepärast pean siin elamist oluliseks. Siin on ilus ja eriti meeldib mulle mu maalähedane kodu. Pean vaikseks ümbritsevat metsa ja rahustavaks vaid kilomeetri kaugusel olevat merd. Kuid elada ei saa ilma, et oleks kursis uudistega. Enamasti on neis juttu pagulastest, terrorirünnakutest ja pingetest presidendi va...
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad. Sõiduteel kihutavad autod mis tuhisevad mööda nagu tuul. Kõige kõvemat müra teevad mu arust mootorrattad, mida ei saa lihtsalt märkamata jätta. Sellist häält ei tahaks linna üldse, sest siis on tunne et see on ainuke hääl maailmas. Teisi hääli pole lihtsalt selle kõrvalt kuulda. Maakohas selliseid hääli pole ...
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõna...
Anne Frank Koostajad:Jana Raudsepp, Kristelgeelika Tihosin 12. juuni 1929 Frankfurt märtsi algus 1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeal...
Kinos käik KK: Igav on! KT: Midagi pole teha! VAIKUS!!! KK: Läheks õige kinno või mis sina arvad? KT: Mh. Ei tea mis seal jookseb? KK: Ma kohe lähen ja uurin.(jalutab teisele poole lava) KT:(oma ette) Ei tea kaua ta neid küll uurib. VAIKUS!!! KK: Nii leitsin! KT: Loe siis ette. KK: Tarzan 1, Tukatriinu, Gorilla Tallinas ja Keelatud vihm. KT: Mmm! Ei tea mida küll vaatama minna! KK: Äkki "Gorilla tallinnas", sest teisi me oleme ju näinud. KT: Nii et lähme siis kinno? KK: Muidugi, muud meil ei ole ju teha. KT: Millal see hakkab? KK: Kell 19.30. KT: Aga sinnani on ainult kolmveerand tundi aega!!! KK: Mis me siis veel ootame. KT: Hakkame minema. KINOST TAGASI! (lahkutakse lavalt hetkeks-tullakse tagasi arutledes) KK: Mulle meeldis see kui politseid gorillat taga ajasid ja see kui gorilla kartis kassi. KT: Aga mulle meeldis see kui joodik vastu puud jooksis. KK: Aga midagi sellist ei olnud ju seal filmis....
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...
Kaplinski, metafoorid loodusest J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982 1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetes...
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahen...
Novell Trip Koju minnes oli tal taas tunne, et keegi justkui jälgiks teda. Seetõttu ta vaatas iga nurga taha ning kartis, et leiab sealt midagi hirmsat. Siiski ei olnud seal kedagi. Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu. Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus. Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid siis oli kuulda põranda kriuksumist, ta kuulis, et uks avanes ning rasked sammud tulid tema poole. ,,Kus ma olen?" küsis ta hirmunult. ,,Hallo? Kas keegi kuuleb mind? Mis siin toimub?" Ta ei saanud vastust kuid ta teadis, et keegi jälgib teda. Ta meenutas, kui hea oli olla kodus, laste ja abikaasaga koo...
Tanel Padar *Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 Uhtnas. Ta on 31aastane. Elanud lapsena Haljalas. *Ta on õppinud Haljala keskkoolis ning Rakvere muusikakoolis saksofoni ja klarnetit, aga hetkel mängib põhiliselt kitarri. Ta on laulnud kiriku, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. *Tanel Padar oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. *Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Saavutused *1999.a võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette". Aastal 2000 osales ta taustalauljana EdaInes Etti Eurovisioonilaulus "Once in a Lifetime". * 2001.a võitis Tanel Padar koos Dave Bentoniga lauluga "Everybody" Eurovisiooni ...
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna l...
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna l...
Kellel on hea Eestis elada? Arutlus " Me võime kurta- ja tihti just seda teemegi- et Eesti väiksus ei lase meil midagi teha. Seejuures kipume aga unustama, et tugevus peitub sisus. " - Toomas Hendrik Ilves. Kui tõstatada küsimus, kas on hea Eestis elada, siis leian et ühtset vastust sellele küsimusele polegi. Tean, et mulle meeldib siin elada aga leidub ka agasid. Siiski usun et plussid kaaluvad miinused üle. Eesti riigis elamine sobib neile, kellele meeldib rahu. Meil on olemas rahulik kliima, ilus loodus ja rahulik elukeskkond. Pole looduskatastroofe, sõdu- suuremaid rahutusi ja mis peamine, siin elavale inimesele peaks meeldima see põhjamaade kargus, mis ka siinses kliimas esineb. Samuti pole meil ka palju kerjuseid tänavatel hulkumas, võiks öelda et Eesti elu on suisa idülliline. Eriline keel ja kultuur. Olenemata erinevate ok...
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa........................................................................................
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisel...
Mida andis mulle, kui tänapäevasele lugejale ,,Hamlet"? Raamatu mõista võib mitut moodi, iga lugeja võib raamatut tõlgendada erinevatel viisidel. Hamleti ütlus:" Olla või mitte olla," peab minu arvates paika. Ta ei saanud karistamata jätta oma isa mõrtsukat ja kõige selle kokkuvõttel ta ka hukkus, kuigi tema surm läbi müritatud mõõga oli vaid maine surm võis tema hing olla juba ennem maisest elust lahkunud. Oluline oli küsimus, kas eksisteerida ja unustada, või mitte? Hamlet tegi otsuseid, mille tagajärjel paljud õukondlased kahtlesid Taani printis terves mõistuses,kas see oli teesklus või mitte? Taani prints Hamlet oli vaoshoitud ja kaalutleva iseloomuga, ta tegi kõik sammud eelnevalt kaalutledes,jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada, kuigi unustamatta oma põhi eesmärki seoses oma isa surmaga. Kas elus saavutada oma eesmärk ja kinni pidada lubadustest, mis endile on...
Jaan Rääts 1932 Õppinud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller, töötanud eesti raadios ja televisioonis, juhtis heliloojate liitu. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pär...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa, soo ja rabadik. (Alver 1989:356) Udus mustav haga, tume saatus nagu valukilja...
LA COMEDIE Ehk reklaam esitlusele ,,Minu Tehnikamaailm" The Narr Nii Tark Näidend ~8 minutit Tegelased: Krat Iin; eliidi esindaja, endassetõmbunud geenius (raamat alati endaga kaasas) Rran Eth; müügiagent, kes püüab iga hinna eest oma toodet kliendi pähe moosida I Klassiruum, taustaks mõnus dzasspala vms. - (sammud, köhatus) - (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kog...
Arsise noorte kellade kontsert Kontsert toimus EELK Kuressaare Laurentsiuse kirikus neljapäeval 16. oktoobril kell 20.00 Ansamblit dirigeeris Aivar Mäe, ansambel koosnes kaheksast neiust ja viiest noormehest. Natukene ajaloost: 1991 - Arsise kammerkoori dirigent Aivar Mäe viibib täiendõppel USAs, kus ta kuuleb esmakordselt käsikellamuusikat. Ideest luua kellade ansambel ka Eestis saab tema kinnismõtteks. 1993 - Ameerika Käsikellamängijate Gildi esindajad külastavad Eestit ja toovad kingituseks Aivar Mäele ning tema koorile kaasa esimesed kolm oktaavi kelli. Mõttest saab tegelikkus - Arsise käsikellade ansambel on loodud. 1995 - Tekib mõte luua Arsise noorte kellade ansambel. 1996 - Kokku tulevad üheksateist last ja teismelist, kes moodustavad Arsise laste kellade ansambli. Kõik üheksateist on Arsise kammerkoori liikmete 5-15 aastased lapsed. Ansambli dirigendi kohale asub Aivar Mäe. Esimese kontserdi annava...
Referaat Tanel Padar 6 mai 08 a Minu referaat räägib Tanel Padarist ehk siis minu lemmik lauljast.Tanel Padar on Eesti üks kõige tuntum ja kuulsaim artist/laulja .Tanel Padar ja tema bänd The Sun on väga edukas.Neil läheb viis aasta koos ning selle auks on nad lasknud uue albumi välja ,,Here comes The Sun'' mis on nende kuues album.Nas on ka tuntud väljaspool Eestit. Fakte Tanel Padarist : Sünniaeg : 27 oktoober 1990 Sünnikoht : Haljala, Lääne- Virumaa Eesti Õde : Gerli Padar Stiil : rock Pill : kitarr ja vokaal Kus mänginud : Lahemaa Rahvamuusikute ansambel, Speed Free, Compromise Blue, erinevad bluesi ja jazz projektid. Muusikalised eeskujud : Danel Pandre, Meelis Tauk, Tomi Rahula, Martin Jürman, Raul Ukareda, Kristo Kotkas, Kid Rock Muusikalised lemmikud : BLS, Korn, System Of A Down Kus on õpinud : on õpinud klarnetit ja saksafoni,laulnud kiriku-, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusi...
Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Näitus Norra, rannarahva lood Essee Sandra Nõmmik 12 ÕA Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2011 Fotonäitus ,,Norra. Rannarahva lood" Käesoleva näituse idee sündis Norra-huvilisi ühendava MTÜ Norra Sõbrad liikmete hulgas. MTÜ eestvedamisel korraldati eelmisel aastal fotokonkurss, mis tõi eestlaste populaarsest reisist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel pakuti vaatamiseks parimad konkursile laekunud tööd. Paljud eestlased on leidnud tee Norra mägedesse ning fjordide lummusesse. Ilma ahhetama panevat hetke kaameraga jäädumustamata vaevalt sealt keegi tagasi tulnud on. Võimaldamaks neid hetki ka teistega jagada, otsustas MTÜ Norra Sõbrad pilootprojektina koostöös Loodusretked OÜ ning Kuningliku Norra Saatkonnaga korraldada fotokonkursi ja näituse teemal ,,Norra. Rannarah...
Ärireisija Konverentsik Grupiga Eakas Lastega Erivajad VIP-külaline ülastaja puhkereisija pere usega külastaj a Reisi Meelelahutus, Terviseparandami motiivid elamused, hobist ne tulenev Teeninduselt Head Mugavus, ootab korraldamisosku hubasus, vaikus, st, pajusid puhtus jne. huvitavaid ...
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
Referaat Tanel Padar 1 2006 Sisukord Elulugu ................................................................ lk 3 Looming .............................................................. lk 4 Muusikaline tegevus ............................................. lk 5 Kasutatud kirjandus .............................................. lk 6 2 · Elulugu Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 aastal Haljalas. Ta on õppinud Haljala keskkoolis ja ka Rakvere lastemuusikakoolis, kus ta õppis saksofoni ja klarnetit. Tema tõeline lauljakarjäär algas 1998 aastal, kui ta võitis noorte laulukonkursi "2 takti ette". Eelmisel aastal oli ta Eurovisioonil üks Eda Ines Etti taustalauljaid, sellel aastal läks ta koos Dave Bentoniga ise Eurovisioonil...
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias. Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntuim ja tõlgituim kirjanik ja luuletaja.
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" ...
Suhtlemishirmud/ -tõrked Lahendus Võõras seltskonnas ei julge vabalt suhelda Kui seltskonnas on ka tuttavaid, siis otsida nende tuge ja nende kaudu ka võõrastega suhelda Kardan teiste ees endale piinlikkust Võiksin ennem korralikult läbi mõelda mida valmistada öelda, millal ja kus seda teha. Rahva ees esinedes pabistan ja sõnad jäävad Kui võimalik, peaksin teksi ennem läbi kurku kinni- hakkan tähti vahetama või harjutama või kuidagi endale enesekindlust lihtsalt paristama juurde lisama Olukorrad, kus ma pean oma arvamust Mõnikord saab ennast välja vabandada, aga avaldama, aga ei oska, tekitavad piinlikkust, kui tõesti peab vastama, siis peab ruttu sest siis ma hakkan pikalt mõtlema ja tekib midagi välja mõtle...
Luule olemus Ei tule luule tuulest Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka … Ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Unes ja luules Luuletus on kui unenägu, luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus. Luuletus on kootud vaikusest õhkõrn sall, mis vaevata Läbi sõrmuse libiseb. Doris Kareva *** Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Juhan Viiding Luule koondportree „Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka.“ „Silmade jaoks kirjutatud luule kuulamine kõrvaga on sageli piinlik ja piinav: hääl rikub luuletuse vaikuse.“ „Luules pole muud tehnoloogiat kui aju keel ja kultuur.“ „Luule saab hakkama ka infrastruktuurideta.“ Aitäh kuulamast!
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel palvetab preester terve koguduse nimel lõpupal...
URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, milles...
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin ja...
Teadustöö [IX] Intervjuu Intervjuu Meetodi omapäraks on küsitletavaga vahetus kontaktis viibimine, mis annab võimaluse intervjueerija ja küsitletava omavaheliseks heaks mõistmiseks keelekasutuse abil Intervjuu eelised Inimene kui subjekt uuringus Vaatluse all on väheuuritud teema või valdkond Juba eelnevalt on teada, et vastused on mitmeplaanilised ja -suunalised Saab küsimusi ja vastuseid alati selgitada Saadavat teavet saab süvendada lisaküsimuste abil Uurida saab ebameeldivaid, raskeid teemasid Intervjuu puudused Intervjueerija vajab kogemusi ja oskusi, isegi koolitust, et intervjuu õnnestuks Intervjuu võtab aega Saadavad vastused võivad sisaldada ka nö `soovitud vastuseid' Kulud ja organiseerimisraskused Vastuste analüüsimine ja tõlgendamine, samuti tulemuste esitamine võib olla keerukas Intervjuu liigid Struktureeritud e. ankeetintervjuu Pool...
KUIDAS LUUA ROMANTIKAT OMA ELLU? Üks võimalus oma ellu romantikat tuua, on looduses puhkamine. Isegi kui elad Tallinnas, on ikkagi mitmeid võimalusi looduses viibides energiat taastada ja suuremast liiklusmürast eemale minna. Mina avastasin sellise võimaluse hiljuti kui läksin Pääsküla rabasse matkarajale jalutama. Veetsin seal üksilduses õdusa õhtupooliku, ümberringi oli vaikus, maastik oli maaliliselt kaunis ja ninna tungis mõnus männi - ja kanarbikulõhn. Laudteesid pidi edasi minnes jõudsin vaatetornini, kus üles ronides saab nautida kaugeleulatuvat vaadet Mustamäele ja Pääskülale. Erinevatel aastaaegadel on seal ilmselt erinevad värvid ja lõhnad. Tahaksin ka kevadel sinna minna. Läheduses voolas allikas, mille vesi tundus läbipaistev ja puhas, ilmselt võib seda rahulikult juua. Nii tore, et meil leidub veel puhta veega paiku ja kohti, kus oma akusid laadida. Vahel mulle meeldib üksi looduses jalutada, et oma mõtteid ...
Konflikti tunnused- KONFLIKT · Kõrgendatakse häält · Süüdistatakse teisi Koostas: Deymon-Brait · Nägeldakse pisiasjade pärast Konflikt- Konflikt on lahkheli · Kasutatakse pilkeid ja või arusaamatus, mille tulemusena solvanguid tekib pinge, mis ajendab osapooli · Vastaspoole kohal üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks olek mõjub ärritavalt peab olema vähemalt kaks osapoolt ...
STROMAE Paul van Haver (Stromae) • 12. märtsil 1985 Brüssel, Belgia • Populaarne Belgia räppar • Stromae – lava pseudonüüm • Zantrid : New Beat, electro, hip-hop • Aastal 2000 valib pseudonüümi Opmaestro ja hakkab tegevust maailmas • Uus pseudonüüm – Stromae • 18-aastasena koos räppar JEDI´ga loob gruppi. Esimene laul ja video «Faut que t’arrête le Rap» • Alustab soolokarjääri • Raha ei ole piisavalt, ja ta õpib ülikoolis (National Institute of Cinema and Radio ( INRACI )) • Esimene album: EP « Juste un Cerveau , un voolu un kiindunud et un mic ... » • 3. aprill 2010 Award NRJ´il Stromae sai auhinna Stromae „nimekart“ • Aastal 2009 ilmub uus singl « Alors on danse » , mis on kiiresti muutunud populaarseks ka teistes Euroopa riikides . Esikohad top müügi Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias. Praegu see laul on räppari „nimekart“. Populaarsed singlid • «Te quiero» („Ma armastan sind“) • «Peace or violence» („Rahu või väg...
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
