Psühholoogia I.Osa Teadusliku psühholoogia raamatud: 1) Helen Marie Loorents „Heaolu kiirtee“ : arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla, sest autor ise on akrediteeritud tervise- ja elunõustaja ning omab firmat, mile põhieesmärk on aidata inimestel ennast leida ning tervislikuks hakata. Ta on käinud koolis, kus õppis toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse ...
BERK Adelina Sklj Vahe 1 July 22, 2012 Footer text here Sündinud 30. juunil 1975 Kohtla-Järvel Eesti kirjanik ja kriitik Töötab Tartu Ülikooli Hariduskäik Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialale, mille lõpetas cum laude Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis Kirjutas Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste ...
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud o...
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külg...
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimak...
* * * Harilik vaher ja harilik lendorav Referaat * Tartu 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Lendorav ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused metsas · Toitumine · Paljunemine · Huvipakkunud faktid · Viited · Toiduahel · Harilik vaher ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused · Kasvutingimused · Levimisviis · Huvipakkunud fakt · Viited Sissejuhatus Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava. Aga ma ei arva, et ma vahtra oleks valinud. Infot otsisin ma peamiselt internetist ja juhendi abil tegin ma töö valmis. Harilik lendorav Harilik lendorav ja tema elupaik Lendorav ehk harilik lendorav (Pter...
Vana-Antsla kutsekeskool LEHTPUUD Referaat JUHENDAJA: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus.............................................................................................................................................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ........................................................
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?..........................................
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: ...
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS...
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Liis Vaher ALCATRAZ Iseseisev töö Juhendaja Kaire Välb Tartu 2010 Liis Vaher 1 SISSEJUHATUS Huvi Alcatrazi vangla kohta tekkis filmidest. Seda vanglat on kasutatud paljudes erinevates telelinastustes. Pakkus huvi, kuidas siis elu seal päriselt oli. Kuidas elasid vangid selles hoones? Mis nendega seal toimus ja kuidas nendega käituti. Oma referaadis püüangi leida nendele küsimustele vastused. Liis Vaher 2 ALCATRAZ Maailma tuntuim vangla maalilisel Alcatrazi kaljusaarel vaid paari kilomeetri kaugusel San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium...
Probleemküsimus: Miks on puuvõra eri osades lehed erineva suurusega? Vahtra taustinformatsioon: Vahtra võra on suur ja laiuv. Täiskasvanud puu koor on rõmeline ja vaoline, aga noore puu koor on sile ja hall. Vahtra lehed on viiehõlmalised ning lehe otstes on teravad tipud. Lehtede suurus ja pikkus on erinev. Suvel on lehed erkrohelised, aga sügise saabudes muutuvad lehed punaseks, kollaseks, oranziks ja pruuniks. Vahtra viljad on huvitava kujuga ning neid on võimalik panna ninale. Vaher esineb leht- ja segasalumetsades enamasti alumises puurindes koos saare ja tammega. Ta on külmakindel ning hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Vaher on mullastiku suhtes nõudlik, ta eelistab liivsavimuldi, mis on viljakad, huumusrikkad ja niisked. Vaher levib looduslikult Kesk-ja Põhja Euroopas ning kohati ka Aasia läänealadel. Eestis on vaher väga tavaline puu, seda kohtab nii lehtmetsades, teeservades kui ka parkides. Hüpotees Vahtra lehed o...
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusi...
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja ra...
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 ...
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheke...
English Form 5 Unit 4 Puud : Birch- kask Maple-vaher Spruce-kuusk Maple leaf-vahtraleht Kuidas moodustada nendega lihtsaid lauseid? There are many birches next to our house . Meie maja krval on palju kaskesid . Spruce is a Christmas tree . Kuusk on julupuu . Maple is beautiful tree . Vaher on ilus puu . Maple leaf is the emblem of Canada . Vahtraleht on Canada embleem* . *Embleem - Smbol .
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucupari...
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o.nimetus = 'Oracle: SQL ja PL/SQL' GROUP BY k.too_nr; TOO_NR ARV ------ ---------- 1 4 2 2 ...
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693...
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
„Armastus ei hüüa tulles“ Käisin 23.novembril vaatamas näidendit „Armastus ei hüüa tulles“, mis toimus teatris Vaba Lava. Lavastuses mängivad kaks näitlejad Priit Pius ja Linda Vaher, etenduse lavastas Roman Baskin. Näidend rääkis noorte probleemidest läbi huumori prisma. Käsitleti peamiselt teemasid nagu vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega ja nendest räägiti väga otsekoheselt ja vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius, kellega nad on mitmeid etendusi koos teinud ja sellega ka kuulsust kogunud. Linda Vaher on samuti noor eesti näitleja, kes pani oma näitlejakarjäärile aluse 2010 aastal filmis „Klass“. Näidend oli ülesehituselt väga kaasakiskuv eelkõige seetõttu, et juba esimestel minutitel tõusid esile väga päevakajalised probleemid, mis pu...
Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutat...
a b n h -1 5 25 0,24 x y -1 1,1121787035 -0,76 3,5817177427 -0,52 5,4942417308 -0,28 3,8953467347 -0,04 1,8792920362 10 0,2 3,2004949171 8 0,44 5,7383930882 6 0,68 5,1814039973 0,92 2,5231049579 4 1,16 2,3336857213 2 1,4 4,8128940349 0 1,64 5,4455871425 -2 -1 -2 0 1 2 3 4 1,88 2,8588709208 2,12 1,2159580436 -4 2,36 2,9833201682 -6 2,6 4,649987282 ...
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ...
Retsensioon Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laul...
Tabelid 2 Andmeloendid. Andmeanalüüs ja and Sorteerimine, filtreerimine, kokkuvõtted, ko analüüs ja andmete korrastamine kokkuvõtted, koondid jm Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Arvutite müükide arvestus Töötajate nimekiri Puidu müükide tabel Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Päringud ja filtreerimine Autofilter Arendatud filter Makro kasutamine arendatud filtriga Kokkuvõtted, koondid jmt Vahekokkuvõtted - Subtotals Risttabelid - Pivot Table Report Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjetek...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
Mari Nõlvak AP1 Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koo...
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põ...
Ülesanne 3 Tabelid Lisada lahendustega praktikumi töövihik Ta ga praktikumi töövihik Tabelid_2_Andmeloendid.xlsm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile: kolm valda tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada nõutud väljad skeemil toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades fun...
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu ...
Parasvöötme sega ja lehtmets Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi....
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümne...
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: St...
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise t...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_04.lst SQL> DESCRIBE lepikult.yliopilased; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- ID CHAR(8) EESNIMI VARCHAR2(15) PERENIMI VARCHAR2(15) SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- YLIOPILASE_ID CHAR(8) KURSUSEKOOD VARCHAR2(6) KUUPAEV DATE TOO_NR NUMBER(2) FAILINIMI VARCHAR2(20) PUN...