Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-vahemaa" - 997 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil III

LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 =...

Geograafia → Geodeesia
3 allalaadimist
thumbnail
54
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia keemia eksamipiletid

1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo kontrolltöö kes mida leiutas

1) Milliseid meetodeid kasutasid eurooplased Aafrika valitsemisel? Otsene valitsemine - selle korral määrati kohalikud ametisse suvaliselt, arvestamata seniseid traditsioone ja võimusuhteid. Kaudne valitsemine - kolonisaatorid säilitasid senised võimumehed ja piirdusid nende tegevuse juhtimise ja kontrollimisega. 2) Kuidas on Aafrikaga seotud David Livingstone? Ta oli esimene eurooplane, kes läbis Lõuna-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas muu hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodust...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
24
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...

Füüsika → Keskkonafüüsika
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

TPT Side süsteemid ja võrgud

Küsimused. 1)Mis on lineaarsuse tingimus lineaarsuse plokk koodidel+ 2)Misasi on koodivektor- 3)Mis on sõnumivektor 4)Mis on veaparandusvektor 5)Milleks arvutatakse moodustaja maatriksit 7)Milleks arvutatakse veakontrolli maatriksit 8)Mis asi on sündroom. 9)Mis asi on Hammingi kaal 10)Mis asi on Hammingi distants(vahemaa) 11)Kuidas on seotud Hammingi kaal ja Hammingi minimaalne distants 12)Kuidas on koodi minimaalne distants seotud veaparanuds võimega. (seletada tingimus kuidas vigu parandada saab) 13)Hammingi koodi iseloomustus. 14)Mis vigasid saab parandada Hammingi koodi järgi (valemid). 15)Hammingi koodi teisendamise ylesanne. Vastused 1)Koodide lineaarsuse tingimus-koode nim lineaarseks kui kahe koodisõna liitmisel mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena. 3) Vektorkvantimisseadmed teisendavad sõnumi plokid vektor...

Informaatika → Sidestussüsteemid
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Avastus õpe

VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega ­ mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne lepitakse kokku kas joonel asub konna jalad või pea) ja joonistab sellele ringi ümber. La...

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Verbaalne suhtlemine

Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm ­ intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm ­ avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ...

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Liikumise kiirus

Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 1. LIIKUMISE KIIRUS 1.1 Kiirus - suurus, mis iseloomustab keha asukoha muutumist ajaühikus 0 x1 Dx x2 x t1 Dt t2 läbitud vahemaa x2 - x1 Dx kiirus = ajavahemik ; v = = t2 - t1 Dt [Dx] 1m m km = 1 m×s ; 1 -1 [...

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võnkumist ja lainet iseloomustavad suurused

Võnkumisi iseloomustavad järgmised suurused: 1. T – periood (ühe täisvõnke sooritamise aeg) Ühik: sekund. Võimalik leida valemist T = t/N, kus N on sooritatud võngete koguarv ja t on aeg, mis kulus kõikide võngete sooritamiseks. 2. f – sagedus (võngete arv sekundis). Ühik: hertz. Võimalik leida valemist f= N/t. 3. w – omavõnkesagedus (keha osakeste võnkumise sagedus) Ühik: hertz. Võimalik leida valemist w = 2πf, kus f on sagedus. Kehtib ka seos T ja f vahel: T = 1/ f või siis f = 1/T. 4. Matemaatilise pendli korral sõltub võnkeperiood pendli niidi pikkusest ja vastav arvutusvalem on selline: T = 2π √ l/g, kus l – niidi pikkus meetrites ja g – raskuskiirendus. 5. Vedrupendli korral sõltub võnkeperiood vedru materjalist ja koormuse massist ning vastav arvutusvalem on selline: T = 2π√m/k , kus m – koormise mass ja k – vedru jäikus. Lainete puhul lisanduvad suurused: 1. λ – ...

Füüsika → võnkumine ja lained
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia-maa-amet

1. Määra Lindamäe tipu geograafilised kordinaadid. Kõrgus ja ekraanipilt (hirvepargis). 2. Mõõda linnulennuline vahemaa kodu juurest koolini ja sama vahemaa mööda teed. Ekraanipilt. 3. Mis ilmakaarde ja kaugele jääb kool minu kodust? 4. Koosta ise kolm küsimust maa-ameti Eesti kaardi põhjal. 1. Kõrgus: 39,6 meetrit. 2. 3. Minu kodu on koolist 190 meetrit lõunasse. 4.1)Eesti jalgpalli liidu murustaadioni, nike arena kunstmurustaadioni ja sportlandi kunstmurustaadioni pindala kokku+ ekraanipilt: minu arvutuste järgi, peaks kolme staadioni pindala olema kokku 28168,19 ruutmeetrit või 28168190000 ruutmillimeetrit. 2) Kui kõrge on Oskar Hirvlaani maja maapinnast? 14,5 meetrit. 3) Mitu maakonnabussi ja trolli on Balti jaamas? 28 maakonnabussi ja 1 troll. 6450.66

Geograafia → Maailma majandus- ja...
0 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mina kui suhtleja

Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi ...

Psühholoogia → Suhtlemisõpetus
159 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Informaatika KT 3

Arve Sõiduk Sihtpunkt Vahemaa Tall 1 Kaubik Mitteinn Tallinn 100 2 Hinnakiri ilma KM EUR/km mitte Sõiduk EUR/km Tallinnas Tallinnas 1 Kaubik 1 0.8 2 Väike veokas 1.4 1.3 3 Suur veokas 1.6 1.4 Kilomeetri Laadimise Kokku hind Laadimine hind ilma KM KM Kokku KM-ga 0.8 1 10 90 18 108 ✘ On vaja No cash money! Laadimine 10 15 ✘ Peida hinnakiri 20 0 Arve ...

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Eksamiküsimused 2017 Navigatsioon"

1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg ­ Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused ­ punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid ­ pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator ­ Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ­ ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand ­ püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan ­ tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand ­ Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand ­ tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK ­ nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK ­ nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK ­ nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Ku...

Merendus → Navigatsioon
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Mehaaniline energia ME11B

Jaan Tamm MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldi...

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Intervjuu

INTERVJUU 11. klass Intervjuu = harilikult küsimus-vastus-vormis ajakirjanduszanr; kohtab ajakirjanduses, televisioonis, raadios Intervjuu Madis Valgega 1. Tere Madis! Tehke lühikokkuvõte endast nende jaoks, kes ei tea kes te olete. Tervist, mu nimi on Madis Valge, olen 37-aastane ning mulle meeldib ujuda. 2. Ujuda meeldib paljudele, kuid te olete natuke erilisem. Nimelt olete te omale eesmärgiks võtnud ujuda Suurbritanniast Prantsusmaale. Millal te seda teha kavatsete ning kui pikk see vahemaa on? Täpselt nii, ma kavatsen selle aasta suvel, 9.-12. Augustil ületada La Manche'i väina. Vahemaa pikkus on 60 kilomeetrit ning aega on mul selle ületamiseks 20 tundi. 3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, m...

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Õpetajate päev

Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omad...

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika kodune kontrolltöö "Laserid"

Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 ­ 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine ...

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

ERINEVAD MATKATEHNIKAD

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt JALGRATTA- JA KANUUMATK Erinevad matkatehnikad Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 1. MATKA ÜLDINFO  Matka pikkus 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk).  Piirkonna kirjeldus ja põhjendus Piirkonnaks on Otepää, sealne mets ja jõed-järved. Valikuks osutus Otepää, sest seal on juba olemasolevad sobiva pikkusega matkarajad, mida läbimine pakub erinevaid katsumusi ning loodusvaateid. Lisaks kanuumatk on juba eelnevalt paketina valmis ning pakkuja on nõus seda muu matkaga (sel juhul rattamatkaga) siduma.  Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk ...

Loodus → Keskkond
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Russalka

Russalka Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus ,,monitor" pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a. osales see ...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Hiina

Hiina Tartu Kutsehariduskeskus Arlis Kaaviste AM12 Üldinfo Peking 9 640 821 1 339 724 000 (2010) Jüaan Laua kombed Ümmargune söögi laud on tähtsam, kui ruudu- v ristkülikukujuline. Toitlustus võib alata siis, kui rahvas on istunud. Toidud on alati laua keskel. Peale supi tuleks kõik söögid süüa pulkadega. Söögi tempo sama teistega. Mitte suitsetada söögi lauas. Alati tee, vein võis siis mingi muu piiritus jook. Külaline ei vala kunagi ise. Kaussi v taldrikut ei tohi lõuks tühjaks jätta. Tervitamine Mehed vaikselt suruvad kätt ja vahel ka kummardavad pead. Naised tervitavad kättpidi, väike kallistus või siis ka kummardavad pead. Mehed naist tervitavad kättpididi. Isiklik ruum ja puudutamine Mugav on tuttavatega seistes hoida pikkune vahemaa. Võõrastega on see vahemaa suurem. Suhtlemisel on väga vähe puudutamist, kui just ei ole pereliige, lähedane sõber või armastatu. On tavaline, kui naised käest kinni h...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Iseseisev töö Atlasega

Iseseisev töö Atlasega (+ nutivahendid) Koostas: Maia-Liisa Suigusaar Vajalikud materjalid: Arvuti või nutivahend Geograafia õpik (nt Avita) Atlas. Eesti geograafiline asend. lk. 2, 24, Avita lk. 10. Euroopa kaart, Maailma kaart 2 riigi võrdlus (teemakaartide abil võrdlemine) Tunnused Eesti Tšehhi Ühendus Olemas ei ole maailmamerega Naabrid Rootsi,Soome, Venemaa, Saksamaa, Austria, Läti Slovakkia, Poola Pindala 45 339 km² 78 866 km² Kõrgeim punkt (mere 318 m 1602 m pinnast) Ma...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prax nr. 1

Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 1 Auto müra mõõtmine 27.9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja te...

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
143 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Füüsika I kordamine laboritööks

1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...

Füüsika → Füüsika
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kolloidkeemia laboratoorne töö 15

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Töö käik.Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa k...

Keemia → Füüsikaline keemia ii
65 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul...

Keemia → Füüsikaline keemia ii
45 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Müra

Müra e. sonitus (ladina keeles) Sisukord Mis on müra? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra on soovimatu heli, mille intensiivsust (valjust) mõõdetakse detsibellides. Müra on ka, sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Kui Kaua tohib viibida müras? Maailma tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida 85 dB ­ 8 tundi 88 dB ­ 4 tundi 91 dB ­ 2 tundi 94 dB ­ 1 tund 97 dB ­ 30 minutit Eestis on võimalik naabri lärmi peale kaevata. Mõningad näited mürast meie ümber. vaikse häälega kõne 1 m kaugusel 45­55 dB keskmise tihedusega liiklus 70 dB karjumine 1 m kaugusel 75 dB automaattööpinkide müra 80 dB päevamüra väikelinnas 60 dB õhuhaamri müra 65­115 dB müra trollibussis 77­87 dB Müra kahjustused tervisele. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. Müra võib esile kuts...

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kodutöö D-1

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-1 Punkti dünaamika II põhiülesanne Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 17.11.09 Tallinn 2009 Ülesanne nr 1. Punktmass massiga m saab algkiiruse v 0 ja liigub keskkonnas, mille takistus on R = b v . Millise aja vältel jääb punktmass seisma ja millise vahemaa ta läbib selle ajaga? Lahendus gg Põhivõrrand m x = Fx , kus Fx = - R ja takistusjõud R = b v kokkuvõttes põhivõrrand gg gg b v gg g dv võtab kuju m x = -b v x = - . Sirgjoonelisel juhul x=v= , millest ...

Mehaanika → Insenerimehaanika
94 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Laser

Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valgu...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 15k Kaitstud: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Töövahendid puhastatakse hoolikalt. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmi...

Keemia → Kolloidkeemia
137 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jalgrattaga sõitmise analüüs

Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Jalgrattaga sõitmise analüüs Referaat Koostaja: Andras Banyasz Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Jalgrattasõidu peamine eesmärk on kiirus ja distants. Kiirus on suur faktor ­ eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga. Vahemaa on sama tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab jalgrattur olema.1 Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt. Üks liigutus läheb sujuvalt üle teiseks. Faasid on jagatud kaheks: veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult vastupidine. Pildil 1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6 on täpselt vastupidi ­ parem jalg veojõufa...

Sport → Treeningu analüüs
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kehade vastastikmõju, Newtoni seadused

Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjuta...

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Kartograafiline generaliseerimine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartograafiline generaliseerimine Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7 Ramer ...

Geograafia → Geoinformaatika
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kinemaatika

1. Millega tegeleb kinemaatika?Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. (nt asukoht/koordinaadid, liikumise kiirus, liikumise kiirendus) 2.Millega tegeleb dünaamika? Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. (nt vastastikmõju, raskusjõud, hõõrdejõud, keha mass, liikumishulk, energia ja töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erineval...

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Luuletus

Sära Anette Anderson Su sära ma näen näen, kui päikene paistab, su embuses tahaks olla kuni elu veel kestab. Sulle tahaksin öelda: ,, Ma armastan sind", Aga vahemaa meie vahel tundub nii pikk Tahaksin suudelda sinu ilusaid huuli, Tunda oma käsi ümber su puusa. Sinu armastust tahaksin tunda terve elu, Eales ei väsi sinu vaatamisest.

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kehalise kasvatuse sulgpalli test

1. Millest on valmistatud sulgpallid? a) Üleni plastikust b) Korgist pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled c) Plastikust pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled 2. Mitme punktini käib üks geim? a) 24 punktini b) 22 punktini c) 21 punktini 3. Sulgpalli mängitakse... a) üks ühe vastu b) kaks kahe vastu c) kuni kolm kolme vastu 4. Vali õige väide a) Platsi piirile kukkunud pall loetakse väljas olevaks b) Platsi piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks 5. Kui pikka vahemaa läbib mängija tüüpilises kahegeimilises mängus? a) 1,6-2 km b) 1,8-2 km c) 1,4-2 km 6. Kui kõrge on sulgpalli mängus võrk? a) 135 cm b) 145 cm c) 155 cm 7. Milliste mängudega sarnaneb sulgpall kõige enam? a) Indiaca b) Tennis c) Võrkpall 8. Täida lüngad Män...

Sport → Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri ma...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
129 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Nimetu

RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus...

Varia → Kategoriseerimata
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika materjal ( Universum)

1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe ­ suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, ...

Keemia → Biokeemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

1-kalde arvutamine

9.02.2015 Kalde arvutamine: h arctan   s h i (%)   100 s h i(‰ )   1000 s Ülesanne: 1) Leia nõlva kaldenurk ja kalle protsentides, kui nõlva ülemise serva kõrgus on 9.74 m, alumise serva kõrgus 8.32 m. Nende vaheline kaugus on 4,5 m. 9,74 Δh= 9,74- 8,32=1,42 S= 4,5 m 8,32 ν= 18° 4,5 i=32% 2) Meil on teada nõlva kalle, milleks on 2,5% ja vahemaa 50 meetrit. Kui palju muutub kõrgus kahe punkti vahel? i=2,5 % s=50 m Δh=1,25 m ...

Geograafia → Geodeesia
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika KT küsimused, vastused, valemid, termodünaamika

Valemid Kiirus v=s/t v ­ kiirus (m/s) s ­ teepikkus (m) t ­ aeg (s) Kiirendus a=v-v0/t t ­ aeg (s) v ­ lõppkiirus (m/s) v0 ­ algkiirus (m/s) a ­ kiirendus (m/s2) Kiirendus a=F/m F ­ jõud (N) m ­ mass (kg) Raskusjõud F=m*g F ­ jõud (N) m ­ mass (kg) g ­ raskuskiirendus 10 N/kg Töö A=F*s A ­ töö (J) F ­ jõud (N) s ­ teepikkus (m) Võimsus N=A/t N ­ võimsus (W) A ­ töö (J) t ­ aeg (s) Soojusmasina kasutegur nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 ­ soojendi to Kelvinites (K) T2 ­ jahuti to Kelvinites (K) nymaks ­ kasuteguri % Gaasi r...

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa © T. Lepikult, 2003 Liikumisülesanded, ülesanne 1 Ülesanne 1 Kahe linna vaheline kaugus on 600 km. Üks rong läbib selle vahemaa 2 tunni võrra kiiremini kui teine, sest ta kiirus on 10 km/h võrra suurem kui teise rongi kiirus. Leida, kui kaua aega kulub kummalgi rongil ühest linnast teise sõitmiseks. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost. Kiirus v on defineeritud kui läbitud teepikkuse s ja selleks kulutatud aja t suhe: s v= , (1) t millest järelduvad seosed s = vt (2) ja s t= . (3) v Ülesanne 1 (...

Matemaatika → Matemaatika
82 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lisalugemine kehakeel

KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...

Psühholoogia → Suhtlemine
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Cooperi Test

Cooperi test Referaat 2007/2008 Spordiga tegelevatel inimestele on väga oluline saada informatsiooni oma kehalistest võimetest. Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste. Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test. Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid. Soome haridusministeeriumi tellimusel tehti Soomes uuringuid Cooperi testi kohta. Uuritavaiks olid 20-aastased sõdurid. Kõik läbisid Cooperi testi. S...

Sport → Kehaline kasvatus
73 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Klassikaline geneetika

Homosügootne organism- organsim, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. /Heterosügootne organism-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega./Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus/ Retsessiivne alleel ­ alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega)./ Analüüsiv ristamine ­ on ristamine, millega uuritakse katseloomade või ­taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust./ Intermediaarsus ­ on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus./ Polüalleelsus ­ on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade mää...

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Fantaasia jutt

1. analoogiline ­ millegagi sarnane, samalaadne 2. autoritaarne ­ võimule pimesi kuuletumist nõudev, võimutsev 3. bakter ­ (pulk)pisik, üherakuline eeltuumne tilluke taimorganism 4. ballett ­ lavatantsuteos muusika saatel, lavakunstiliik 5. bluffima ­ hooplema, valetama 6. briljantne ­ suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon ­ meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom ­ eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping ­ kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur ­ kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii ­ tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon ­ viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumides...

Eesti keel → Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE Kk15 TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 23.10.2010 Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku es...

Keemia → Füüsikaline keemia ii
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Jalkareeglite viktoriin.

Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas c Kohtuniku palliga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas Millal võib mängija, kelle kohtunik on saatnud väljakult välja oma varustust korrastama, taas siseneda väljakule? a Kui pall on mängus, kohtuniku loal b Ükskõik millal, kohtuniku loal...

Sport → Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
4
ods

Inseneriinformaatika 4.ülesanne

Vahemaa Väljumisaeg Vändra 09:27 Suurejõe 7 09:34 0.5 Kaansoo 15 09:42 1.05 0.55 Kootsi 20 09:47 1.4 0.9 0.35 Vihiküla 29 09:56 2.05 1.55 1 0.65 Suure-Jaani 34 10:01 2.4 1.9 1.35 1 Viljandi 60 10:27 4.2 3.7 3.15 2.8 Leie 85 10:52 5.95 5.45 4.9 4.55 Puhja 96 11:03 6.7 6.25 5.65 5.3 Pauluse 126 11:33 8.8 8.35 7.75 7.4 Tartu bussijaam 131 11:38 9.15 8.7 8.1 7.75 Esimene Teine Kolmas Neljas Keskmine kiirus 60 Tariif 0.07 0.35...

Informaatika → Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15k Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja ...

Keemia → Füüsikaline keemia
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun