Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti d...
Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? Eesti kuulus enne Vabadussõda Venemaale. 402 päeva kestnud vabadussõja aga võitis Eesti ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Na...
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Arutlus Kui 2. veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaale, st Eesti sai iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit maj...
Mis põhjustel puhkes 1923. Aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? Sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid suuri laene, tagasisaamine oli raske. Trükiti raha juurde.' Miks puhkes majanduskriis 1930.aastail. Sest see oli ülemaailmne-seega vältimatu. Algas USA-s. Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemi...
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest...
"Vaikiv ajastu"kas pöördepunkt Eesti ajaloos? "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teist...
1934. aasta pööre- kelle huvides? 1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine, ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid, kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes. Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad dem...
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle ...
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mi...
Vabadussõjalased ehk vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid 1920.-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Eesti Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid ka teistes linnades. 2. juunil 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Üks põhialgatajaid oli noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eesk...
Majandusolud 1920. aastatel. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega ko...
EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne ...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama ag...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
1934. aasta ja vapsid kurjategijad või ohvrid? 1920.-30 aastatel Eestis tegutsenud Vabadussõjalaste Keskliidu EVL mõju tolleaegsele riigile ja selle edasisele saatusele ei saadud siis ega saa ka tagantjärgi üheselt tõlgendada. Kui aga üritada vastata küsimusele, kas rahvasuus vapsideks ristitud liiduliikmed olid kurjategijad või ohvrid, tuleb esmalt lähtuda sellest, kelle suhtes nende tegevust vaadelda ning kuivõrd pidasid nad kinni oma põhimõtetest. EVL põhikiri sõnastas vapside eesmärgid järgnevalt: "Organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitl...
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laev...
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis ...
Sisepoliitline kriis: Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kuk...
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu ...
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Ra...
Ristsõna 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 S T A G N A T S I O O N I P E R I O O D Küsimused 1. Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. 2. Äsja väeteenistusse võetud isikud. 3. Vabadussõjalased. 4. Esimene USA president (perekonnanimi). 5. Liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, I maailmasõja ajal. 6. Esimese üldlaulupeo toimumiskoht. 7. Mihhail Gorbatsovi algatatud uuenduspoliitika. 8. Poliitilised põgenikud. 9. Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. 10. Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime ...
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik su...
1. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, riigi v]im rahva käes. 2. Seadus andlik Riigikogu, täidesaatav Vabariigi Valitsus. 3. Riigivanem täitis valitsusjuhi (peaministri) ülesandeid, esindas Eesti riiki väliskohtumistel ja täitis muid riigipea kohustusi. Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7. Riigikogu haaras enda kätte liialt suure võimu ja ei suuda riiki norm juhtida (uus ...
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivane...
Demokraatlik Eesti 1918-1934 1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem. 1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue...
23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Päästekomitee esimees, misjärel nimetati Ajutise Valitsuse peaministriks. Saksa okupatsioo...
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsio...
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI ...
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. M...
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pät...
Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis? Kui eesti iseseisvus 24. veebruaril 1918. aastal, oli inimestel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta vastuvõetud esimene põhiseadus nägi ette, et seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust hakkas juhtima riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, kuna presidendi ametikohta siis veel ei olnud. 1930. aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Seega kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Paljud inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Nad arvasid, et o...
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Ee...
Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. ...
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning selle tegevust juhtis riigivanem, kes täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta polnud. Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused, mis suurte vastuolude tõttu osutusid ebapüsivaks ja lagunesid suhteliselt kiiresti. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrott...
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (19181920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. PARLAMENTAARSE VABARIIGI AASTAD · Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. · Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. · Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. ...
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millis...
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
Ajaloo Kontrolltöö II rühm 1.Iseloomusta Jaan Tõnissoni suunda Eesti poliitilises elus XX saj algul- väljaanne, nõudmised, kelle toetus? (4p.) 2. Mida saavutasid eestlased 1905. aasta revolutsiooni tulemusena? (2p.) Eestis moodustati ERE- ehk eesti rahvameelne eduerakond Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks ol...
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
