Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuu...
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
Vabadused tähendavad ka kohustusi Kodaniku õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Põhiseadus annab kindla ülevaate sellest, mis tähendab meie jaoks vabadus ja mis on meie kohustused. Kehtestatud põhiõigused, kohustused ja ja vabadused on välja toodud II peatükis. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga tundsid kohustust olla korra tagamisel politseinikele abiks.Seetõttu õpetatigi vabatahtlikke ja nad said oma kodanikukohust täita selle paragrahvi alusel. Põhiseaduses loetletud kõigi ja ...
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ...
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama...
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
Inimese vabadus 21.sajandil - kas müüt või tegelikkus? ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin Mida mõeldakse sõna ,,vabaduse" all võib arutleda tundide kaupa, kuid on 21. sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab om...
Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie rii...
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotle...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhisead...
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine. Inimesed ei pea enam hirmus kirju saatma või hoopiski raamatuid kirjutama nii nagu see ...
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama ag...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepi...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks k...
Demokraatia levik 19. saj keskel peeti parimaks lääne ühiskonnamudelit. Dem aluseks on majanduslik progress. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole dem võimalik, et ainult heaolu ja haridus loovad eeldused dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokra...
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtuni...
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud p...
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitar...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
Tänu põhiseadusele Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida k...
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv vabadus ongi just nende kahe kooslus. Alles siis saab püüelda täiusliku vabaduse poole. Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus...
Töö allikate ja erinevate andmetega Töö tabeliga. Mitu protsenti suurem või väiksem on tööpuuduse määr Eesti Vabariigis võrreldes Iirimaa, Soome ja Euroopa Liidu vastavate näitajatega? 1990 1994 1996 1998 Iirimaa Soome Euroopa Liit Vastake tabeli alusel küsimustele. 1) Kuidas kirjeldaksite Eesti tööhõives toimunud muutusi (1990.--1998. a.)? Milliseid olulisi erinevusi võib välja tuua piirkondade vastavaid andmeid analüüsides? Eesti ja Soome vahel................................................................................................ Eesti ja Iirimaa vahel ................................................................................................ Eesti ja Euroopa Liidu vahel........................................................................................ Soome ja Euroopa Liidu vahel.....................................
19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen dati Belgia ja Holland Madalmaade Kuningriigiks - Tugev ...
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? Jo...
Ester Mägi ja tema klarnetiteosed Erle Kont Tartu 2013 Tööst üldiselt Miks selline valik? Klarnet Helilooja Tööprotsess Intervjuu Ester Mägiga Küsitlus klarnetistidelt Teostega tutvumine ,,Sonaat" klarnetile ja klaverile Sisu Ester Mägi Elukäik Looming Teoste interpreteerimine Klarnetiteosed Üldiselt Lugude kaupa Uurimistulemused Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav Ansamblipartnerite hea tunnetus Tempode vahetumine Uurimistulemused Mägi heliloojana Erinevad koosseisud, zanrid Inimelu mitmepalgelisus ...
Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuni...
“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) Intellektuaalne omand Arvutid töökohal (tööandja kontroll) Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja suhtlus, seadused) Tehisintellekt Digital divide Internet ning põhiõigused ja -vabadused Teadmiste jätkusuutlik areng jne Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad: Kompetentsus; Seaduskuulekus Konfidentsiaalsus; Ausus; Objektiivsus - kohustus olla õiglane, aus ja vaba huvide konfliktist ohud: ümbrikupalk maksupettused, Muud skeemid Raamatupidamise põhinõuded: 4 põhinõuet on: • Usaldusväärsus • Kutsealane kompetentsus
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapai...
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
Liberalism ja rahvuslik vabadusliikumine. 1) Saksa üliõpilased nõudsid Saksamaal valitseva tagurluse kadumist, vabadust ja Saksamaa ühendamist. 2) Saksamaa liberaalse liikumise probleemid: 1. Küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 3) Kreeka kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu ehk oli Türgi võimu all. Euroopa riigid toetasid Kreekat, sest nad tahtsid Türgi mõju Balkanil nõrgendada. 4) Kodanlus polnud rahul valitseva korraga, sest kodanlus tahtis poliitilist võimu aadliga jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud. Austria paljurahvuselises impeeriumis ei olnud küsimus ühtse riigi loomises nagu Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide ...
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, ...
Diktatuur autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa) Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia)...
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
