Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmju uurimisega. Torsioonkaal e. vndkaal. Laetud kehade vahel mjuv jud on prdvimeline kehade vahekauguse ruuduga ( F=const/r ruudus) Erinevalt laetud kehade vahel mjuv jud on vrdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Ko...
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaug...
Aurumasin 16.10.2006 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk 2 Mis on aurumasin lk 3 Aurumasina leiutamine ja selle arengu etapid lk 4-5 2 Mis on aurumasin Aurumasin on masin, mille abil saab kasutada termaal energiat, mida leidub veeaurus, muutes selle mehaaniliseks tööks. Aurumasinaid kasutati pumpades, lokomotiivides, aurupaatides, veomasinates ja teistes sõidukites. Aurumasinad olid hädavajalikud tööstuslikule revulutsioonile. Auruturbiinid, põhimõtteliselt aurumasina tüüp, mida kasutatakse veel tänapäevalgi elektri tootmisel, kuid vanemad tüübid on välja vahetatud elektriliste ja sissepõlemis mootorite vastu, kuna nende kasutegur on ...
Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperat...
Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, ...
Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse ...
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis V...
Niiske puit on le 25% Ehituspuidu niiskus aste on 15% Puukuiv materjal peab olema 13% Tisleri kuiv on 6-10% Puuvirna krgus peaks olema vhemalt 20 cm Virna laius ei tohiks olla le 50 cm Lauavirna vahe liistud peaksid olema tollised Liistud peavad olema ksteise all ,levalt alla Liist peaks raest max 20 cm kauguselt hakkama Ssipool alati lesse poole,siis lheb niiskus paremini vlja Laua otsad ei tohiks olla pikese poole Lauavirnad peaks olema phjast luna vi otsad katta mingi materjaliga n: eterniidiga Lauavirn peaks asetsema lagedama platsipeal Kuivatamis viisid: Kuivatada pstijalal, juurte peal Loomulik kuivatamine, kamberkivatamine- saab tisler kuiva puidu, Kontaktkuivatamine, kuivatamine krgsagedus vljad, kuivatamine infrapuna kiirtegaes, kuivatamine vedelikes, kondents kuivatamine, vaakum kuivatamine.
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilise...
Füüsika kordamine Mõisted: Liikumine keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul Punktmass keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektor joon, mida mõõda keha liigub Ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetel ajahetkedel võrdse teepikkuse Mitte ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V...
9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anum...
Arvuti ajalugu Elvis Liivamägi 10. c klass Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekun...
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste ...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
Ettevõtlus Saaremaal Saaremaa Lihatööstus Ettevõte alustas tegevust 1803. aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu. Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist, 1987. a avati lihatööstuse II järk. Tapamaja valmis täielikult 1993. a. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks Saare maakonna juhtivaid ettevõtteid. Saaremaa Lihatööstus OÜ-na tegutseb ettevõte 2007. a aprillist. Saaremaa lihatooted on teada-tuntud eelkõige oma kõrge kvaliteedi poolest. Tapamaja töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustame ligi 500 tonni toodangut, millest 350 t moodustavad lihatooted. Saaremaa Lihatööstus toodab roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja ...
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radi...
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiiru...
Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.....................
Taavi Rokka EGR MIS on Egr(Exhaust Gas Recirculation)? Heitgaaside tagastussüsteem Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni vähendamiseks väljalaskegaasides. *(NO ja NO2; MITTE: N2O) Lämmastikoksiide tekkimine sõltub põlemistemperatuurist. Kõrge põlemistemperatuur tuleneb lahjade küttesegude põletamisest. Heitgaaside tagasijuhtimine põlemiskambrisse vähendab põlemistemperatuuri ja rõhku. http://video.about.com/autorepair/What-Is-an-EGR-Car-Valve-.htm Aja lugu jms 1970ndad (1973) Sisemine- klapiajastus Välimine- klapiga 2000K Miks? Lämmastikoksiidide vähenemine: 1. Põlemisprotsessi jahutatakse, sest tagasijuhitud heitgaas neelab soojust. 2. Hapnikukoguse vähendamine põlemiskambrisse tagasijuhitud heitgaaside tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õh...
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
Mootorratta külgpaneelid · Eesmärk: Külgpaneelid moodustavad kesta, mis on paigutatud ümber mootorratta raami ja mootori. Selle peamiseks eesmärgiks on muuta ratas voolujoonelisemaks ning vähendada õhutakistust suurtel kiirustel. Seetõttu väheneb kütusekulu ja on võimalik sõita suurematel kiirustel madalamate mootori pööretega, mis omakorda pikendab mootori eluiga. Lisaks kaitsevad külgpaneelid ku...
Termodünaamika ja energeetika alused Energeetika Valdkond, mis tegeleb energia probleemidega. Termodünaamika Termodünaamika tegeleb: · Soojusülekannetega, so soojus läheb ühe koha pealt teise koha peale. · Soojuse muundumisega tööks. Termodünaamika on makrokäsitlus. Makroparameetrid on: · p Rõhk, · V Ruumala, · T Celvini temperatuur, · m Mass, · U Siseenergia, · Q Soojushulk. Geneetiline energia (ehk keha siseenergia) - Sõltub keha temperatuurist. Soojushulk Tähis Q, ühikuks 1J (ka 1 ca). Edasi kanduv energia. Siseenergia hulk, mis üks keha ära annab ja mille teine keha vastu saab. Q = mc(t-t0). Q = Keha annab ära soojust, Q+ = Keha saab soojust juurde. · c = erisoojus, · t0 = algtemperatuur, · t = lõpptemperatuur. Energia Energia ei teki ega kao, vaid levib ühelt kehalt teisele, muunduda ühest liigist teiseks. Soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele. Nt. pli...
Orgaanilised komposiitmaterjalid Töö pealkiri: Kihiliste plastide valmistamine resoolvaikude baasil Õpperühm: Töö teostaja: KAOB21 Gertrud Arro Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline segur,termomeeter,portselan kausike,vaakum kuivatuskapp Töökäik: Resoolvaigu sünteesimiseks kaalutakse ümarkolbi,mis on varustatud termomeetri,jahuti ja seguriga,fenool,formaliin ja ammoniaagivesilahus.Segu soojendatakse 85-90 kraadini kuni algab eksot...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ......
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilis...
Perpetuum mobile Perpetuum mobileks ehk igiliikuriks nimetatakse masinat, mis teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem või vähemalt sama palju energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu (vähemalt hetkel meile teada olevate ainete ning teadmiste abil) . Ja seega pole ühtegi mehhanismi veel olemas mida saaks nimetada igiliikuriks. Tihti räägitakse igiliikuritest kui igavestest liikujatest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, ent paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur peab liikuma igavesti iseenesest ja teeb samas ka tööd, et meil temast kasu oleks. Sellist mehhanismi on püütud juba ammu ehitada kuid siiani viljatult. Pikapeale on tekkinud veendumus, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis e...
Õpilane matriklinumber Email Kajaki valmistamine 3. Vormid kae- takse kilega komposiitmaterjalidest ning tekitatakse vaakum. Samal ajal lisatakse viimane kiht Sõna kajak on tulnud eskimote keelest ja tähendab ...
Puidu kaitse Mädanemise vastu Miko Saarniit 26.09.2012 Tartu Khk MT112 Puidu Kaitse. Kahjutegurid: Puit on orgaaniline materjal , mis allub kergesti mädanikele ja teistele puitu kahjustavatele teguritele. Tänu puitu nõrgendavatele teguritele on puit nõrgem ja eluiga väheneb. Puidu riknemise kutsuvad esile: · Seened- Nende elutegevus põhjustab puidu mädanemise ja lagunemise, · Teatud liiki putukad- Närides puitu käikusid kahjustavad nad puidu mehaniilist tugevust. · Atmosfääri mõju- On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele. Puidu eluea pikendamine: Et p...
Pärnu Koidula Gümnaasium Arvuti ajalugu Loovtöö Ivo Toomemäe 8.a klass Juhendaja: Siim Ruul Pärnu 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................... ....................................... 2 1.Sissejuhatus ............................................................................ ........................................ 3 2. Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani ................................................................ 4 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani ................................................................ 6 4. Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani ................................................................ 8 5. Arvutite areng 1970.aastast kuni 1980 aastani ......................................
Vaakum- Sagedus Tootlikkus Võimsus Manomeeter Vaakummeeter Manomeeter meeter n (1/s) Q (m3/s) Ne (kW) (kgf*cm-2) mmHg Pa Pa 24,98 0,000325 0,15 0,4 60 39226,6 7999,3 24,98 0,000357 0,15 0,35 100 34323,275 13332,2 24,98 0,000204 0,15 0,2 175 19613,3 23331,4 24,98 0,000192 0,15 0,24 140 23535,96 18665,1 24,98 0,000363 0,15 0,39 40 38245,9 5332,9 21,58 0,000293 0,12 0,26 30 25497,3 3999,7 21,58 0,000256 0,12 0,26 45 25497,3 5999,5 21,58 0,000276 0,12 0,29 10 28439,3 1333,2 21,58 0,000169 0,12 0,27 10 26477,96 1333,2 21,58 0,000258 ...
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse i...
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must ...
1. OFSETRÜKI EELIS TEISTE TRÜKITEHNIKATE EES · Kvaliteetne, kiire,suure diraazi puhul ka odav 2. TRÜKIPLAATIDE VALMISTAMINE - MATERJAL, KIHID. · Alumiinium · (kaetud uv-ga ehk valgustundliku emulsioonikihiga) · oksüdeerimise eest kaitsmiseks lisatakse plaadile õhuke kummikiht · alumiiniumist plaat · vaakum mullid · positiv ja negativ kihid · alumiinium oksiidid · karestatud , matistatud alumiinium 3. POSITIIV- NEGATIIVPLAADID. · Negatiivplaadil valgustatakse see osa, mida on vaja trükkida. · Positiivplaadil valgustatakse see osa, mida ei ole vaja trükkida 3. TRADITSIOONILINE, CTP - UV-LASER JA TERMOLASER PLAADI VALGUSTAMISE TEHNOLOOGIA. · CTP computer to plate. Laserplaadiprinter, kus laser või kimp lasereid joonistab (põletab) plaadile kujutise printerisse saadetud faili järgi. · TERMO vajab valguslauda, mon...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS TP09 Kenno Jürisson INSENER ISESEISEV TÖÖ Juhendaja: Lidia Feklistova Tartu 2011 Töökirjeldus: Insener on professionaalne inseneriteaduse praktik. Insener disainib rajatised, masinad ja süsteemid samal ajal arvestades piirangutega, praktilisusega, ohutusega ja maksumusega. Insenerid on pühendunud rakendusteaduse teaduskondadele ja nende töö teadus-ja arendustegevus erineb tavapärastest alusuuringutest, mis on tehtud tavapäraste teadlaste poolt. Inseneride töö moodustab seose teaduslike avastuste ja rakenduste vahel, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Projekteerimine: Insener loob uusi tehnoloogilisi lahendusi. Enamus inseneri ajast läheb info uurimisele, kättesaamisele ja kasutamisele. Insenerid peavad kaaluma erinevaid projekteerimise valikuid ja valima selle, mis kõige paremini vastab vajalikele nõuetele. Nende oluline j...
PT 12 küsimused Puidu kuivatamine ja kaitse 1. Millepärast tuleb puitehitust konstruktiivselt kaitsta? Et puit ei kahjustaks ja ei tekiks seen kahjustusi 2. Võrdle vaakum- ja surveimmutust. Vaakumis- kuivatus konvektiivse soojusülekandega, kuivatus pideva kuumusega Surveimmutus- hüdreerib vee välja puidust 3. Kuidas liigitatakse puitu kahjustavad seened. *Puitu lagundavad seened *Puitu moonutavad seened 4. Mida vajavad puiduseened arenguks. Sootsat keskkonda ja palju niiskust 5. Puidu vastupidavus liigitus mädanikele. Tugevad, keskmised ja nõrgad 6. Aplitseerimine mis see on? Puidu aplitseerimine on immuti puitu süstimine 7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu kahjulike seente tekkimise eest. 8. Immutusainete liiguts puidukaitseks. Puidu immutusained jaotataks...
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on sooj...
1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat e...
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von ...
OPTIKA Valguskiir valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga l...
*JUHID need, millel on olemas vabad laengud, juhivad elektri, nt. metallid, puhas vesi. MITTEJUHID e. isolaatorid e. dielektrikud tavaolukorras vabad laengud puuduvad, nt. plastmass, kumm, puit. POOLJUHID teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus elektronide suunatud liikumine. Pooljuht, kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht. ÜLIJUHID koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp. kahandamine vabadeks laenguteks jahutatud metallis on Cooperi paar (vaba laengukandja ülijuhis). *Metallid koosn. + ioonidest, mille vahel...
ELEKTRIVOOL MITMESUGUSTES KESKKONDADES · Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks (isolaatoriteks). · Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamisek...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Mustad augud Autor: Alan Dadajev Õpetaja: Marko Häelm 2015 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised. Selles referaadis kirjutan ma teile mustadest aukudest, nende tekest, mis moodi nad mõjutavad...
1)Planetaarmudel kujutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. Aatomi keskel asub + laetud aatomituum, millesse on koondunud kogu aatomi mass. Aatom on tervikuna neutraalne. Tuuma läbimõõt10-15m, aatomil10-10m. Avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte alfa-osakestega, osakesed põrkusid tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu kui + laeng jaguneks üle terve ruumi. 2) vastuolu planetaarmudelis-elektronid tiirlevad ümber tuuma mööda ringorbiite kiirendusega ja kiirgavad elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise. Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeli...
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus keha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
