Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

" väärisgaasid" - 108 õppematerjali

väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s– elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p– elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.
1
docx

VÄÄRISGAASID

Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100...

Füüsika -
1 allalaadimist
7
doc

Väärisgaasid

Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon...

Keemia - Keskkool
35 allalaadimist
1
doc

Väärisgaasid

Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähenda...

Keemia - Kutsekool
14 allalaadimist
1
doc

Väärisgaasid

Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He?...

Keemia - Keskkool
21 allalaadimist
1
doc

Mittemetallide kokkuvõte

Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama k...

Keemia - Keskkool
13 allalaadimist
10
doc

Keemiliste elementid ja ühendite omadused

Sissejuhatus Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama järjenumbriga) aatomite klass.Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mi...

Keemia - Keskkool
50 allalaadimist
2
doc

Mittemetallilised elemendid

Väärisgaase (VIIIA) vaadeldakse tihti omaette rühmana, sest neil ei avaldu tüüpiliste mittemetalliliste elementide omadusi. Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hap...

Keemia - Keskkool
23 allalaadimist
9
ppt

Väärisgaaside slideshow

Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 )...

Keemia - Keskkool
12 allalaadimist
1
odt

Aatomi ehitus ja persüsteem

1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma la...

Keemia - Keskkool
37 allalaadimist
3
docx

Keemiline side kontrolltöö küsimused ja vastused

Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis...

Keemia - Keskkool
11 allalaadimist
2
doc

Kloor - Cl2

k chloros ­ kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjel...

Keemia - Põhikool
44 allalaadimist
2
doc

Metallide füüsikalised ja keemilised omadused

METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os...

Keemia - Keskkool
142 allalaadimist
2
doc

Mittemetallid;Halogeenid

a. grafiit) · Aatomvõre või molekulvõre · Vees lahustumatud · Agregootolek toatemp: 1. gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reage...

Keemia - Keskkool
56 allalaadimist
6
doc

Perioodilisussüsteem

Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatak...

Keemia - Keskkool
49 allalaadimist
2
docx

Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallide...

Keemia - Keskkool
53 allalaadimist
3
doc

Keemilised sidemed.

Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side ­ Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side ­ Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side ­ Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise...

Keemia - Keskkool
166 allalaadimist
97
pdf

Pneumaatika alused

2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused...

Ohuõpetus - Kutsekool
218 allalaadimist
29
rtf

Konspekt

1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni...

Keemia - Keskkool
476 allalaadimist
21
pdf

Keemia eksam

Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommasside...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
368 allalaadimist
2
doc

Spikker keemia alustes

Redutseerija ­ loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab.R- universaalne gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821 atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol Keemistemp:väärisgaasid

Keemia alused ii - Tallinna Tehnikaülikool
48 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun