Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja". Omamoodi vahepala oli Vesa-Matti Loiri tuntust kogunud ,,Naurava Kulkuri". See laul oli nagu ehe, südamest tulev naer, mis nakatas kuulajaidki. Vastukaaluks näitas Uuspõld ette, kuidas naeravad ooperilauljad teatris. ,,Rahalaul" Nukitsamehe filmist oli hea tuntud lastelaul, mis rõõmustas ka vanemaid. Selle esituse tegid...
Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 ...
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
Teatriretsensioon Stand-up kontsert OMA JÕUL ,,Oma jõul"- alustas Jan Uuspõld oma stand-up kontsertit, 19.detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Hea muusika ja hea nali on kaks kõige toredamat asja, mida üks õhtu pakkuda saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. ...
Retsensioon Käisin 14.oktoobril vaatamas Jan Uuspõllu stand-up etendust ,,Brüsseli kapsas". Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumori...
Jan Uuspõld Elulugu Kui Jan Uuspõld oli teismeline Keila koolipoiss, pani ta kokku süldibändi ning hakkas pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaj...
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
Oliver Saare Arvustus ,,Ürgmees" Lavastuse ,,Ürgmees" on monoetendus, mille lavastajad on Mati Unt ja Andrus Vaarik. Peaosas on näitleja Jan Uuspõld, kes samas on selle lavastuse ainus esineja. Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused. Ligi kaks tundi kestval etendusel selgidatakse, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erineva mõttemaailma, kultuuri ja isegi keele ning kuidas need erinevused põhjustavad tänapäeval arusaamatusi ja tei...
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja...
Kirsiaed Käisin vaatamas Tallinna Draamateatris etenduvat Tsehhovi näidendit ,,Kirsiaed". Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle...
Kontserdiarvustus Sunfest suvises Pärnus Minu üheks meeldejäävamaiks kontserdiks on Sunfest, mis toimus 24.juuli Pärnu Vallikäärus. See festival ise alustas 15.juuli Võrust ja tegi kümne päevaga tiiru ümber Eesti, läbides selle ajaga Võru, Viljandi, Kärdla, Keila, Rakvere, Tartu, Tallinna, Haapsalu, Pärnu ja Rapla. Esinemiskavas on põhitegijaks Tanel Padar & The Sun koostöös Epordwerki, Ott Leplandi ja Jan Uuspõllu ja ansambel Regattiga. Festivali uksed avati publikule juba kell 18, kui lavale astus esimene esineja kell 19, kelleks oli Epordwerk ( http://www.myspace.com/epordwerk ). Epordwerk on üsna uus bänd, mis tegeleb peamiselt elektroonilise, tantsu ja rocki stiilis muusikaga. Bändi eestvedajateks on vennad Kingid. Karl-Kristjan Kingi bändist Bedwetters ja Rivo Kingi, kes oli ,,Eesti otsib superstaari" 2007 üks finaliste. Lisaks tegutsevad bändis veel Borka, Man...
Pealkiri pane lõpus 20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas ,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks. Etendus oli üles ehitatud teemal, kuid...
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmit...
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Sõpruse Puiestee 2008 Ajalugu Mõte luua muusikaline kollektiiv Sõpruse puiestee tekkis 1992 aastal Turu äärelinna ridaelamuboksis. Idee autoriks oli Andres Rooväli kes töötas välja ka loodava ansambli identiteedi, sõnumi sisu, väljundite vormi ja määras üldjoontes kogu ühenduse edasise arengukava. Aastate jooksul on idee osaliselt täienenud, tehtud on hulk praktilist tööd nagu lugude ja tekstide kirjutamine, kollektiiviga liitusid andekad, noored muusikud. Laulude sõnum Sõpruse puiestee räägib oma lugudes erinevatest inimestest, südmustest ja ajastutest üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me ol...
Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused 04 märtsil 2006 suri Edgar Valter 14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus ...
Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad Ahja keskkooli õpetaja, riigikogu (1992-2001) liige, siseminister. New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". ...
,,Ürgmees" Retsensioon "Ürgmees" on Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri kirjutatud ühemeheetendus. Etendus toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, ...
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut...
Retsensioon Jan Uuspõld ,,Isa'' Markus Lomann 8.c 19.05.2010 Käisin vaatamas Jan Uuspõllu versioni Islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni 2007.aastal valminud mononäidendist. Bjarni Haukur Thorsson on näitleja, kes 1998. aastal astus Islandi lavadele Rob Beckeri kirjutatud näidendis Ürgmees, mille ta ise lavastas ja milles ta ise ka peaosalist mängis. Isa on loogiline ajaline jätk Ürgmehele. Selles näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ja eesmärkide üle. 7 aastat koos elanud paar on saabumas tagasi koju suurepäraselt puhkusereisilt ar...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Riho Rästa XII a Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno Uurimustöö meediast Juhendas Epp-Mare Kukemelk Tallinn 2010 Sisukord Referaat telesaatejuhist Hannes Võrno................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Elu........................................................................................................................................4 Hannes Võrno kohta on öeldud, et ta on universaalne kaubamärk mis on teistest parem kuna temast ei ole saanud kas näiteks ,,miljonäri Hann...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Hannes Võrno on sündinud Rakveres lehekuu esimesel päeval aastal 1962. Aastal 1984 lõpetas ta Rakvere 3. keskkooli, seejärel suundus ta Tartu kunstikooli. Veel on Hannes Võrno õppinud Tallinna Kunstiülikoolis, erialaks moekukst. Selle kooli lõpetas ta aastal 1993. Hannes Võrno isa töötas kinomehaanikuna ja vahel vedas suure tsisternautoga piima kokku, hetkel on isa pensionil. Hannese ema on alati tegelenud õmblustöödega ja hetkel õpetab ta ühes õmbluskooli. Hannes Võrno ei ole abielus, vaid elab koos Häli Veskaruga,, neil on kaks poega Joosep, 11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitse...
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakesper...
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Uurimustöö vormistusjuhend 1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut num...
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
Retsensioon Kolmapäeval, 17. aprillil, aastal 2013 käisin Tallinnas Eesti Draamateatris vaatamas etendust ,,Kolm õde" neljas vaatuses. Näidend kestis kogupikkuses umbes kolm tundi ning sellel oli üks vaheaeg. ,,Kolme õe" autor on Anton Tsehhov, kes sündis 1860. aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab...
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust...
Matemaatikafunktsioonid Kasutatavad arvud 72 12,4 18 5 2 75 0,3 2 2 0 sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3,1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3,3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1,452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0,6367469687 sum SUM(A4:A8) 74 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ruutjuur pii (3,14) numbri teisendab roomanumbriks astendamine ümardab määratud lahtri etteantud komakohani logaritm Liidab määratud arvud Liidab arvud 2 kogused Kuupäevafunktsioonid ...
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena ko...
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stochol...
LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L...
Lisand Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani- onu; või d) seestütlevas kää...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? D...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
ARVUSTUS · pigem esseistlikku laadi kui kirjanditaoline esikohal kirjutaja subjektiivne hoiak · algab efektselt kas sissejuhatus või juba pealkiri; eesmärk on lugejat lugema meelitada · esimese pooles antakse tavaliselt ülevaade teosest, vajadusel tutvustatakse autorit · teises pooles asutakse analüüsi kallale analüüsis esikohal analüüsija isik ning tema subjektiivne nägemus; subjektiivsusele seab piirid autori enda eneseuhkus mil määral ta endale huupi lahmimist lubab või piirab ta ennast ka mõne põhjendusega, mis ei ole ainult tema nägemus; loomulikult võib kasutada ka ,,asjalikumat" lähenemist: kõrvutada käsitletav teos mõne teisega või siis oma kogemuse/mälestusega, leida nende vahel seoseid või lahknevusi, kujundada selle põhjal oma arvamus · kokkuvõte peaks veel kord eriliselt esile tõstma autori hinnangu arvustatavale Siin on paar näidet arvustustest ...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
AJAD LIHTMINEVIK töötasin ei töötanud Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega. Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval. TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrv...
Matemaatikafunktsioonid Tööjuhend Järgnevates ülesannetes algandmed asuvad vasakul pool üleval nurgas. Funktsioone tutvustavas tabelis on järgmised veerud: Kasutatavad arvud 1. veerg - funktsiooni nimetus Excelis 72 12.4 2. veerg - ülesanne koos lahenduskäiguga 18 5 3. veerg (oranž) - lahenduskäigu sisetamine: sisesta siia eelmises veerus 2 75 tulemusega. Valem algab alati võrdusmärgiga! 0.3 2 4. veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Teele Jänes Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain..........................................................................
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid ...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
