1. Määramispiirkond ja katkevuskohad (x-id millega saab leida y-it) 2. Kas funktsioon on: a. Paarisfunktsioon; f(-x) = f(x) ; sümeetriline (0,0) suhtes b. Paaritufunktsioon; f(-x) = -f(x) ; sümeetriline y-telje suhtes c. Perioodiline funktsioon; f(x+T)=f(x) T=periood ;siinusfunktsioon 3. Leia X0 ehk nullkohad; f(x)=0 (algneasi=0) 4. Leia X+ ja X- ehk pos-neg piirkond; a. f(x)>0 siis X+ b. f(x)<0 siis X- 5. Leia kasva/kahanemispk X ja X; a. f'(x)>0 siis X b. f'(x)<0 siis X 6. Lokaalsed ekstreemumid; a. f'(x)=0 saad x väärtusi b. f''(x)>0 tuleb Emin y1=fx1 c. f''(x)<0 tuleb Emax y2=fx2 7. Graafiku kumerus/nõgususvahemikud; a. kumerus:y''<0 b. ...
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, ku...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Astronoomilise vaatluse areng............................................................................................................. 2 Teleskoobid.......................................................................................................................................... 4 Teleskoopide tüübid............................................................................................................................. 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookus...
Kosmose uurimine Ettekanne Tallinn 2009 Sisukord Teleskoobid................................................................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asem...
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse ...
Kosmose uurimine Füüsika Maailma suuremad kosmoseagentuurid Ameerikas (USA-s): NASA Kosmoseagentuur. Euroopas: Euroopa Komoseagentuur ESA. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. -- alles tänapäeval on inimesed nende täppisinstrumentide abil saanud suuteliseks muundama need kauged sosinad piksekärgatustega võrreldavaks informatsiooniks. Kosmose uurimis tehnoloogiad: 1). Hubble kosmoseteleskoop asub väljaspool Maa atmosfääri ja on seetõttu vaba selles tekkinud moonutustest. Tänapäeval tehakse suur osa parimatest kosmosepiltidest just selle aparaadiga. 2). Tegu on Kanaari saartel La Palmases asuva teleskoobi MAGIC laserkiirte abil töötava f...
1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskus...
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral vi...
Kui hulga X igale elemendile x on seatud vastavusse hulga Y üks kindel element y, siis öeldakse, et hulgal X on määratud funktsioon. Määramispiirkond koosneb nendest x väärtustes, mille korral saab välja arvutada y väärtuse. Arvestada tuleb: 1)nulliga ei saa jagada 1)paarisarvulise juuriga juurt saab võtta ainult positiivsetest arvudest või arvust 0. 1)määramispiirkond- leian jooniselt need x väärtused, mille korral on võimalik paralleelselt y teljega liikuda graafikuni. 2)muutumispiirkond-leian y teljelt. 3)nullkohad-selline x väärtus, mille korral funktsiooni graafik läbib või puudutab x telge. Y=0 4)positiivsuspiirkond-kui graafik asub ülevalpool x telge, on funktsiooni väärtused positiivsed. y>0 5)negatiivsuspiirkond-kui graafik asub allpool x telge, on funktsiooni väärtused negatiivsed. Y<0 6)kasvamisvahemik-leian jooniselt need x väärtused mille korral graafikut vasakult paremale joonestades käsi tõuseb. 7)kahanemisvahemik-leia...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 19 Töö pealkiri KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast a1 aCl- a2 mille elektromotoorjõud kus + a2 on Ag -ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, - aCl- Cl -iooni...
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud ree...
Labor 9 Vibratsiooni uurimine ARVUTUSED JA VASTUSED Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga seega leian vibratsiooni sageduse valemist , kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni amplituud (mm). Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista T= 5,5 h =3,5 m/s2 ( ) √ ( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtuse...
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Tallinna Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87 70 Pindpinevuse sõltuvus ...
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-pa...
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma pooljuhtstabilitroni oma- Juhtmed dusi. Ränistabilitroni pinge-voolu tunnus- joonte ja koormustunnusjoonte ülesvõtmine Reostaat x2 (ECO 1 tube 210Ω 1,7A) ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEV TÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE Töö nr: 01 Nimi: Seadusandluse uurimine Kuupäev: Matrikli nr: Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks või lae üles Moodle keskkonnas. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia alaste seadusandlike nõuetega Eesti riigis. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Tööinspektsiooni kodulehekülg: http://www.ti.ee Töötervishoid ja ...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE 19 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 12.10.2010 Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E= ln F a1 kus a2 on Ag+-ioonide aktiivsus positiiv...
I Võrdeline seos y = a*x graafikuks sirge II Lineaarne seos y = ax + b graafikuks sirge III Pöördvõrdeline sõltuvus a y= graafikuks hüperbool x IV Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c ;a0 graafikuks parabool a) Avaneb kuhu b) nullkohad [ax2 + bx + c=0] c) -b haripunkt XHP= 2a VI Erijuhud Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkond a) a lahenda a 0 1 b) a0 a c) K ui ei r j uhud puuduv ad , on l ahen di k s k ogu r eaal ar vud e hul k Funktsiooni nullkohad 0={x1;x2;x3} Positiivsus- ja negatiivsus piirkond a) Positiivsus piirkond ...
Kirjtuada käsitsi! Kahele poole kirjutada ei tohi! Soovitame lehe keskelt pooleks jagada: uurimine vasakul (ülemisel) poolel, lisavalemid paremal (all). Kirjutada üles kõik, mis võiks vajalik olla, siin on kõik detaiselt välja toodud. 1. Määramispiirkond Kirjutan välja tingimused, arvutan x väärtused, nende põhjal määran piirkonna: o Ruutjuur o Logaritm o Nulliga jagamine X = ... 2. Nullkohad f(x) = 0, leian x väärtused, kui nimetaja ei võrdu nulliga. X0 = ... 3. Paaris või paaritu Paaris, kui f(-x) = f(x). Paaritu, kui f(-x) = -f(x) f(-x) leidmiseks asendada funktsiooni avaldises kõik x --> -x. -f(x) jaoks panna avaldise ette märk paaris / paaritu 4. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad Positiivsuspiirkond on, kui f(x) > 0. Kui murd, siis lugeja/nimetaja>0 lugeja*nimetaja>0. Leian nullkohad, kannan x-teljele. Kui f(x) ees kordaja on positiivne, alustam...
Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv 0 10 10 10 2 1 Karakteristikud Abs kesk Pind Max Koht F1 5,7002492 F2 2,709888 24,449711 F3 48,192181 16,084425 6 Funktsioonide tabel 20 x F1 F2 F3 15 0 3,0153465 -2,476007 0,5393397 10 1 -1,562584 2,7507686 1,1881845 2 -3,855783 -0,679466 -4,53525 5 3 7,1674429 -6,814591 0,3528518 0 4 -1,288434 -0,695934 -1,984368 0 1 2 3 4 5 5 -8,386551 0,6765877 -7,709964 -5 6 9,2738922 6,8105332 16,084425 -10 7 1,621192...
Ilmakaardi uurimine Juhend ● Tee töölehest endale koopia File ja vali ‘tee koopia’. ● Nimeta tööleht ümber. Sõna “koopia” asemel kasuta oma nime. ● Jaga tööleht õpetajaga ([email protected]) üleval paremas nurgas sinine ruut Jaga. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ 1. Koosta tabel, kus on ühes veerus toodud maakonna nimi ja teises temperatuur selles maakonnas. Selleks vali tegumirealt “Tabel” → “Sisesta tabel” ning vali vajalik veergude ja ridade arv. Seejärel sisesta tabeli veergude pealkirjad ning täida tabel. Maakondade nimede osas leiad abi lingilt Eesti maakonnad. Harju maakond 14,5c Lääne maakond 16,8c Rapla maakond 17.2c Hiiumaa 12,5c Saaremaa 15,0c Pärnumaakond 17,7c Viljandimaakond ...
7.Jahutatud joogipudeli "higistamise" dünaamika uurimine. Hoidsin kraanist villitud veega plastpudelit külmikus tempraturil +5 kraadi, ligikaudu 3 tundi. Jargmsena asetasin pudeli lauale toatemperatuuril ning mõne aja möödudes oli pudel väljaspoolt niiske. Sellist nähtust ei saa nimetada hingistamiseks kuna vesi pudeli peal on tekkinud sinna väljast poolt, mitte seest. Põhjus märgunud pudelel on jargmine: õhk koosneb alati mingil määral vest, seda siis gaasilisel kujul, kui õhk on soe, siis vee molekule on seal rohkem, külmas keskkonnas on vee kogus õhus tunduvalt väiksem. Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laial...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Fazer Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................3 FAZERI VÄÄRTUSED JA LOOME MAITSE ELAMUSED..4 FAZERI TOOTED....................................................5 MINU PERE EELISTUSED.........................................6 RUKKILEIVA AJALUGU..........................................7 LEIVA- JA SAIA TOOTED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE........................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................9 SISSEJUHATUS Lühidalt Fazerist Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas perefirmana Helsingis oma esimese kohviku. Täna tegutseb kontsern kaheksas riigis, pakkud...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Konsentratsioonielemendi Uurimine Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks va...
Logaritmfunktsioon
Logaritmfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni
y=logax , kus a>0 , a1 ja x>0
1) 0
Eksponentfunktsioon Eksponentfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y=ax a>0 a0 1. Vaatleme juhtu kui a>0 x y=2 x | -3 | -2 | -1 | 0 | 1 | 2| 3 | y |1/8|1/4|1/2| 1 | 2 | 4 | 8 | Funktsiooni uurimine 1. Määramispiirkond X=R 2. Nullkohad X0 3. Positiivsus X+=R Negatiivsus X-=Ø 4. Ekstreemum kohad Xe= Ø 5. Kasvamine ja kahanemine X=R 6. Käänukohad Xk= Ø 7. Kumeruspiirkond X= Ø Nõgussuspiirkond X=R 8. Väärtuste hulk e. muutumis piirkond Y=(0;) 9. Eksponentfunktsiooni graafik läbib alati punkti 0 ja 1 (0;1) ...
Funktsiooni mõiste FUNKTSIOONIKS nimetatakse seost kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja x väärtusele seatakse vastavusse ÜKS teise muutuja y mingi väärtus. = () x on sõltumatu muutuja ehk funktsiooni argument, y on sõltuv muutuja ehk funktsiooni väärtus, f on funktsioon ehk arvutusreegel, kuidas muutujast x saab arvutada muutuja y väärtust. Näide: Olgu funktsiooniks () = 5 - 4 . Leiame funktsiooni väärtuse y sellel kohal, kus = 3. (3) = 5 3 - 4 = 11 MÄÄRAMISPIIRKOND on selliste x-de hulk, mille puhul saab funktsiooni väärtused y välja arvutada. Määramispiirkonda vaadatakse joonise x-teljelt. Tähis: X Näide: Funktsiooni y x 1 määramispiirkond on X 1; MUUTUMISPIIRKOND on funktsiooni kõikvõimalike y-i väärtuste hulk. Muutumispiirkonda vaadatakse joonise y-teljelt. Tähis: Y Näide: Funktsiooni y x 1 muutumispiirkond on Y 0 ; Näide: Funktsiooni y 2 x x 2 muutumispiirkond on Y...
docstxt/12068761922.txt
08.02.2008 Pendli võnkumise uurimine Selles laboratoorses töös uurin välja, kuidas sõltub perioodi pikkus amplituudi pikkusest, pendli massist ja pendli pikkusest. Töövahendid: rull niiti, sekundikell, mõõtjoonlaud, erinevate massidega väikesed kerged esemed (väike kruvikeeraja, kerge kork, patarei, mänguauto mootor). Katse läbiviimiseks riputan pendli, mille pikkust ja raskust katse jooksul muudan. Katse käigus loen täisvõngete arvu mingis teatud ajahetkes, mõõdan võnkeamplituudi ning seejärel arvutan valemi abil ühe võnke aja ehk perioodi. Katsetele järgneb järeldus. 1.Võnke perioodi pikkuse sõltumine pendli amplituudist. (l = 42 cm) Tabel: Nr. Xo(m) N t(s) T(s) 1. 0,11m 47 30s 0,638s 2. 0,15m 48 30s 0,625s 3. ...
Algandmed Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 0 10 10 10 Nullkohad F2 x F1 F2 3,7886 0 1,6094 -2,2774 4,5000 1 0,4985 -1,7226 8,7814 2 0,0912 -2,2774 3 -0,2277 -1,7226 4 -1,5120 0,4616 5 -3,4012 -0,4616 6 -3,9554 -5,5786 7 -1,8205 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Funktsiooni uurimine Tõnis Liiber Õppemärkmik 112118 Kristina Murtazin Õpperühm AAVB21 Algandmed Algus Pikkus Lõpp Jaotisi Piir 2 10 3 10 1 Nullkohad P suuremad F1 F3 x F1 F2 3,4916 2 1,7321 -4,8457 4,3253 3 -2,1213 -2,3533 6,2767 4 -4,7320 9,3590 8,1116 5 -3,8534 -5,7422 9,4192 ...
Eesti Maaülikool Energeetika Üliõpilane: Martin Pabusk, Õppeaasta: 2014/2015 Rühm: EK III-1 Regina Feldman, Ardi Puis Töö tehtud: 06.11.2014 Aruanne esitatud: Juhendaja: T. Leola Töö nr. 9 TÜRISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Türistor D238E Digitaalmultimeeter Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vä...
1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonus...
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasuta...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: Seadusandluse uurimine I Kuupäev: Kursus: Täiendanud: Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid vutite müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leid...
Riigi uurimine Riigi nimi: Keenia 1. Iseloomusta valitud riigi üldandmeid Pindala: 580,367 km2 Rahvaarv: 46,790,758 inimest Pealinn: Nairobi Pealinna rahvaarv: 3,138,369 inimest Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja ...
Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas LABORATOORNE TÖÖ NR 2: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr: 2 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Getlin Rohtla Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 15. veebruar organisatsioonid 2016 Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müra Füüsikaline vibratsioon ioniseeriv kiirgus plii või selle ühend Keemiline ...
INFORMAATIKA II Tudeng Õpperühm Juhendaja Kood VBA - FUNKTSIO VARIANT 1 Argumendi ja funktsioonide väärtused kirjutatakse otse töölehele ning nende al VARIANT 2 Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse ühemõõtmeliste massiivide VARIANT 3 Argumendi ja funktsioonide väärtused salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi A II VBA - FUNKTSIOONI UURMINE sed kirjutatakse otse töölehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud sed salvestatakse ühemõõtmeliste massiividesse ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivides olevate väärtuste al sed salvestatakse kahemõõtmelisse massiivi ning sealt töölehele. Karakteristikud leitakse massiivis olevate väärtuste alusel - FUNKTSIOONI UURMINE ehele ning ...
Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 8 18 18 50 F1 F2 F3 Neg keskmine -0,80857 -3,45799 Integraal 0,51547 0,99198 Abs Max -1,84887 Abs Max asukoht 15,200 10,0000 5,0000 0,0000 F 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 F -5,0000 F -10,0000 -15,0000 X F1 F2 F3 F3 Nullkohad: 8,0000 0,5510 0,0380 0,5891 9,0298 8,3600 0,6566 5,5514 6,2...
Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 10 18 28 50 F1 F2 F3 Keskmine 0,05094 0,00684 Pindala 69,73071 47,58876 Abs Max 4,25119 Abs Max asukoht 11,80000 X F1 F2 F3 10,0000 -2,4019 -2,0000 -4,4019 10,3600 -3,3545 -1,1520 -4,5066 10,7200 -3,4628 0,4407 -3,0221 11,0800 -2,1852 2,4322 0,2470 11,4400 0,4215 3,9092 4,3307 11,8000 3,5351 4,2512 7,7863 12,1600 5,8295 3,6719 9,5014 12,5200 6,0813 ...
Algandmed Algus Pikkus Lõpp Jaotisi -13 10 5 10 Nullkohad F3 x F1 F2 -13 -14,65392 2,405652 -12 -15,84888 3,763043 -11 -14,43961 5,031824 -10 -12,95905 5,746952 -9 -14,0093 5,606714 -8 -12,8664 4,590247 -7 -10,82726 2,971434 -6 -11,49347 1,223403 -5 -10,51338 -0,150627 -4 -...
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahv...
TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas LABORATOORNE TÖÖ NR 2: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr: Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, infoallikatega tutvumine, TTO Kuupäev: organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: Müra Füüsikalised Kõrge või madal õhurõhk Masinate või seadmete liikuvad osad Anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud K...
Kartulikrõpsude koostise uurimine Uurisime 3 erineva tootja krõpse – Lay’s ja Estrella sibulamaitselisi kartulikrõpse ning samuti Balsnack’i peekonimaitselisi nisujahukrõpse „Piraat“. Toiteväärtus 100 g kohta: Toode “Piraat“ Lay’s Estrella Rasvasisaldus 25g 30g 33g Süsivesikud 60,9g 53g 50g Valgud 10,8g 5,8g 6,3g *Lisaained Toiduvärvid, maitsetugevdaja maitsetugevdaja maitsetugevdaja E635 E635 E635 KATSE 1: Rasvaproov Asetasime krõpsutüki filterpaberi vahele ning purustasime, kuni rasvaplekid paberil näha olid. Seejärel võrdlesime erinevate tootjate krõpsude rasvalaikude suurust ja lä...
Elektroonika lab 1
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr:4 Kuup Õnnetusjuhtumi uurimine Kursus: EANB11 äev: 20.09 Algse juhendi allikas: Pavelson H."Töökaitse laboratoorsed tööd IV"1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav akt (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnetusjuhtumit kirjeldav olemasolev juurdlustoimik või õnnetust ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
