Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURD...
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Kontrolltöö Paranda vead. 1. Kitarr kaenlas ja palitu üle õla, lahkus ta uhkes üksinduses. 2. Menüüs oli kartulipuder, hanepraad ja kohv koorega. 3. Kõige õnnelikum inimene terves grupis oli Maria 4. Ära räägi sellest kellelegi. 5. Õppimisega ollakse hädas 6. Töötada ei meeldi kellelegi, palk meeldib kõigile kontrolli õigekirja sõbralikus seltskonnas, seltskonna sõbralikkus, petlikesse imedesse , sõbra heasoovlikkus, inimlikust soovist, poisi heatahtlikkus. Ühenda kokkukirjutavad sõnad Hiiumaa on Eestimaa saar. Olen aru saanud, et sul oli tol korral õigus. Käisime suvel Abruka saarel ja Roomassaarel. Sugulaste puhkekodu paikneb Võrtsjärve ääres. Päevast päeva läheb ilm aina külmemaks. Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulu...
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste...
Kontsedriarvustus "Muinaslugu sinilinnust" Mina käisin kontserdil "Muinaslugu sinilinnust", mis toimus 6. detsembril Nordea Kontsedrimajas. Tegemist oli väga erilise kontserdiga. Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal mõte - mis oleks kui tänasel päeval jõuaksid Eesti tollaaegsed parimad laulud maailma, aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis ...
INGLISE KEELE LAENUD EESTI KEELES 1 Table of Contents SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PERIODISEERING.....................................................................................................4 2. LAENAMINE..............................................................................................................5 3. MUGANEMINE..........................................................................................................5 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine.................................................................6 3.2 Rõhk...........................................................................................................................6 3.3 Võõrapärased häälikud...............................................................................................6 4. SÕNAD JA NENDE T...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................
Sõnamoodustuse küsimused. Sissejuhatus 1. Leksika ja sõnamoodustus on vastastikku seotud selles mõttes, et sõnamoodustus on sõnarikastusvahend: protsessi tulemuseks on uued sõnad oma leksikaalse tähenduse ja grammatikaga (muutevormistik, lausekasutusvõimalused). 2. Sõna kui keelemärgi üks funktsioone on tähistada keelevälise maailma objekte ja nähtusi, mida nim entiteetideks e olemiteks. 3. Keelevaras olemasolevaid leksikaalseid ja tuletusmorfeeme kindlate reeglite järgi kombineerides moodustatakse uus nimetusüksus KOMPLEKSSÕNA (liitsõna v tuletis), mille kasutus ja tähendus on moodustusest motiveeritud. Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused sõnad ja tuletusliited on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täi...
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Keel on meie igapäevaelus üks oluliseim vahendeid. See on abiks teistega suhtlemisel kui ka ümbritsevate olukordade mõistmisel. Keel on aja jooksul väga palju muutunud. On lisandunud uusi sõnu ja ka on mõned sõnad kaotatud. Samuti on muudetud vanu sõnu. Praegu me saame aru, mida loeme, aga kui lugeda vanu kirju, vanade sõnadega, siis paljud sõnad võivad olla arusaamatud. Eesti keel pärineb läänemeresoome keelest. Eesti keele arengus on olnud kolm perioodi: vana-, murrangu- ja uuseesti keele periood. Praegu on meil uuseesti keele periood. Juba vanaeesti keeles oli esimesi muutusi, et eristada eesti keelt teistest läänemeresoome keeltest. Kõige väikseimad muutused on olnud uuseesti keele perioodil. Keel muutub kuna inimesed on mugavad ja ei pruugi sõnu alati õigesti välja hääldada, neil on halb mälu, mille tagajärjel osa keerulisi reegleid ununeb ja sagedased reeglid ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ni...
LHV Pank Tugevus Strateegiline Edulugu mõõdetav siht Unikaalsus Suurim või esimene Midagi teisiti osalus LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Noort inimest on kerge painutada Sa pead suutma tipust alla astuda, kui vaja Mis teeb juhist hea juhi Ümbritsen end endast parematega Ma ei sea endale eesmärke Vaesus genereerib vaesust Ettevõtja (isiklik) elu ongi tormilisem Mida rohkem meedia sind armastab, seda rohkem ka lööb Minu sõnad kellegi äri paremaks ei tee Lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto Algas esimene aktsiamäng (tänane ,,Börsihai") 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifo...
10. klass 17.03.2012 Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad, kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt? Kogu inimkonna ükskeelsus oleks kindlasti üsna mugav. Enam ei oleks vaja mitmeid aastaid vaeva näha, ...
Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis järeldub...
Hea, 4.a klass Olete palutud põhikooli jõulupeole ,,Sajandi jõulud" 19. detsembril, kell 16.00-20.00 Lähte Ühisgümnaasiumi aulas. Veedame üheskoos toreda õhtu: naudime klasside etteasteid, paneme end proovile erinevates võistlustes, laulame ja tantsime.hea * Igalt klassilt ootame jõulupeoks 1 etteastet. Selleks valige tuntud jõuluviis, tehke sellele uued sõnad, lavastage muusikavideo, filmige. Laul võib olla ka räpp, popurrii erinevatest jõuluviisidest vms. Klassid, kes ei soovi oma etteastet filmida, esitavad oma laulu jõulupeol, live`s. Linke muusikavideode või kohapeal esitatavate laulude saatemuusikaga ootame 14. detsembriks aadressil: [email protected]. *Iga klass teeb loosiga saadud klassile jõulukaardi ja annab selle üle jõulupeol. * Riietus - vali endale viimase 100 aasta hulgast rõivamoe poolest meeldivaim aast...
Eesti keel ja kultuur Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kohas, kus väikeste riikide keelt ning kultuuri on hakanud mõjutama maailmas enim räägitavad keeled, sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edas...
Kuidas mõjutas Prantsusmaa 1789-1815 Euroopat ja maailma? Euroopat ja maailma on väga palju mõjutanud 1789. aastal 14. juulil Bastille vallutamisega alguse saanud Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis 10 aastat. Seda peetakse piiriks uue ja uusima aja vahel, tehti lõpp privilegeeritud seisustele ning levisid uued põhimõtted. Kultuuri mõjutas väga Bastille vallutamisele järgnenud massiliikumine, mis suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis pärit minevikust. Suurt viha, mis vana korra vastu oli, said tunda eelkõige kõrgfeodaale ja kuningaid kujutavad kunstiteosed. Kannatada said Notre-Dame´i katedraal ja ka St. Denis´e katedraal. Hävitustöid saatsid korda nii üksikisikud kui ka linnaosade kohalikud võimuorganid. 1790. aastal moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793. aastal Kunstide Ajutine Komisjon. Nende otsustada oli, mida vanast kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. 1793. aastal av...
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
10A KLASSI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1) Renessansiaja ilmselt ühe esimese kirjaniku Dante teos, mis koosneb kolmest osast: Põrgust, Puhastustulest ja Paradiisist 2) Novelli, kui kunstilise zanri algataja; Tema novellide allikaks olid rahvajutud 3) Kelle lause see on: ,,Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas"? 4) ,,Naeruväärsed eputised" ja ,,Tartuffe". Kes on autor? 5) Dante Algihieri värsivormis kirjutatud teos 6) 18.sajandi valgustaja; Prantsusmaa filosoof; ,,Filosoofiline sõnastik" teose autor. 7) Mustlasnaine, kes pani mehed endasse armuma ja seejärel rikkus nende elud? 8) Prantsuse kirjanik; ,,Carmeni" autor; teosed toetuvad täpsetele seikadele, sisaldavad tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta 9) Mis teosest? Kes on autor? ,,See on ju nii, kui ainult mõista püüad. Küll ennast tervikuks peab sõge inimene, kuid mina tean, et olen osakene sest osast, ...
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
Prants us e kö ö k Prantsuse köök v Maailma kuulsaim köök v Kõrge kvaliteediga road v Toitude peen maitse v Efektne garneerimine v Oivaline serveerimisoskus v Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti v Kvaliteetsed aedviljasordid Toitude valmistamine v Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. v Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. v Osavalt valmistatakse salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti). v Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises. v Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. v Magustoitudest lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jääti...
Missugused ühiskondlikud protsessid on kaasa toonud muutused keelekasutuses ? Inimeste ühiskond on alati olnud pidevas arengus ja muutumises. Kui kiviajal olime me kõigest koopainimesed, kelle keelekasutus oli minimaalne ja kes pani oma tekste kirja joonistades või märkidega , siis aja jooksul arenes inimene aina rohkem edasi intelligentsemaks, õppides ära lugemise, kirjutamise, oma puhta emakeele oskuse ning sügavamalt mõtlemise. Inimene on olnud pidevalt läinud edasi. Kuid tundub, et tänapäeva kiire elutempo juures on näha keelekasutuses hoopis dekadentsi, mitte edasiminekut. Selle põhjuseks on tehnika kiire areng ning üleilmastumine, mis on põhjustanud keele allakäigu. Tänu tehnika arengule on muutunud oluliseks informatsiooni kiire vahetus. Meil on olemas tänapäeval kõik selleks vajalikud vahendid, et saata teade mõne minutiga ühest maakera punktist teise. Samuti on ka tänapäeva inimeste seas muutunud väga oluliseks t...
ÕIGUSED Marite Pilv 12e 1. Too näiteid 20. saj konfliktidest õiguste pinnal. Inimõigused positiivses mõttes tekkisid 20.sajandi keskel Inimõiguste arenguetapi käivitamiseks läks vaja ülemaailmset konflikti – Teist Maailmasõda. Teise Maailmasõja tagajärjel võtsid riigid omaks uued rahvusvahelise koostöö põhimõtted, sinnamaani oli mõjukamaks seisukohaks, et inimõiguste ulatuse piiritlemine kuulub riikide sisesesse pädevusse. (seetõttu ei saanud vastutusele võtta ei NSVL-i ega Saksa Reichi seal toime pandud massirepressioonide pärast). Sufražettide paraad New York 1913. a. Naistele poliitiliste õiguste nõudmine. Feminism. Neegriliikumine 1960. a. Ameerika ühendriikides. Martin Luther King ,, I have a dream ,, need sõnad on saanud maailmakuulsaks. Kokkuvõtteks saavutasid mustanahalised kõigi rassistlikepiirangute kaotamise. Paraleelselt ...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (2018 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Õige on afaatik. Keelenõuanne, keelenõuannete kas afaasik või kogu afaatik? http://keeleabi.eki.ee/? ...
Jaan Kaplinski Elvin Nadzfov Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora RaudseppKaplinski pojana. tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kusk...
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on...
Muusikaajalugu Eelajalooline muusika Makrotatos löökpill, sarnane trummile ja tamuburiinile. Keskaeg. Carmina Burana(joogilaul, veinijumala pidustustel) Kyrie eleison laul ilma saateta Saltarello G. Machaut ,,Igaüks, kes soovib armurohti" J. Bologna ,,Särav täht" C. Monteverdi ,,Armastan sind, mu elu" Popmuusika Popmuusika on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtmed vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rocknroll ja sellele järgnevad rokistiilidega. Teema pärineb 1950. Aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rocknrolli ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Umbkaudu 1967 aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikal...
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba kiviajal- lausuti nõia...
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
Elu täielik muutumine ühe kuuga Ma poleks eales uskunud, et psühholoogiatund võib olla nii huvitav, andes mulle palju erinevaid nippe ja näpuandeid, kuidas elus toime tulla. Ma arvasin enne psühholoogia tunnis käima hakkamist, et psühholoogia on kuiv teooria inimeste tüüpidest, kuid ma eksisin, see on midagi enamat. Me saame gruppides asjade üle arutada ja ühtlasi analüüsida ka ennast. Alates esimestest tundidest olen rohkem mõtlema hakanud sellest, kuidas enda senist tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või...
Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni ...
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka ko...
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püss...
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propag...
Müügitöö alused 24.01.13 Kaubamärk ja bränd Mõiste . Kaubamärk on kaubal või pakendil leiduv tähis. Kaubamärk on sõna, fraas, sümbol või kujundus või nende kombinatsioon, mis identifitseerib ja eristab kellegi kaupade või teenuste allikat teiste omadest. Kaubamärgiks võib olla erinimetus, toodet iseloomustav kujutis, eripakend jne. Reklamib toodet, kaupa, nii sise kui välisturul Kaubamärki reguleerib kaubamärgi seadus. Teenindusmärk Kaubamärk esineb tavaliselt tootel või tema pakendil, teenindusmärk aga teenuste reklaammaterjalides Teenindusmärk on sama mis kaubamärk, kuid ta identifitseerib ja eristab pigem teenuste või kaupade allikat, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi. Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist r või tm Eesti kaubamärgiseaduses ei ole täpsustatud milline see tähis on. Hoiatustähise paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel. Mark tootel olevad tootja an...
Eesti rahvuslik ärkamiseaeg Eesti 19.sajandil Pärisorjuse kaotamine ❏ Pärisorjuse kaotamisele aitasid kaasa Prantsuse revolutsioonist alguse saanud uued ideed. ❏ Pärisorjus takistas majanduse arengut. ❏ 1816.a-l Eestimaa ja 1819.a Liivimaa kubermangus anti välja talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. ❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos. ❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit. ❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli ikkagi sama kõrge, kui varem. ❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi. Majanduselu 19.sajandil ❏ Et võistelda teiste piirkondadega kaubatootmises, pidid siinsed mõisnikud võtma kasutusele kaasaegseid põlluharimisviise ja moodsaid riistu. ❏ Lisandusid uued põllukultuurid (lina ja kartul). ❏ Majapidamise suuren...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Eesti piiblitõlke ajalugu Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lek...
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!" need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teise...
1. Mis on turundus? Kirjelda turundust, kui protsessi. Turundus on protsess, mille käigus: selgitatakse tarbijate vajadused teatatakse tarbijatele nende vajaduste rahuldamiseks sobivate toodete/teenustest toimetetakse tooted / teenused kliendini püütakse klientidest saada püsikliente toimitakse võimalikult tulusalt 2. Mis on missioon ja visioon ning millistele küsimustele vastab missioon? Missioon - võtab lühidalt kokku organisatsioonile tähtsad tegurid ja tagab, et erinevad äriideed ettevõtte tegevust liigselt ei killustaks. Visiooni - kuhu soovitakse pikemas perspektiivis ettevõttega jõuda või saavutada. Ajaline raam lepitakse organisatsioonis endas kokku (tavaline aeg on 5 aastat). Missioon vastab järgmistele küsimustele: - mis on ettevõtte tegevusvaldkond? - mida ta kliendile pakub? - kuidas ta oma tooteid pakub (toote eripärad, eristuvus konkurentidest)? - kes on ett...
Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumus...
Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne. Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne) Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule. SKANDEERIMINE- nähtus kus muu...
Essee Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Vanemal ajal, kui veel meie esivanemad elasid põhines eesti rahvamuusika põhiliselt ainult regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt- inimesele suulisel teel. Kui hakkad sellele mõtlema, siis need laulud eriti huvitavad ja kuulatavad ei tundu, ei tahaks enne magama minekut rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad o...
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Üh...
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks...
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
