Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia tehistingimustes. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid. Valdkondadeks on kloonimine (nii paljundamise kui ravi eesmärgil), keskkonna puhastamine, isikute tuvastamine, transgeensete organismide ehk GMOde loomine ning haiguste geeniteraapia. Kasutatakse peamiselt baktereid ja seeni, vähem taimi ja loomi. Organisme kasutatakse mitmesuguste ainete tootmiseks. Paljusid bakter- ja seentüvesid kasutatakse toiduainetööstuses, nad toodavad mitmesugusel eesmärgil vajalikke ensüüme (toiduainetel parandatakse lõhna- ja värviomadusi, juustu tootmine, ensüümid piima val...
Loomade kloonimine Mis on kloonimine? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kloonimise meetodid Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit. Rakuline kloonimine 1. Rekombinantsete DNA mo...
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) l...
Nimeta bioloogia erinevaid erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemillisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside ra...
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis. Biotehnoloogia, kui rakendusteadus, tugineb peamiselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduse saavutustele. Bio...
Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organismidele omaseid protsesse seadmetes, et toota uuringuteks aineid; rakendusvaldkonnad:1)toiduainetööstuses-hapendamine, 2)ravimite väljatöötamine, 3)taimesortide loomisel Biotehnoloogia eelised:1)säästab energiat, 2)vähem kahjutuid jäätmei...
Millised haigused ravitakse tüvirakkude abil? Tüviraku põhiomadus on muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud taastavad kahjustatud koed, mistõttu on need olulised mitmesuguste haiguste ravis. Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võiva...
1. KLOONIMINE ,,Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokste...
Rakendusbioloogia Kalev Kironen A-07 Mis on rakendusbioloogia? · Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogia kasutusvaldkonnad: · Toiduainetööstuses · Meditsiinis · Põllumajanduses Rakendusbioloogiaga toodetakse: · Juustu · Kohupiims · Jogurtit · Hapukapsast · Saia · Õlut ja veini Seente kasutamine toiduainetööstuses: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu toomisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Bakterite ja seente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel. Rakendusbioloogia meditsiinis: · Antibiootikumid koosnevad seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) · Alkanoidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo ...
Tüvirakkude kasutamine haiguste raviks Tüvirakk Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegenerati...
Kloonimise pahupool Ja Esimese kloonlooma surm Maailma esimene kloonitud imetaja, lammas Dolly, suri kopsuhaigusse. Surmast teatas reedel, 14. veebruaril Roslini instituut Shotimaal, sama teadusasutus, kus Dolly omal ajal klooniti. Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust, mis loomaarstide kinnitusel oli ravimatu. Veterinaaride arvamuse ära kuulanud, otsustas Dollyga tegelev teadlasterühm looma mürgisüstiga tappa. Dolly sündis 5.juulil 1996. aastal, kuid kloonlooma sünnist teatati avalikkusele alles ligi aasta hiljem. Teadlasi, eriti kloonimisskeptikuid, teeb ettevaatlikuks tõik, et Dolly suri suhteliselt noorelt. Lambad elavad keskmiselt 11-12 aastaseks ning rasked kopsuhaigused on vanemail loomadel, eriti ruumispeetavail, tavalised. Kõik Dolly surmaga seotud asjaolud loodetakse tuvastad...
SISUKORD 1. KLOONIMINE.......................................................................................................................3 1.2. Kloonimise etapid................................................................................................................3 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused........................................................................5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID..........................................................................................6 2.1. Kloonlammas Dolly..............................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS.............................
Aneemia erotrotsüütide arvu langus, hemoglobiini kontsentratsiooni langus ja/või hematokriiti langus normaalse veremahu tingimustes Sümptomid: kahvatud limaskestad ja küünealused Klassifikatsioon: 1. Erütrotsüütide produktsiooni häire: a. Häire tüviraku proliferatsiooni ja diferentseerumises: Aplaastiline aneemia b. Häire erütroblasti proliferatsioonis ja küpsemises: Defektne DNA süntees (megaoblastiline aneemia): vitamiini B12 (pernitsioosne e pahaloomuline) või foolhappe defitsiit Defektne hemoglobiini süntees: defektne heemi süntees: rauavaegusaneemia ja sideroblastiline aneemia; defektne globiini süntees: talasseemiad Mitmesugused mehhanismid: aneemia kroniliste haiguste puhul(põletik, infektsioon, kasvaja); aneemia neerupuudulikkuse puhul, müeloftiisne aneemia; alimentaarne haigus 2. Suurenenud erütrotsüütide lammutamine: a. Erütrotsüütide enda häired: Pärilikud rakumembraani defektid...
Anni Rikker 12.b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asen...
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurs...
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
EESTI GEENIVARAM Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenido...
Nimi : Klass : 11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011 1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigil...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spin...
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid)...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I Restriktaasid. Restriktaasid on ensüümid, mis lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi. Nad teevad seda kõikide DNA’de puhul samamoodi. Neid spetsiifilisi järjestusi nimetatakse restriktsiooni aladeks. Selliseid ensüüme on leitud bakteritest kaitsmaks neid kahjulike viiruste eest. DNA kloneerimine baseerub restriktaaside avastamisel. DNA järjestuse äratundmine varieerub erinevate restriktaaside vahel, lõigates tekivad eri pikkusega “kleepuvad” üleulatuvad osad. “Kleepuvad” üleulatuvad osad võivad olla nii peaahelal kui “komplementaarsel” ahelal. Selliste otstega DNA ahelaid on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita, tekib rekombinantne DNA. Restriktaasid on ensüümid, mis katkestavad hüdrolüüsi fosfordiester sidemel, tunnevad ära 6 järjestust iga restriktaas tunneb erineva. DNA kloneerimise etapid. Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik Vektor-DNA e...
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
· Loeng 1. Rakud meditsiinis . Rakupatoloogia. 7. Mis tagab Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaasid? 1. Milleks uuritakse ja kasutatakse rakke · Na-K ATPaas ioonpump, meditsiinis? rakumembraanis, töötab ATP · Kõik patoloogiad lähtuvad lagundamisel saadava energiaga rakupatoloogiatest · Ca-ATPaas ioonpump ERis ja · Rakud omavad teraapilist tähtsust, rakumembraanis, transpordib ioone kas seetõttu võib nende tundmine anda ERi kanalitesse või rakust välja, hoiab olulise teadmise ravi edukuseks. Ca tase...
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ür...
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks....
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
