1 . kui tüdruk kõnnib su juurest vihasena minema * jälita teda 02 . kui tüdruk jälgib su suud * suudle teda 03 . kui tüdruk tõukab või lööb sind * kallista teda kõvasti ning ära lase laht 04 . kui tüdruk hakkab sind sõimama * suudle ja ütle, et armastad teda 05 . kui tüdruk on vaikne * küsi talt, mis viga 06 . kui tüdruk ei pane sind tähele * anna talle tähelepanu 07 . kui tüdruk läheb ära su juurest * tõmba ta tagasi enda juurde 08 . kui näed tüdrukut halvimas tujus * ütle talle, et ta on kaunis 09 . kui näed, et tüdruk hakkab nutma * hoia teda vaid enda süles ja ära ütle midagi 10 . kui näed, et tüdruk kõnnib * hiili ta taha ja kallista teda kõvasti ...
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu ...
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
Paide Ühisgümnaasium Koolinädalasse suhtumine Paide Ühisgümnaasiumi abiturientide seas Statistiline uurimus Koostajad: Agnes Rikk ja Taavi Kala, 12.B Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Matemaatika Statistilise Uurimuse ülesandeks oli välja selgitada, millised koolipäevad meeldivad Paide Ühisgümnaasiumi abiturientidele ja miks ning millised koolipäevad ei meeldi ning miks. Samuti taheti välja selgitada kas Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased on oma koolinädalaga rahul. Kokku taheti küsitleda 56 õpilast, kuid neist vastasid 47. Analüüsiti klasside ja soo kaupa. Klasside kaupa olid tulemused erinevad aga sama klassi õpilased vastasid sarnaselt. Saadud tulemustega jäädi rahule. Kooditabel 1. Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem? Esmaspäev ...
Tüdruk keda mõisteti valesti! Paljud inimesed arvavad, et nad ei ole väärt midagi, aga iga inimene on väärt ainult parimat. Iseasi on see, et kas sa leiad selle õige ja kas sa suudad ka seda hoida, mis sulle antakse. See juhtum leidis aset meie maal ühes kauges kohas, kus elas palju ilusaid noori tütarlapsi ja noormehi. Selle koha nime jätan ma nimetamata, et mitte heita kurja kuulsust selles kohas elavatele inimestele. Seal elas üks ilus noor tütarlaps, kellele meeldis pidu panna ja üks noor kena poiss, keda tüdruk armastas. Poiss loomulikult tüdrukut ka, nad olid imeline paar. Palju teisi inimesi loomulikult elas seal ka. Poiss ei olnud tüdrukuga enam peale mitut kuud rahul, sest ta hakkas teiste sõprade mõjutusel uskuma, et tüdruk kasutab teda ära ja kulutab tema raha enda huvides ära. Kuigi tüdruk oli väga heasüdamlik ja ei oleks kunagi niimoodi teinud. Poiss otsustas tüdruku maha jä...
Õudusjutt Tark tüdruk See juhtus reedel. Isa ütles tütrele Ingele, et ta läheb täna minema terveks päevaks tööle ja tuleb tagasi öösel. Ema oli Egiptuses puhkusel ja pidi laupäeval hommikul tagasi tulema. Tüdruk oli nõus ja jäi üksi kodus. Isa hoiatas, et tüdruk ei avaks ust mitte kellelgile, kuna tal on võtmed ja ta tuleb ise sisse. Terve päev oli Inge kodus, kuulas muusikat, luges raamatud, surfas internetis jne. Saabus õhtu, tüdruk oli kuidagi mures. Järsku ta nägi koridoris varju ja läks värisedes järgi aga siis see asi kadus ära. Tüdruk mõtles, et talle ainult tundus ja läks tagasi tuppa. Saabus kesk öö. Inge juba uinus, kuid järsku keegi koputas uksele. Tüdruk ei ärganud alguses, kuid siis keegi koputas uuesti ja päris kõvasti, siis tüdruk ärkas ja mõtles, et isa tuli. Ta hakkas minema ukse juurde ja siis tuli meelde mida isa rääkis, et tal on võtme...
Hei ! Äkki viitsid mulle kirjutada,millisena Sina ideaalset abielu ette kujutad ? :) Oleksin väga tänulik kui vastaksid !! :) 17-aastane tüdruk: Mina kujutan ette ideaalset abielu niimoodi, kui mees ja naine usaldavad ja saava dväga hästi läbi.jagavad muresid ja hoiavad kokku.Aga loomulikult kuuluvad ka sinna väiksed ütlemised ja tülli minekud. 19-aastane tüdruk minu arust tegelt abielu on nagu sõprus.oluline on usaldus ja kokkuhoidmine sest kirg kaob siiski mingi aeg.. 18-aastane poiss: kus mõlemad osapooled usaldavad üksteist, nad on leppinud mõlema vigade ja kiiksudega, võrdselt jagatud vara, 20-aastane tüdruk : Ideaalne abielu.Hmm...see pm sama mis ideaalne suhe ju,sest vahe on aind selles et sõrmused sõrmes ju .aga muidu ideaalne minu jaoks oleks see kui ma oleks tõesti mehe jaoks peamine,et oleksin tõesti kõige tähtsam talle.et ta laseb pigem teistel oodata kui mul.et oleme 100 prossa ausad teineteisega ja jagame oma päevast läbi ...
Kurb lugu. Neljapäeval, umbes kella üheksa paiku õhtul. Kaks noort, poiss ja tüdruk jalutavad käest kinni. Nad on juba pikka aega täielikus vaikuses kõndinud, aga neile meeldib nii. Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on. Mõni juhuslik mööduja võib naeratades öelda, et armas paar, aga nad on midagi enamat, kui lihtsalt armas paar. Lund hakkas sadama. Suuri ja valgeid lumehelbeid langes maha, alguses hõredalt, hiljem juba tihedalt. Tüdruk puges rohkem poisi jope sisse. Ta nuusutas. See oli seesama lõhn, mis poisiga alati kaasas käib. Nad vaatasid teineteisele pikalt otsa ja jätkasid oma teekonda kaubandus- keskusesse. Kuigi ol...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Piia Onkel LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2010 Lapse arengutaseme analüüsiks valisin ühe lapse, kellega intervjueerimisel sain teada mõned andmed. Töö põhineb ainult vestlusel lapsega, kuna vanematel polnud selle jaoks aega. Nende andmete järgi hakkan alljärgnevas tekstis analüüsima, kas ta on arenenud aeglasemalt, kiiremini või samuti kui teooriad ütlevad. Üldandmed Minu vaadeldatav laps on 16-aastane tüdruk. Ta elab koos oma isaga väikeses külakohas, kus eriti palju inimesi ei ole. Te...
Lolita olude ohver ja osav manipuleerija Lolita lapsepõlv ei olnud sugugi tavaline. Tema elu võttis veel ootamatuma pöörde päeval, mil nende juurde kolis professor Humbert. Lolita oli omakasupüüdlik ning nupukas. Ta oskas hästi teisi omakasu eesmärgil ära kasutada. Kui tüdruku ema suri, hakkas neiu eest hoolt kandma professor Humbert. Lolita pidi alati oma tahtmise saama, kuid professor ei andnud kergesti järgi. Näiteks ei lubanud Humbert Lolital näidendist osa võtta, kuid tänu oma suurepärastele manipuleerimisoskustele õnnestus tüdrukul siiski oma tahtmine saavutada. Ema surma tõttu muutus tüdruk ka aina ahnemaks ja jonnakamaks. Näiteks ei olnud Lolita rahul professori antud taskurahaga, kuid jonnides ja kaubeldes sai ta ka lõpuks lisaraha. Raha ja asju sai tüdruk ka Humbertiga seksimise eest. Lolita oli professori osavalt umber sõrme keeranud ning kasutas ära mehe kirge. Peale Charlotte´i surma jäi Lolita pro...
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus ning tal ei tulnud enam sõnad suust välja, kuid siis küsis ta vaikselt, mis tüdrukut vaevab, et ta niiviisi nutab. Tüdruk kõhkles ning siis ütles sosinal, neid ei ole enam. Ta rääkis poisile pikalt ja laialt oma vanematest, ja kuidas ta vanemad olid hukkunud. Selle ...
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis ...
Unes tantsija Elas kord üks orvust neiu, Marlene, kelle suurimaks südamesooviks juba tillukesest tüdrukust peale oli saada tantsijaks. Tüdruku õnnetuseks oli ta aga lapsest peale olnud ratastoolis ning arstid polnud talle suuremat paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve ...
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad ...
Udumäe kunings Metsas õitsil olnud külalastel hakkas öösel külm. Üks tüdruk aga otsustas lõkke ja teiste juurest eemal joosta, et sooja saada. Kuid tagasi ta ei tulnudki. Otsisid nii lapsed kui ka tütarlapse vanemad, kui lõpuks anti alla, arvates, et ilmselt laps surma saanud. Tegelikult oli tüdruk jooksnud tüki maad eemale ja läinud ühe mäe künkale, arvates, et seal teised õitselised. Aga mäe peal istus hoopis halli habemega mees, kes sundis tüdruku tule äärde jääma ja end soendama. Andnud lapsele ka süüa, kutsus ta raudkepiga murule koputades maa seest kaks ilusat tüdrukut.Tüdrukud said kõik omavahel sõbraks ja mängisid. Kui koit oli tõusmas, tuli üks vanaeit ja lausus, et selle päeva peab tüdruk võõrsiks jääma ja ka tuleva öö nende juures magama ning siis saadab ta tüdruku koju tagasi. Järgmisel päeval saatiski eit tüdruku koju, öeldes, et lapse vanemad juba muretsevad. Samuti lisas naine, et juhtu...
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjutatud draamas ,,Libahunt" käsitletakse vastandlike mõjudega teemat, mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse rahulikust õhtupoolikust, mil Tiina Tammaru perekonda sattus. Pererahvas oli kodus, kedrati ja räägiti juttu, kuni ühel hetkel ukse tagant külmunud ja näljane tüdruk leiti. Ühtselt otsustati laps perre jätta ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast. Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat ...
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joost...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on s...
,,Kuidas elad, Ann Pealkiri: ,,Kuidas elad, Ann?" Autor: Aidi Vallik Ilmumisaasta: 2001 Ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisikokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Ann Kees leiab keldrist kogemata ema lapsepõlve päeviku, milles on kirjutatatud ema hullust elust. Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu. Kui toimus saunapidu,siis läksid saunas olevad k...
,,Tüdruk nimega Maricruz" Tegelased: Mirrit- 12. aastane Tallinna tüdruk kelle perre tuleb elama tema poolhispaanlasest täditütar. Maricruz- 10. aastane poolhispaanlasest tüdruk kes tuleb elama oma tädi perekonda. Lauren- Mirriti sõber enne Maricruzi tulekut Eestisse, kes hiljem osutub vargaks. Raimond- Mirritist kolm aastat vanem vend kes istub pidevalt oma toas. Jaanika- Laureni sõbranna kes aitas hiljem Mirritil Laurenit paljastada. Triin- Laureni teine sõbranna kes aitas Laurenil kuritegu toime panna. Õpetaja Saar- Mirriti klassijuhataja. Ema ja isa- Mirriti vanemad. "Tüdruk nimega Maricruz" peategelane oli 12. aastane Mirrit, kelle perre tuli elama 10.aastane täditütar Maricruz. Mirritil ei olnud koolis paljude oma klassikaaslastega üsna head suhted. Kuid siis sai sõbraks Laureniga ühe väga inetu teo tõttu. Hiljem kui Lauren palus midagi teha, siis ta tegi, kuid pärast hakkas talle asi imelikuna ...
Suveöö armastus teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis...
,,Minu armsad luud" Alice Seboldi menuromaanil põhinev emotsionaalne ja müstilise alatooniga fimi ,,Minu armsad luud" arengus mängivad tähenduslikku rolli võtteplaanid, valgus ja värvid ning korduvad sümbolid, mille kasutamist ma oma töös analüüsin. Juhtumi traagika ja valulisus jõuabki vaatajani kaudsete, mitte otseste piltide kaudu. Filmis ei näidata otsest vägivalda, kuid juhtunu kohutavus jõuab siiski vaatajani. Kiidusõnu väärivad ka filmi meisterlik operaatori- ja kunstnikutöö ning visuaalsed efektid. Filmi on lavastanud Oscari-võitja Peter Jackson, kes kirjutas stsenaariumi koos "Sõrmuste isanda" triloogia kaasautorite Fran Walshi ja Philippa Boyensiga. Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab. Tüdruk ei suuda lahkuda teispoolsusesse, vaid jälgiboma pere ja ka mõrtsuka tegemisi n.ö taeva eeskojast. Kuigi teda ootab kirgas...
Bunini nelja novelli kokkuvõtted Stjopa Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes....
TÖÖ NR 3. KÄÄNED 1) Nimeta kõik 1., 2., 3., ja 4. kääne: vene keeles: 2) Missugustele küsimustele vastavad need käänded: 3) Tõlgi: 1) See on minu telefon 2) See on minu raamat 3) Mul on aken 3) Mul on telefon 4) Need on v'ikesed lapsed 5) See on minu telefon 6) See on sinu kott 7) See on sinu õun 8) See on minu raamat 9) See on minu sõrmikud 10) See on tema (poiss) vihmavari 11) Tal (tüdruk) on vihmavari 12) Tal (poiss) on raamat 13) See on tema (tüdruk) jäätis 14) Tal (poiss) on jäätis 15) Kelle oma see pilt? See on kunstniku pilt. Kunstnikul on pilt. TÖÖ NR 3. KÄÄNED 16) See on tüdruk. See on tema kingitus. Kelle oma see kingitus? See on tüdruku kingitus. Tüdrukul on kingitus. 17) Kunstnikul on pilt, aga ei ole autot. 18) Tüdrukul on kingitus, aga ei ole sülearvutit. 19) Ma lähen poest. Ta (poiss) sõidab apteegist. 20)...
6. 1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära), mehed ( tahtsid saada teise mehe naist, kes oli ilus ), daamid ( petsid oma mees samamoodi nagu naisedki. DAAMID nemad üritasid olla kõiges truud, kuigi mees neis pe...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö VBA Kodutöö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm kaülikool nstituut A Kodutöö Õppemärkmik Õpperühm ringe aeg_1 aeg_2 aeg_3 paku võitja võitja 2 9,140625 9,296875 9,2539063 loom_1 loom_1 START PEATU MÄNGU PÕHIMÕTE U PÕHIMÕTE Objektid Protseduurid *Loomad (loom_1, loom_2, loom_3) * Peaprotseduur jookse ja alamprots *Päike jookse- seob objektid (loomad) muut *Tüdruk muutujad, kustutab lahtrid, fikseerib *Pilv kontrollib loomade jooksmist, kasuta *Piksenool protseduuri Tee_samm. *Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muu...
KAMBALUGU RAAMATU SISU Lugu algas sellega kui Susanna, Larissa hoidja, helistas tüdruku vanematele Kandasse, et teatada, et tüdruk on sattunud haiglasse. Śokis vanemad seavad tee kodupoole esimesel võimaluse. Esmalt jõudis ema haiglasse ning järgmisel päeval jõudis ka Härra Brandt. Esmalt rääkis raviarst vanematele šokist ja mingist tundmatust narkootilisest ainest mida Lari oli tarbinud. Mingi aja jooksul ärkas Lari üles, kuid ta ei suutnud siiski täpselt rääkida või ei tahtnud rääkida mis temagajuhtunud oli. Ema püüdis teda mitte ärritada ning lasi tal juhtunu kirja panna. Nii selgus, et kõik algas siis, kui Lari pidevalt oma ajakirjanikest vanematest lahus olles tutvus endast vanema Chrisiga. Chris kutsus ta hea klaverimängijana kooli rockbändi. Seal aga algas tubli ja koduse Lari jaoks hoopis uus ning võõras elu. 1.1 Larissa uus elu Alates sellest kui Lari koolibändi astus muutus ta elus palju. Ta oli bändi noorim liige ning ta ...
Lugemiskontroll "Meie aja kangelane" M. Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdruku...
`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjus...
Roheliste viilkatuste Anne Lucy M. Montgomery Tegemist on vanast ajast päris looga , sest kõige rohkem saab aru seda piltide järgi : naised kannavad puhvkäistega kauneid kleite ja koovad rahulikult , mehed samal ajal on pintsakutes ja lipsus. Raamatu tegevus toimub Prints Edwardi saarel Kanada Atlandi ookeani rannikul , linnas nimega Avonlea ja kohas nimega Rohelised Viilkatused( see oli peategelaste kodu). Raamatus on tegelasteks :Matthew Cuthbert, Marilla Cuthbert, Anne Shirley Missis, Rachel Lynde, Diana Barry ja külarahvas. Lugu on siis selline, et õde ja vend , kõrges eas inimesed , tahtsid endale võtta orbudekodust poisi , aga kui nad oma ,,saagile" järele läksid oli nende üllatuseks tulnud tüdruk. Selline asi ei meeldinud Marlillale , kes oli kohustatud siis orbu edasi kasvatama , kuid Matthew , Marilla vend , oli orvust nimega Anne nii sisse võetud et ta ei suutnud sellist imelist tü...
Helina Saar 10.b 18.05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning sulane külmetas trepil, Maali ähvardas isegi p...
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud rajoon pakkunud teenuseid nii kohalikele kui ka külastajatele juba 5 sajandit. Ilmselt oli Punamütsike korvikesest veini mekkinud, kuna ta ei mõistnud, et voodis oli vanaema asemel hunt. Alaealisena vägijoogi tarvitamine näitab tüdruku madalat moraalitunnetust. Cosmopolitani uuring näitas, et...
Sonja valge peaga, kõhn, tagasihoidlikult riietatud, viisakate kommetega, hirmunud näoga, väikest kasvu, sinised silmad, 18aastane, Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. Sonja Marmeladova Sonja oli joodiku Semjon Marmeladovi tütar, kellega Raskolnikov kohtus ühes baaris, kus Marmeladov räägib talle oma elulugu, miks ta üldse joob(otsib joomises kaastunnet ja tundeid). Marmeladovi aga oli puruks tatsatud kapjade all ning ta suri hiljem. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolni...
Maimu Berg "Ma armastasin venelast" Tekstianalüüs Sissejuhatus Romaan ,,Ma armastasin venelast" oli kirjutatud 1994 aastal. See raamat jutustab armastusest 13- aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täise...
Tema oli 6-aastane ja temake oli 4-aastane. Üksik liivakast hallide kortermajade vahel oli alati olnud nende lemmik paik. Alati, kui paistis päike ja oli vähegi sooja ilma läks poiss akna peale ja ootas seal, kuni ka tüdruk ilmus vastasmaja aknale, seal nad lehvitasid teineteisele ja saanud märku sõbralt tormas kumbki kohe oma ema lunima, et teda õue lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid talle uued sõbrad ja uued kohustused, ning üks päev ta ei ilmunudki enam aknale ning suur pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa...
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused n...
Raamatuarvustus: ,,Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Mina tutvustan raamatut ,,Lohetätoveeringuga tüdruk", originaalnimega ,,Mees, kes vihkab naisi". "Lohetätoveeringuga tüdruk" on Rootsi ajakirjaniku ja kirjaniku Stieg Larssonilt ilmunud ning koheselt bestselleriks muutunud triloogia esimene osa. Teos pakub klassikalise krimizanri situatsiooni, kus kahtlustatavate ring on piiratud suguseltsiga, kes kõik olid oletatava mõrva toimumise hetkel muust maailmast isoleeritud. Nüüd, aastakümneid hiljem palkab vana tööstusjuht ajakirjaniku uurima oma armsa vennatütre salapärast kadumist, kellele pakub oma abi ka Lisbeth Salander. Teosest ei puudu kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid. Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid, börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrva...
Väitlus Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk Tere! Mina olen … ning ma olen väitluse avakõneleja. Täna kõnelen teemal „Kas punamütsike oli liiderlik tüdruk?“. Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi. Selle põhjal arvan, et Punamütsikese usk võis olla nii sügav, et ta kandis punast, mõeldes Kristuse kannatustele. Teise argumendina tooksin väl...
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, ...
Tuglase novellid „Maailma lõpus“ -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, k...
Ruth Vassel ,,Vihma vari" Sisukokkuvõte Morgan on üks kaksikutest. Tema kaksikvend on kõikide sugulaste ja tüdrukute lemmik Spartacus, kes käib muusikakoolis ja on igati populaarne. Morgan ise tegeleb võistluskunstidega ja käib ka vastavas trennis. Välimuselt ei ole neil võimalik vahet teha (kui ära unustada see, et Spartacuse soeng muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu siil, kes oma okastega poisile kallale tormab. Seega saab Morgan temalt ainult mõned ükskõiksed sõnad ja ei muud midagi. Kuid esimesel koolipäeval tabab 1...
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad. Aarne tahab, et Maia tegeleks joonistamisega ja läheks, kunstikooli, kuid tüd...
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades na...
Kokkuvõte filmist Lilja allakäik elus sai alguse sellega, kui ema hülgas ta. Ema läks koos oma mehega Ameerikasse. Niisiis jäi tüdruk üksi. Tal ei olnud vanemaid kes oleksid teda toetanud ja aidanud. Tüdruk otsustas minna lihtsamat teed ega näha elus vaeva. Ta hakkas pidutsema ja narkootikume tarvitama. Seda tegid ka tema sõbrad. Liljal oli sõbranna NataSa. Natasa oli kergemeelne. Ta käis ööklubides lõbutsemas ja omale raha teenimas. Ta teenis raha meestega seksides. NataSa kutsus ka Lilja endaga kaasa klubisse. Nüüd hakkas ka Lilja omale sellisel teel raha teenima. Lilja ja NataSa ööklubis käik oli väga halb. Lilja tegi tegusid mis polnud normaalsed. Ta magas meestega, et saada omale raha ja osta süüa. Järgmised korrad läks tüdruk juba üksi klubisse. See oli tema ainuke viis raha teenida. Liljal oli sõber Volodja. Nad olid väga head sõbrad. Tüdruk ja poiss olid olnud koguaeg koos ja vahetanud oma mõt...
KARL STIEG-ERLAND LARSSON (15. August 1954 - 9. November 2004) Elulugu Sündis Rootsis Hakkas koos elama vanavanematega Vanemate kingituse näol arenes huvi kirjutamise vastu 16 kuud sõjaväge Fotograafia ja poliitika Nimevahetus Neeruhaigus Ajakirja toimetaja Surm Millenniumi triloogia Eesti keelde tõlgitud teosed "Lohetätoveeringuga tüdruk" (triloogia 1. osa) "Tüdruk, kes mängis tulega" (triloogia 2. osa) "Purustatud õhuloss" (triloogia 3. osa) "LOHETÄTOVEERINGUGA TÜDRUK" Lisbeth Salander Probleemne nooruk Kahekümnendates eluaastates Maailmatasemel arvutihäkker Uurib koos Mikaeliga Vangeri perekonna tagamaid Miikael Blomkvist Majandusajakirja "Millennium" üks omanikke Riigi juhitavaim ajakirjanik Naistemees Asub uurima Vangeri pere tagamaid Teose sisu Blomkvisti valearvestus Taustauuring mitmeid aastaid tagasi Salanderi advokaat Vangeri tütre kadumise lahendam...
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tüt...
Kevad Friedebert Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte. Antud novell Kevad räägib ühest geograafiatunnist. Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat p...
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pionee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
